iseloomulikus (infantiilses) käitumises. Lisaks võib neil olla madalam töövõime, raskused tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel ning nõrgenenud tahte- ja tundeelu. Psüühilise ja füüsilise tegevuse komponendid võivad lastel olla kahjustunud ning kombineerunud väga erinevalt. Sagedamini võivad olla arengus mahajäänud: teabe vastuvõtmine, selle ümbertöötamine ja säilitamine; tegevuste reguleerimine ja enesekontroll; töövõime. Olenevalt arenguhäire kombineerumisest ja sügavusest võib spetsiifilise arenguhäirega lapsi käia nii tava, sobitus- kui tasandusrühmades. Vaatamata mitmetele sarnastele arengunäitajatele, tuleb lapse arengu hindamisel ja sekkumisel eristada spetsiifilist arenguhäiret vaimupuudest. Erinevalt vaimupuudest on spetsiifilise arenguhäirega lastel: kõrgem arengupotentsiaal; kiirem arengutempo; valmisolek koostööks täiskasvanuga (võtavad hästi abi vastu);
Pervasiivsete arenguhäirete jagunevad laiemas laastus kahte rühma: lapsed, kellele esineb eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ning Aspergeri . Autism Autism (Autismus ld. k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab sõna ,,ise" ehk siis isoleeritult omamaailmas elavat isikut. Autism on väga
rasedustoksikoos, suitsetamine, puudulik või ebaõige toitumine. Neurofibromatoos, tuberoosne skleroos, Ito hüpo-melanoos jt. närvisüsteemi haigused. 2 http://autismeesti.ee/index.php?id=28 (09.02.2013 kell 10:01) 3 Olemus 4 5 6 7 Kui sai üha selgemaks, et autistlik käitumine on lapse arenguhäire, mitte psühhootiline häire, tekkis küsimus: milliste võimete puudulikkus on primaarne? · Kas kõne areng? · Kui kõne asendada viipekeelega või arvutiga kas saabub oluline paranemine? Osa autistidest kontakteerub sõnaliselt aktiivselt, neil väga hea sõnavara, grammatika, isegi elavad zestid, siiski jäävad nad autistideks. · Pervasiivsetele häiretele on ühine: sotsiaalse suhtluse ja ettekujutusvõime
AUTISM JA MINA Artikkel Õppejõud: nbvjhcj, MA Mõdriku 2015 nbvjhvjhvkv AUTISM JA MINA Artiklit innustas mind kirjutama huvi autismi vastu. Minus on täheldatud selle psüühikahäirele iseloomulikke jooni. Artiklis seletan ma kõigepealt autismi erinevaid vorme ja paralleelselt analüüsin ennast nendega. Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Järgnevalt analüüsin end ja vaatlen kõrvuti endaga autismi liike: Lapseea autism. Väga harvaesinev psüühikahäire, kus normaalse arenguga lapsed kaotavad motoorse, keelelise, sotsiaalse ja oskused vanuses 2 kuni4. Mina väiksena olin küll jah vaikne, minu sotsiaalsus ei olnud suur, nimelt ma valisin väga inimesi, kellega suhelda tahtsin
kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes. Aspergeri sündroom on üks autismi vorme. Aspergeri sündroomiga inimeste intellekti tase on sageli keskmisest kõrgem. Neil esineb vähem kõnehäireid, kuid keele mõistmine ja töötlemine võib nende jaoks siiski keeruline olla. Autism on ravimatu arenguhäire. Häire iseloomustamiseks kasutatakse sõna „spekter” seetõttu, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad kolme põhilisse kategooriasse jagunevaid probleeme, on haigusel neile väga erinev mõju. Mõned autistlikud inimesed võivad elada üsna tavalist elu, samas kui teistel on pidevalt vaja spetsialistide abi. Kõigil autistlikel inimestel avalduvad häired põhiliselt kolmes valdkonnas, mida nimetatakse ka autistlikuks triaadiks. Need kolm valdkonda on:
» kaela nahk on paks ja voldiline; » nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; » iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; » sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Sümptomid ehk avaldumine Vaimne areng: »vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: »pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; »liigeste liigne painduvus. Ravivõimalused · Downi sündroomi vastu otsest ravimit veel ei teata. Püütakse vältida võimalikke tüsistusi. Südamerikke ravi on sageli operatsiooniga. · Downi sündroomi ravitakse peamiselt pikaajalise arendusraviga, mille varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Samas ei taga ka parim ravi lapse normaalset arengut. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja
