OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK (0)

OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK
olelusvõitlus – organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele
populatsioon ehk asurkond – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi
stabiliseeriv valik – loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid
suunav valik – loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid
lõhestav valik – loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks
kohanemine – organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine
kohastumine – organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine
OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID
liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline
otsene olelusvõitlus – organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve pärast
kaudne oleluvõitlus – isendid konkureerivad sama ressursi nimel nt. Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest
LOODUSLIK VALIK POPULATSIOONIDES
Populatsiooni moodustavad isendid erinevad üksteisest nii välimuse, elutegevuse kui ka käitumise poolest.
Looduslik valik – seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Põhjuseks on organismide geneetilised erinevused ja ressursside piiratus.
Sama liigi erinevad populatsioonid peavad kohastuma oma elukeskkonnaga. Nt. Hispaanias ja Eestis elavate sinikaelpartide elukeskkond on väga erinev.
Kuidas on looduslik valik seotud olelusvõitlusega? Looduslik valik on individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses
Kui keskkonnatingimised püsivad pikka aega muutumata, on populatsioonil aega nendega kohastuda.
Looduslik valik eemaldab populatsioonist need isendid, kes ei saa keskkonnas hakkama.
LOODUSLIKU VALIKU VORMID JA TULEMUSED
melanism – tumeda pigmendi rohkus looma kehakattes. Mitmel liblikaliigil esineb nii tumedaid kui ka heledaid isendeid.
SUGULINE VALIK
- on loodusliku valiku erijuhtum, mis kujutab sugupooltel selliseid omadusi, milletõttu on nad edukamad võitluses paariliste pärast. Nt. Isase paabulinnu saba
sigimisedukus – võimalus anda edasi oma geene järgmistele põlvkondadele
KOHASTUMUSE ERI VORMIDE KUJUNEMINE
Kohastumused – tunnused, mis aitavad organismidel paremini hakkama saada. Kohastumused on näiteks hoiatusvärvus, varjevärvus või -kuju; lindude ränne
KOHASTUMUSED EI OLE TÄIUSLIKUD
Kohastumus võib olla ebatäiuslik 1. arenguliste piirangute tõttu. 2. sp, et on vastandliku toimega ökoloogilised tegurid – kaelkirjaku pikad jalad ja pikk kael , kuid tal on raske vett juua. 3. ajalise kauguse tõttu – keskkonnatingimused muutuvad kiiremini, kui looduslik valik jõuab tunnuseid muuta.
MUUTUMISVÕIME ON EVOLUTSIOONI EELDUSEKS
populatsiooni genofond – populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid
mikroevolutsioon – populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas
kombinatiivne muutlikkus – muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel
geenivool e geenisiire - migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel
geneetiline triiv e. geenitriiv – geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades
mutatsioon – päranduv geneetilise informatsiooni muutus
mutageen – mutatsioone põhjustav füüsikaline või keemiline tegur
pudelikaelaefekt – olukord, kus populatsiooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena, allesjäänudisendid paneva aluse uuele populatsioonile
rajaja – ehk asutajaefekt – olukord, kus uue populatsiooni asutab mõnest suuremast populatsioonist pärit väike hulk isendeid; asutajate vähesuse tõttu on uue populatsiooni geenifond oluliselt erinev emapopulatsiooni omast
populatsiooni genofond – populatsiooni isendite kõik geenid ja alleelid ning muud geneetilised elemendid.
Silmavärv on geneetiliselt määratletud tunnus
KESKKONNAST TINGITUD MUUTLIKKUS EI PÄRANDU
keskkonnast tingitud tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Sellised tunnuseid ei pärandu vanematelt järglastele
Keskkonnast tingituid tunnuseid saab uurida mittesugulisel teel paljunevate taimede abil.
Mida erinevam on kasvukeskkond , seda suuremad on taimede erinevused.
LIIGITEKE JA MAKROEVOLUTSIOON
liik – organismirühm, kuhu kuuluvad reaalselt või potentsiaalselt ristuvate loodulike populatsioonide esindajad
geograafiline isolatsioon – populatsioonide eraldatud, mis tuleneb geograafilistest barjääridest (nt. Mäestik, kõrb, liustik)
bioloogiline isolatsioon – populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist; isolatsioon võib olla ajaline, käitumuslik või mehaaniline
ajaline isolatsioon – populatsioonide eraldatus, mis tuleneb populatsioonide sugulise aktiivsuse aja erinemisest; nt 2 erinevat Ameerika kärnkonna – elavad samal maa-alal, kuid looduses liigid ei segune, sest üks liik sigib suve algul ja teine suve lõpul (sugulise aktiivsuse ajad ei kattu)
käitumuslik isolatsioon – populatsioonide eraldatus, mis tuleneb erinevast sigimiskäitumisest – eriliikide loomad kohtuvad, aga ei paaritu
mehaaniline isolatsioon – populatsioonide eraldatus, mis tuleneb eri liikide genitaalide või sugurakkude sobimatusest
endeem – takson, mille levila piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga (nt- järv, saar, mäestik) nt Madagaskat, Austraalia , Hawaii . Tuntuim Eesti esineb endeemne liik on saaremaa robirohi.
adaptiivne radiatsioon – ühest eellasliigist või -grupist lähtuv suhteliselt kiiresti toimuv uute liikide teke
morfoloogiline määratlus – liik on populatsiooni või populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erineb oluliselt teistest populatsioonidest
UUTE LIIKIDE TEKKIMINE
uute liikide tekke eelduseks on, et tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu
allopatriline liigiteke – populatsioonide geograafiline tõke viib uute liikide tekkeni. - kõige sagedasem liigitekke mehhanism
sümpatriline liigiteke – liigiteke geograafilise isolatsioonita liikide vahel; võib toimuda nt siis, kui osa populatsioonist eristub, sest on õppinud kasutama uut tüüpi ressurssi
BIOLOOGILINE ISOLATSIOON TAKISTAB LIIKIDE RISTUMIST
Sugurakkude biokeemilise sobimatuse puhul sugurakud ei ühine.
Sügoodi eluvõimetus on üsna sage nähtus, mille korral viljastumine küll toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt. hübriidide ehk ristandite viljatus – nt muul
MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID
makroevolutsiooniks nim. Liigist kõrgemate taksonite (perekond, sugukond ) tekkimist ja arengut – 3 tüüpi protsessid: 1. mitmekesistumist põhjustab organismide kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. 2. evolutsiooniline täiustumine. 3. väljasuremine – tänapäeval surevad liigid põhiliselt inimtegevuse tagajärjel