Esimeste raseduse nädalate jooksul toimuvad naise organismis tõsised hormonaalsed muutused. Nii organism valmistub ennast lapse kandmiseks ette. Rasedus on jagatud kolmeks trimestriks: raseduse esimene trimester kestab 12 nädalat, teine trimester kestab 13.-26. nädalat ja kolmas trimester on 6. kuni 9. kuuni. Naisel võib esineda rasedustoksikoos. Esimene ultraheliuuring tuleb teha 10. -14. nädalal. Ultraheliuuring saab näidata kas lootel on mingi anatoomiline arenguhäire. Ultraheliuuring näitab, mitu loodet on. Ema saab tunda oma last. Kui laps saab rinnapiima, siis ema peab valima, mida süüa. Viimased kuud on naise jaoks kõige raskemad. Põhjuseks on seljavalud, kõrvetised, varikoos, krambid, tursed jne. 2. Mida tean nüüd? 7. päeval on loote ema sees, kus ta jääb raseduse lõpuni. Esimeste üheksa nädalate jooksul lootel on juba pea, süda, käed, jalad, vereringe, aju ja selgroog. Juba 18. nädalal
Keskmine eluiga on alla ühe kuu Vastsündinud on alaarenenud ja psühhomotoorsete häiretega Iseloomulikud on näo mikroanomaaliad, näolõhed ning südame ja neerude defektid Klinefelteri sündroom Esineb poistel Põhjuseks on üks üleliigne naissugu kromosoom Sellest tingituna on poisid alates puberteedieast naiseliku kehaehitusega Teisteks tunnusteks on ka- väiksed suguelundid, rinnanäärmete suurenemine, habemekasv on aeglane, alaarenenud ja viljatud Retti sündroom Kaasasündinud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel Algab vanuses 6-18 kuud Sümptomid: lapsel kaovad suhlemis- ja sptsiaalsed oskused, käituvad autistlikult, hingeldushood, krambid, jäävad maha kasvus ja kaalus, skolioos Ravi puudub Fragiilse X sündroom Kaasasündinud defektsest X-kromosoomist põhjustatud haigus Avaldub iseloomuliku välimuse ja vaimse arengu mahajäämusena Sümptomid: suur pea, suured kõrvad, kõrge suulagi, suured munandid poistel, etteulatuv lõug, puudulik kõneareng, vihahood ja krambid
organismist välja viidavate kahjulike ainete eritumine. Tekitajad/Põhjustajad Enamasti mikroobide Tekkeks on vajalik Beeta-hemolüütiline Infektsioon, diabeet, Prerenaalsed tõusmisest alumistest uriini äravoolu streptokokiline pärilik arenguhäire aminohapete kuseteedest takistus või infektsioon metabolismi häire, ülemistesse, harvem häirumine puriinide liigne esineb hematogeenne tarbimine
FM-süsteem aitab kõnest arusaamisel leevendada probleeme nagu kaugus kõnelejast, kaja, halb akustika ja taustamüra. See tuleneb sellest, et mikrofoniga saatja kaudu jõuab kõneleja jutt häireteta kuulmislangusega isiku vastuvõtjasse. (http://kuulmislangus.weebly.com/fm- suumlsteem.html) Lisaks eelnevatele on leiutatud luu-kuulmisimplantaat (BAHA). Luu- kuulmisimplantaat annab kuulmisvõime inimestele, kellel on väliskõrva ja keskkõrva haigus või arenguhäire, mille põhjustatud kuulmishäiret pole võimalik muude meetoditega parandada. Süsteemi meditsiinitehniline lahendus võimaldab heli viia läbi luu sisekõrva. (Ida-Tallinna Keskhaigla koduleht) Kuulmisabivahendi toel tuleks teha auditiivset treeningut. Mõningaid näiteid treenimiseks (Ojaste 2014): · Harjutada kuulamist eraldi ühe kõrvaga, teise kõrvaga, mõlema kõrvaga korraga (bilateraalselt implanteeritud).
ja näärmeid Defitsiit Närvitalitluse Katkised Lihaste Nõrkus, Väsimus, Neuriit, mälu- Südamelihase Neuraaltoru häired, suunurgad/ nõrkus, oksendamine, ärrituvus, lüngad, töövõime arenguhäire veresuhkru huuled, väsimus, väsimus, depressioo ärritatavus, langus, d lootel,mälu lõhustumise nõrkus,depressio unetus, dermatiidid, n, mensi häired, näärmete ja nõrgenemin häired, on, juuste välja- depressioo jalgade versuhkru megaloblast- närvikoe e,
.............5 9. Prognoos......................................................................................................5 10. Allikad........................................................................................................6 2 Sissejuhatus Autism (ladina keeles autismus, inglise keeles autism) ehk endassesulgumus on neurobioloogiline kesknärvisüsteemi arenguhäire, mida on märgata lapse arengu sel perioodil, kui ta peaks hakkama suhtlema ning esimesi sõnu kasutama. Autismile on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Iga inimese käitumisjooned on individuaalsed ja omapärased. Raskematel juhtudel põhjustab autism puuet, mis on sarnane pimekurtide puudele. Järjekindla õpetuse ja tegelusravi abil on võimalik aidata autistil arendada
suunatud. Spetsiifiliste õpivilumuste häirete alajaotusesse kuuluvad spetsiifiline lugemishäire (düsleksia), spetsiifiline kõnehäire (düsgraafia), spets. arvutusvilumuste häire (düskalkuulia) ning spets. motoorikahäire. Järjest rohkem on käitumisega seotud probleemid põhjustatud arengulistest eripäradest, siia gruppi kuuluvad lapsed, kellel on mõned pervasiivsete arenguhäirete alla kuuluvad iseärasused. Peatükis keskendutakse kahele perv. arenguhäire diagnoosile kaheksast, need on asbergi sündroom ja täpsustamata perv. arenguhäired. Kõige tulemusrikkam, abistamaks probleemseid lapsi, on tehes koostööd kodu, kooli spetsialistide ja üldsusega.
· hammaste anomaaliad, suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; · kõrvad on väikesed ja ümarad; · kaela nahk on paks ja voldiline, · nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; · lühike kasv ja langenud lihasjõudlusega; · sõrmed on lühikesed ning 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon), · vaimse alaareguga 3.2. Kehasisesed defektid: · pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja puusaliigeste arenguhäire; · liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini erinevaid haigusi näiteks kasvajaid, nakkushaigusi ja soole avanematust. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga indiviidid leebed, kuid vahel võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad kuid võivad vahel lapsi saada. 4. Diagnostika 5
kaela nahk on paks ja voldiline; nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Vaimne areng: vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: Sümptomid ehk avaldumine jätk pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga isikud leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad. Diagnostika , Ravivõimalused Downi sündroomiga laste diagnoosimiseks kasutatakse kas
• Suudab lühiajaliselt keskenduda erinevatele tegevustele • Täidab täiskasvanu juhiseid • Võrdleb end teistega, omandab jälgides käitumismudeleid • Näeb end tavaliselt positiivsemas valguses Kehaline areng • Oskab käsitleda mängu- ja spordivahendeid • On kehaliselt aktiivne • Valitseb liikumist ja liigutusi 4. Mis on autism (Aspergeri sündroom)? Autism- Enne 2 eluaastat ilmnev arenguhäire- puudulik keelekasutus ja suhtlusvõime, fantaasiamängude puudumine, võimetus suhelda, kontakti võtta. Aspergeri sündroom- On üks autismi spektri häiretest. Esinevad raskused sotsiaalses suhtlemises, stereotüüpsed püsivad, korduvad, sihitud, rituaalsed huvid ja tegevused. Tihti motoorne kohmakus, ebatüüpiline keelekasutus. AS puudub üldise keelelise või kognitiivse arengu pidurdumine. normaalne intelligentsuse tase, kuid samas olid neil puudulikud
emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.) 2 AUTISM Autism on pervasiivne arenguhäire. Pervasiivseid arenguhäireid defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Autism avaldub oma maailmas olemises, kontakt tegelikkusega on nõrk või puudub üldse, puudub huvi ümbritseva reaalsuse ja
liidetakse üheks hübriidrakuks geneetiliselt olemuselt erinevad somaatilised rakud 52. superovulatsioon - hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga 53. surrogaatema - emasimetaja (ka naine), kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase 54. sünnieelne diagnostika - arenguhäire või geneetilise puude võimaliku olemasolu kindlakstegemine mis tahes arengujärgus embrüol või lootel. 55. terapeutiline kloonimine - inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks 56. totipotentsus - rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks 57
* mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue * Kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskus; häälikuseade * Nägemispuue * Kuulmispuue * Psüühilised erivajadused * Pervasiivne arenguhäire * Kasvatusraskus * Uusimmigrant * Terviseprobleemid * Viibimine välisriigis * Muu erivajadus * Eriandekus Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada.
võimelised tähti õppima tundma, lugema teksti, aga tegib raskusi teksti arusaamisega ning nad on võimelised ka lihtsamaid matemaatilisi tehteid tegema. Sotsiaalses osas on downi sündroomiga isikud küllalti edukad, nad oskavad suhelda teistega ja samuti saavad igapäevaelus hästi hakkama. 6 Kehasisesed puudused või defektid Pooltel Downi sündroomiga lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire. Neil esineb liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga isikud leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed ning naised väga harva viljakad. (http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s %C3%BCndroom#Tekkep.C3.B5hjused_ja_mehhanismid).
Hüperaktiivsus väljendub juba lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Selle põhitunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna üle ühelt tegevuselt teisele ühtegi neist lõpetamata, desoraniseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on üldnimetus sündroomile, mille avaldumisvormid erinevad lapseti. (Nõmme 2005 :6). 2. Hüperaktiivsuse põhjused ATH on neurobioloogiline arenguhäire, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena. ATH ga laste vanematel on sama häire esinemist leitud 2-8 korda sagedamini kui populatsioonis tervikuna. Häire levib tõenäoliselt meesliini pidi. Häire avaldumisega seostatakse geene, mis reguleerivad dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini ainevahetust kesknärvisüsteemis. Enim on uuritud ja määravaks peetakse dopamiini rolli häire kujunemisel. Praeguseks on
b. hinnangu andmist lapse saavutatud arengutasemele c. erivajadustega lastest ülevaate andmist d. hinnangu andmist lapse senisele arenguloole e. info kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta 25) Lapse raskused oma käitumise juhtimisel võivad olla tingitud diagnoosimata a. reaktiivsest kiindumishäirest käitumishäirest b. kõigist nimetatutest c. aktiivsus-ja tähelepanuhäirest d. pervasiivsest arenguhäirest e. kuulmispuudest 26) Pervasiivne arenguhäire avaldub eelkõige lapse a. mõtlemise iseärasustes b. motoorse arengu mahajäämuses c. tajutegevuste piiramatuses d. sotsiaalses käitumises e. kõne arengu mahajäämuses 27) Aktiivsus-ja tähelepanuhäiret diagnoositakse lasteaialastel harva, tulenevalt sellest et a. selles vanuses on tähelepanuhäire eakohane b. selles vanuses on hüperaktiivus eakohane c. lapsevanemad on varase diagnoosimise vastu d. eakohane käitumine varieerub suurtes piirides e. õpetajad on tähelepanematud
Kui osad autistlikud inimesed on võimelised elama võrdlemisi iseseisvat elu, siis mõned vajavad terve elu jooksul spetsialistide abi. Autismi põdevad inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes. (Autismist, 2014) Autismiga erialaselt kokkupuutuvad inimesed võivad haigusele viidata ka teiste nimede all nagu näiteks autismispektri häire (ASD), Kanneri autism, pervasiisvse arenguhäire (PDD) (Autismist, 2014). Kõik autistid kogevad häireid põhiliselt kolmes valdkonnas, mida nimetatakse ka autistlikuks triaadiks. Nendeks valdkondadeks on: sotsiaalse suhtlusega seotus raskused; sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused (Autismist, 2014). Lapse autismi esinemissagedus on 3-4 last 10 000 kohta. Tavalisem on see häire poiste hulgas: 3-4 poissi ühe tüdruku kohta. (Markov, 2006)
........................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime sellepärast, et düsleksia on levinud arenguhäire ning lugema õppimine põhjustab paljudele lastele suuri raskusi ja ebameeldivust. Referaadis püüame leida vastuseid, kuidas düsleksiat ennetada, kiiresti avastada ning lugemisraskustega lastele lugemisprotsessi meeldivamaks muuta. Samuti uurime ka üldiselt eelkooliealise lapse kõnearengu iseärasusi ja lugema- ja kirjutamaõppimise etappe ja eeldusi. Lugemaõpetamine tundub meile kõige raskemini õpetatav osa alushariduses, seega loodame, et referaadist on meie edaspidises
Weberi test – pealaele helihark; ütleb, kumba kõrva heli lateraliseerub. Keskkõrva kahjustus - heli lateraliseerub sinna kõrva, kus on konduktiivset tüüpi kuulmislangus (heli liigub luu kaudu haigesse kõrva). Sisekõrva kahjustus – Weber lateraliseerub tervesse kõrva. Kuulmislanguse kirurgilise rehabilitatsiooni võimalused. Sisekõrva implantaat, BAHA –luukuulmisimplantaat (Paigaldamise põhjuseks väliskõrva ja keskkõrva haigus või arenguhäire, mille põhjustatud kuulmishäiret pole võimalik muude meetoditega parandada. Heli viiakse sisekõrva läbi luu. Sisekõrva implantatsiooni näidustused. Meditsiiniline näidustus (kuulmislangus keskmistel ja kõrgetel sagedustel üle 90 dB) • Kuulmispuudega väikelapsed - soovitavalt enne 3.eluaastat • Hiliskurdistunud lapsed. Põhjused: -meningiit -muu infektsioon -ototoksilised ravimid
· Kasvaja esinemist aitab täpsustada kompuutertomograafia Erle, Regina 27 Tsentraalne kuulmiskahjustus · Seda põhjustavad ajutüves ja suuraju poolkerades kulgevad haigused · Kortikaalne kuulmiskeskus · Tonaalne kuulmine võib olla mitmete kahjustuste puhul normilähedane Erle, Regina 28 Tsentraalse kahjustuse põhjused · Pärilikud ja kaasasündinud mõjurid (Usheri sündroom) · Degeneratiivne protsess · Arenguhäire · Ravimid, keemilised ained · KNS bakteriaalne või viiruslik nakkus · Suuraju verevarustuse häire · Peatrauma Erle, Regina 29 Tsentraalne kuulmiskahjustuse sümptomid · Esimene sümptom on tavaliselt kõrgete helide mittekuulmine, hiljem ka madalate helide mittekuulmine · Kõne arusaadavus on häiritud · Tekib pearinglus · Helin kõrvades · Vere ja mäda esinemine kõrvakanalis Erle, Regina 30
63. Geenravi vt geeniteraapia. 64. Meditsiinigeneetiline diagnoos - 65. Molekulaargeneetiline diagnostika geneetiliste defektide (mutatsioonide) tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA-proovide abil. 66. Polümeraasne ahelreaktsioon (PCR) meetod kindlast DNA- lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel. 67. Sünnieelne diagnostika arenguhäire või geneetilise puude võimaliku olemasolu kindlakstegemine mis tahes arengujärgus embrüol või lootel.
NADH), koensüüm Q10 derivaadid jne. Summaarselt kutsutakse seda redoksreaktsioonide jada hingamisahelaks. Hingamisahela kompleksid: . I NADH dehüdrogenaas . II suktsinaadi dehüdrogenaas . III tsütokroom c reduktaas . IV tsütokroom c oksüdaas . V ATP süntaas ! 6. Tsentrosoom ja tsentriool. Milleks ja millistes inimese rakkudes on vaja tsentrioole? Millest on põhjustatud arenguhäire situs inversus? ! Tsentrioolid on silindrikujulised rakustruktuurid, mida leidub enamuses eukarüootsetes rakkudes. Tsentriool koosneb 9 mikrotuubulite tripletist, mikrotuubulid on omakorda moodustunud alfa- ja beeta-tubuliini monomeeride polümeriseerumisel. Üksteise suhtes risti paiknevate tsentrioolide paar koos seda ümbritseva peritsentriolaarmaterjaliga moodustab tsentrosoomi. Tsentrioolid on vajalikud mitoosikäävi organiseerimisel (tubuliini polümeriseerumine
Liivamägi, J. (2004). Laste- ja noorte psühhiaatria. Tallinn: Medicina. Abrahams, P. (2006). Lapse terviseensüklopeedia. Tea. Palo, J. (2007). Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina. 11 Lisa 1 Autismiga sageli kaasnevad haigused, seisundid või sündroomid: · Punetiste põdemine raseduse ajal · Herpes simplex tekitatud ensefaliit vastsündinul · Retti sündroom (kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel. Väldivad silmakontakti ja käituvad autistlikult ehk endassetõmbunult) · Tuberoosne skleroos (pärilik haigus, mis kuulub neurokutaansete sündroomide hulka, see tähendab, et haaratud on kesknärvisüsteem ehk aju ja nahk) · Kromosoomanomaalia · Mõned ainevahetushäired · Vesipea ja muud ajuväärarengud · Mõned rasked krampidega kulgevad haigused või rasked hingamisseiskude hood
· kõrvad on väikesed ja ümarad; · kaela nahk on paks ja voldiline; · nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; · iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; · sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Vaimne areng: · vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: · pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; · liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga isikud leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad.agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad.
väänlemisena. Lapse liikuvuse ja aktiivsuse normi hindaminse aluseks on aktiivsuse vastavus situatsioonile, eaperioodil iseloomulikule käitumisele ja IQ-le (RHK-10). Kõigil inimestel esineb ajuti "täidesaatva frustratsiooni häireid". Me ei suuda neid kolme asja teha, kui oleme magamata, söömata, ärritatud, raevunud, paanikas või purjus. ATH-ga laps ei suuda neid kolme asja vanematele ja õpetajatele vastuvõetaval tasemel teha enamikust ajast tal on "täidesaatva funktsiooni arenguhäire" ning selleks, et seda üldse teha suudaks, peavad piisavalt paljud asjaolud kokku langema. Siiski pole see puue ega arengupeetus, vaid temperamendi tüüp või arengutempo eripära, sest häire bioloogiline pool jõuab teiste lastega samale arengutasemele enamasti murdeeas. Sageli on ATH- lapsed intellektuaalselt väga võimekad ja andekad ning neid huvitavates tegevusvaldkondades erakordselt loovad. (Rääk, 2002) 5 1.1 Tekkepõhjused
lööve. HAIGUSE KULG Noorte liigesepõletiku raskusaste võib olla väga erinev. See haigus kaldub kujunema pikaajaliseks ja kahjustama liigesekõhre, luud ja liigesesidemeid (ligamente). Tagajärjeks on liigese hävimine ja liigesetalitluse puudulikkus eri astmes. Silmapõletikud võivad olla salakavalad, kuna ei põhjusta silmas valu ja võivad sellest hoolimata edasi areneda. Noorte liigesepõletikule on iseloomulik luustiku arenguhäire ja kasvupeetus. Raske haiguse või eriti tugeva hormoonravi tagajärjena võib aeglustuda pikkuskasv. Põletikulises liigeses võib luukasv paikselt kiireneda. See võib valmistada raskusi, kui näiteks üks põlv kasvab teisest kiiremini. Ka alalõualuus, labajalgades, hüppeliigestes, randmetes ja sõrmedes võib esineda arenguhäireid. Ilma ravita põhjustab noorte liigesepõletik ka südamepõletikku ja amüloidoosi; nende tüsistuste sagedus on viimastel
erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs (2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest mitmekesisusest, näiteks on akadeemiliste hariduslike erivajaduste identifitseerimiseks
mõjutab kasvu ja rakkude diferentseerumist - Lükopeen ja -karoteen mängib rolli rakkudevahelises suhtluses: stimuleerib valk konnektsiini ekspressiooni - moodustab rakumembraanide aukliideseid: selle toimub mdalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine. Tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homöostaasi tagamiseks - retinoidide ületarbimine võib põhjustada täiskasvanutel toksilisuse nähte, rasedatel loote arenguhäire Loomsed organismid ei spnteesi karotenoide, neid tuleb omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ja konjugeerima sapphapetega. -karoteen: - karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust - looduslikes objektidest isoleerituna esineb punakas-oranzide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 183-184°C - Ei lahustu vees, vesilahustes, etanoolis (polaarne lahusti!) lahustuvus küllaltki piiratud
t. nende esinemisel pole leitud aju orgaanilist kahjustust Spasm- tahtest sõltumatu ühe või mitme lihase jõuline kokkutõmme PCI- tserebraalparalüüs (paralysis cerebralis infantilis) on looteeas või varajases lapsepõlves saadud ajukahjustusest tingitudfüüsilise arengu mahajäämus, millega võib kaasneda ka vaimse arengu mahajäämus. - Vesipea – ajuvedelikku liigne tekke või selle äravoolu takistus, kaasasündinud arenguhäire või ajuhaigus - Verevaegus – isheemia - Hüpoksia on kas kogu organismi või üksikute organite või kudede hapniku puudus. 13. Tervisepsühholoogia olemus/sisu, tähtsus tänapäeval ja kasutusvõimalused sotsiaaltöös ja -pedagoogikas/tervisedenduses Tervisepsühholoogia õpetab mõistma tervise ja haiguse psühholoogilisi ilminguid kui osa inimese elust ja tegevusest. Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja
·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll ·Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · · RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE · ·Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine) · ·Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · ·Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · ·Välistatud pervasiivne arenguhäire · ·Kaasuvaks · ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), · suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) · kohanemisprobleemid (isolatsioon) · emotsionaalsed häired (tundlikkus) · Käitumisprobleemid · tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus · PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED ·70ndad lapseea skisofreenia, 1977a eraldi häire ·Omane sotsiaalse retsiprooksuse häire kommunikatsiooni häire käitumise ja huvide piiratus
rohkem, küsivad ekspertidelt nõu, kodukeskkond arengut stimuleeriv Arenguline perspektiiv - Eri vanuses inimesi tuleb kohelda erinevalt - Uurimismeetodid erinevad Elukestev areng - Elu on tervik: erinevad arenguperioodid nt vanadus on osa elukäigust - Arengu järjepidevus: eelnevatest perioodidest sõltub see kuidas läbitakse järgnevad - Vaadata ka ajaloolis-kultuurilist konteksti Arengu verstapostid Erinevus või arenguhäire? - Individuaalsed erinevused suuruses, füüsilises küpsuses, temperamendijoontes, - Soolised erinevused - 2 esimest aastat arvestus vastavalt sellele kui vara sündis (40 nädalat = 100%) - Enneaegsetel enamasti IQ 10 punkti madalam + tekivad mingisugused arengu või terviseprobleemid - Enneaegsetega peab rohkem suhtlema Kultuurierinevused - Kas lapsi kasvatades peetakse olulisemaks seotust teiste inimestega või iseseisvust ja eneseteostust
Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.- 2.nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks normaalsed ajustruktuurid, subarahnoidõõs oblitereerub-tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud. Edasine kasv: sünapsite areng, müeliniseerumine, jätkete e dendriitide kasv. Düsontogenees (arenguhäire) põhjused: •Geneetilised tegurid –näit. 21. kromosoomi trisoomia (Downitõbi) •Loote nakkus –süüfilis –tuberkuloos –algloomad (toksoplasmoos) –Viirusinfektsioonid(sh HIV) •Fütotoksilised tegurid –ravimid (uinutid, rahustid jms.)
Vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele Ei tohi jätta järelevalveta seni, kuni teadvus täielikult taastub Kiirabi vaid juhul, kui hoog kestab üle 10 minuti. Kirjelda auraga migreeni Klassikaline migreen: visuaalsed sümptomid nagu vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine ja hemianopsia. (nägemishäire, milla puhul kaob pool nägemisvälja). Kirjelda autismi Endassesulgumus on arenguhäire, psüühika kahjustatud areng, kalduvus mõtlemises ja tegevustes. Närvisüsteemi häire, kus ilmnevad raskused sotsiaalsete suhete loomisel, kontakti ja kommunikatsiooni puuded ning kognitiivne mahajäämus. Mis on teadvushäire? Koljusisene põhjus (nt ajutrauma, ajuverevalum), epilepsiast või sellele järgnevast seisundist. Mis on somnolents? Haiguslik unisus. Teadvuse nõrgenemisel, püsivama kerge teadvushäire tekkimisel
Kahjustus ei tulene ainuüksi õppimisvõimaluste puudumisest ega kaasnevast koljutraumast või ajuhaigusest, vaid nende häirete korral arvatakse olevat tegemist kognitiivsete protsesside anomaalsusega mõnest bioloogilisest düsfunktsioonist. Esineb tunduvalt sagedamini poistel. (Spetsiifiline lugemishäire; Spetsiifiline õigekirjahäire; Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire; Spetsiifilised segatüüpi häired) Motoorika spetsiifiline arenguhäire: Spetsiifilisele motoorikahäirele on iseloomulik motoorse koordinatsiooni raske puue, mida ei saa seostada ainuüksi intellektuaalse puudulikkusega ega spetsiifilise, kaasasündinud või omandatud neuroloogilise häirega. Motoorse kohmakusega kaasneb tavaliselt ka mõningane nägemis-ruumilise tunnetuse puudulikkus. Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired: Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired on
Pluralistlik ignorantsus-vääritimõistmine, kui grupiliikmed ei taipa, et teised liikmed jagavad nende arusaama Nt kuna teised appi ei läinud, järelikult võib järeldada et polnud ohtlik, kuigi tegelt oli Vastutuse hajumine-iga grupiliige arvab, et just teised peaksid abistama Altruism-abistav käitumine mis ei too abistajale mingit kasu 14.Areng närvitoru-varajases embrüonaalses staadiumis moodustunud torjuas struktuur, milles areneb NS loote alkoholisündroom arenguhäire, mis mõjutab lapsi, kelle emad tarvitasid raseduse ajal alkoholi sensomotoorne periood Piaget' teooria järgi sünnist kuni teise eluaastani kestev tunnetusliku arengu periood, mille kestel ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest. Preoperatsionaalne periood-2.-7. Eluaastani,representatsioonides mõtlemine Konkreetsete operatsioonide periood-7-12. Eluaastani,arusaamine abstraktsetst ideedest Formaalsete operatsioonide periood-lates 12.eluaastast, kui
kadumist koos sotsiaalsete puudujääkidega. Retti sündroom on neuroloogiline puue, mida põhjustab X- kromosoomi mutatsioon. Retti sündroomiga imikud arenevad normaalselt 6- kuni 18- kuuni. Need sümptomid sisaldavad endas mikrotsefaaliat, lihastoonuse taandumist, kognitiivset ja funktsionaalset arengu tagasilööki ja algavad stereotüüpsed käeliigutused. Need sümptomid muutuvad ajaga halvemaks. (Smart, 2012, lk 252) Lapse desintegratiivne häire on Retti sündroomist erinev pervasiivne arenguhäire , mille algusele eelneb normaalse arengu periood. Sellele järgneb omandatud vilumuste ja teadmiste kadu mõne kuu jooksul, millele samaaegselt lisanduvad spetsiifilised sotsiaalsed, kommunikatsiooni- ja käitumisanomaaliad. (Smart, 2012, lk 252) Vanemlikud ja perekondlikud vastutused Puue puudutab kogu perekonda ning puudega väikese lapse eest hoolitsemine eeldab paljut. Siiski väidavad paljud perekonnad, et on ka palju positiivset, tugevaks muutvat.
4) Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: - spetsiifiline artikulatsioonihäire - ekspressiivne kõnehäire - retseptiivne kõnehäire - afaasia koos epilepsiaga (Landau-Kleffneri sündroom) 5) Õpivilumuste spetsiifilised häired: - spetsiifiline lugemishäire - spetsiifiline õigekirjahäire - spetsiifiline arvutamisvilumuste häire - spetsiifilised segatüüpi häired 6) Motoorika spetsiifiline arenguhäire Psühhootilistele häiretele iseloomulikud sündroomid Alljärgnevalt on esitatud loetelu sündroomidest, mida võib kohata psühhootiliste häirete (F2) korral. psühhosensoorne sündroom (haiguspildis domineerivad psühhosensoorsed häired) derealisatsioonisündroom, instseneeringusündroom; Capgras' sündroom; depersonalisatsioonisündroom hallutsinoosisündroom (domineerivad meelepettelised elamused, sageli
käitumuslikest, motivatsioonilistest ja sotsiaalsetest häiretest. Spetsiifilised õpiraskused õpivilumuste häired · RHK-10 klassifikatsioonis psühholoogilise arengu häired (F80 89)(disorders of psychological development). · Kõne ja keele häired · Õpivilumuste häired (specific developmental disorders of scholastic skills) Lugemise häire Õigekirja häire Arvutamisvilumuste häire · Motoorika spetsiifiline arenguhäire · Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired (mixed specific developmental disorders) (olemas eri tüüpide kattuvus) · Õppimisraskustega kaasnevad sageli tähelepanuhäired Õpivilumuste häired · Normaalne oskuste omandamine on häiritud varasest lapseeast alates · See pole tingitud lihtsalt õppimisvõimaluste puudumisest ega vaimsest alaarengust ning põhjuseks pole ka mingi omandatud ajukahjustus või haigus
Agressiivsus kuulub haiglase eneseimetluse olemusse, aga ta ei pruugi olla avalik. Ta võib avalduda ka vaimse vägivallana, vajadusena teine inimene alla suruda või teda oma huvides tegutsema panna. Nartsissistlikus iseloomuhälbes on eristatud kolme astet (2), neist raskeim, mille puhul areng kaldub kõrvale kõige varem, sisaldab psühhopaatiat. Mõned uurijad samastavadki nartsissismi raskeima astme psühhopaatiaga. (3) Tuleks veel kord rõhutada, et agressiivsus ja nartsissistlik arenguhäire ei ole üks ja sama. Agressiivsus on raske nartsissistlik hälve, kuid patoloogiline nartsissism, eriti selle kõrgemad vormid, võib esineda ka ilma agressiivsuseta. Samas ei anna iga agressiivne käitumisviis veel tingimata märku nartsissistlikust hälbest, küsimus võib olla ka vääras õppimisviisis. Raamat on jaotatud kümnesse teemasse, mida autor käsitleb eraldi peatükkidena. Esimeseks teemaks on natrsissistlik iseloomuhälve. Kõik nartsissistliku iseloomuhälbe all kannatatavad
oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Arenguhäire põhjused võivad olla järgmised: geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid.
Psüühilise arengu spetsiifilised häired Häirete ühised tunnused Avalduvad juba imiku või lapseeas Iseloomulik KNS bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või kahjustus suhteliselt stabiilsed P >T Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired · Õpivilumuste spetsiifilised häired · Motoorika spetsiifiline arenguhäire · Pervasiivsed arenguhäired Kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired · Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng · Diagnostilised probleemid: raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist
· Daltonism (värvipimedus) · Hemofiilia (veri ei hüübi) NB! Veri hüübib normaalselt 8 minutit. · Higinäärmete puudulikkus 2. Dominantsed kannatavad sagedamini naised.(neil on 2 X kromosoomi) · hamba emaili pruunistumine. · Kaltsiumi ja Fosfori ainevahetushäired.(tekib vitamiin D-st sõltumatu luude hõrenemine) b) Y liitelised 1. sugunäärmete arenguhäire (viljatus) 2. kõrvalestade karvasus Kombinatiivne muutlikkus : - päriliku muutlikuse teisane vorm. - omab 3 tasandit : · kromosoomide ristsiire meioosi 1. Profaasis · kromosoomide sõltumatu lahknemine 1. Anafaasis 11 · Genoomide ühinemine viljastumisel - kombinatiivne muutlikkus on otseses seoses paljunemisviisiga : · vegetatiivsel paljunemisel puudub
24-27- kuune laps räägib tavaliselt kolme-ja neljasõnaliste lausetega. Kuigi laste laused ei ole sel ajal veel grammatiliselt õiged, kasutab laps kõnes süntaksi reegleid. 3. Eluaastal on lapse kõne üldiselt mõistetav ning tema sõnavarasse kuulub umbes 1000 sõna. Tema laused on pikemad ja keerulisemad ning laps suudab mingil määral osaleda vestluses. 6. Ja 7. Eluaastaks on enamus lapsi alustanud omandama lugemis- ja kirjutamisoskusi. Lk 340-354 6.2.1. Düsleksia Düsleksia on arenguhäire, mis esineb kõige sagedamini. See avastatakse tavaliselt lapsel koolis, kui ta ei suuda lugema õppida. Kuigi lapsed on sama intelligentsed, kui nende eakaaslased, ei suuda nad miskipärast omandada emakeele lugemis-, kirjutamis-, ja hääldamisoskusi. Düsleksikute hääldusviis on aeglasem ja nad teevad rohkem vigu. Mida varem avastatakse düsleksia ja saadakse tugi, seda suurem on võimalus neil lastel haridussüsteemis normaalselt edeneda. Lk 354-356 6.4. Informatsiooni töötlus
mitusada kuni tuhat spermi. Monospermia tagamine 1) esimese spermi lähenemisel membraanile, sopistub membraan osaliselt spermi poole. 2) esimese spermi kokkupuutel membraaniga muutub membraani laeng muutub, tagab selle, et teised ei saa siseneda. Seda muutunud laengut suudab hoida 1 minuti. 3) minuti jooksul tekib munaraku membraani alla kortikaalplaat. Pärisimetajatel läheb munarakku vaid spermi pea. Kahe spermi sisenemisel imetaja munarakku tekib arenguhäire, mis lõpeb iseenesliku abordiga. Viljastumine inimesel Koht: munajuha laienenud osas. Spermide viljastumisvõime: naise suguteedes tavaliselt 48, maksimaalselt 72 h. Munaraku viljastumisvõime: tavaliselt 24 h, maks 36-48 h. Viljastumiseks vajalike spermide hulk munaraku läheduses: umbes 103-4. Viljatus inimesel ... võimetus saada järglasi aastase kaaselu korral, juhul kui ei kasutata rasestumisvastaseid vahendeid. Eestis ligikaudu 15% viljatuid kooselu paare. Viljatuse põhjused