Autism (3)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
Karin Roost
AUTISM
Iseseisev töö
Tartu 2010
Situatsioon:
8-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriaosakonda seisundi täpsustamiseks.
Sõnalist kontakti saavutamine poisiga on keeruline; mõne õega on nõus rääkima, mõnega üldse mitte. Samuti ei ole patsiendiga võimalik pilkkontakti saavutada.
Poiss on haiglasse saabumisel rahutu ja ärev. Teadmata põhjustel eelistab ta viibida tualettruumis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist . Poiss on väga valiv toidu suhtes, mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult. Toidust keeldumise põhjust ei ole õnnestunud välja selgitada. Emalt saadud info põhjal on poiss muust toidust keeldumisel alati nõus sööma mahlajäätist. Enamasti meeldib poisile veeta aega üksi, ainukeseks erandiks on doomino , mida ta on nõus mängima teiste lastega.
Arutelu:
Antud situatsioonist ilmneb, et tegemist on patsiendiga, kellel on autism, kuna kõik esinevad sümptomid langevad kokku autismi ilmingutega. Visuaalsel vaatlusel ja vanemate jutu põhjal on täheldatav üsna selge mahajäämus üldises arengus. Sõnalise kontakti saavutamine poisiga on keeruline, ta peaaegu üldse ei kontakteeru teiste lastega, enamasti veedab ta aega üksi ja on kinni rutiinsetes tegevustes. Samuti on temaga silmsidet võimatu saavutada. Lisaks neile sümptomitele on lapsel söömishäire ja võõrasse keskkonda sattudes sattus patsient stressi ning muutus ärevaks ja rahutuks. Kõik need sümptomid viitavad ka kirjandusallikate põhjal kindlale autismile. Kuna autism on tihedalt seotud õpiraskuste ja epilepsiaga, arvatakse, et haiguse põhjus on bioloogiline. Rohkema informatsiooni saamiseks poisi kohta peaks kindlasti küsitlema ka patsiendi lähedasi. Ravi käigus peaks patsiendil kindlasti olema kindel järelvaataja, kes abistab , õpetab ja jälgib patsienti, kuna järelvalveta võivad autistid end vigastada. Et rehabilitatsioon oleks võimalikult tulemuslik , on tähtis seda alustada nii varases staadiumis kui võimalik. Sageli siiski piiravad optimaalset rehabilitatsiooni kasutusel olevad teraapiavõimalused.
Viitavad sümptomid antud probleemi kirjelduses :

• Ärevus
  
• Rahutus
  
• Poisiga ei ole võimalik saavutada pilkkontakti
  
• Poiss on väga valiv toidu suhtes
  
• Mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult
  
• Enamasti meeldib poisile veeta aega üksi
  
• Sõnalise kontakti saavutamine poisiga on keeruline
  

Situatsiooni seos vastava psüühikahäire olemusega:
Autismile on tüüpilised lapse kõnehäired, mille tõttu on haigega sõnalise kontakti saavutamine raskendatud. Autistlikud lapsed ei omanda kunagi piisavat sõnalist väljendusoskust. Väljendusoskuse piiratuse tõttu ei tule teiste lastega mängimisest suurt midagi välja ja seda ka vähese loomingulisuse ja mängulisuse kujutlusvõime vaesuse tõttu. Seetõttu mängivad autistlikud lapsed sageli üksi. Paljudel autistlikel lastel ilmnevad kinnismõtted, mis avalduvad näiteks mingi tegevuse pidevas kordamises (nt poiss eelistab viibida tualettrummis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist). Suur osa autistlike laste käitumisest on juhitud rutiinist. Autistlikud lapsed väldivad teistele inimestele silma vaatamist (puudub silmside ). Samuti meeldib autistlikele lastele rutiin , mille lõhkumisel või muutmisel (ka võõrasse keskkonda, näiteks haiglasse viimine ) satub laps suurde stressi, on ärev ja rahutu. Seda just seepärast, et ta ei ole võimeline läbielatud kogemusi lahti mõtestama ega tulevasi sündmusi ette nägema. Muudeks autismi sümptomiteks on hirmud, une- ja söömishäired, raevuhood ja enese vastu suunatud agressioon . Ka anud juhtumi puhul esineb poisil söömishäire.
Patsiendi kohta küsiksin veel:

• Kas vanemad teavad lapse autismi kohta?
  
• Millal eriskummaline käitumine algas?
  
• Kas ja mida vanemad teavad autismi kohta?
  
• Mida nad on lapse nimel valmis tegema?
  
• Kas vanemad käivad lapsega mingites teraapiates?
  
• Hea oleks teada, mis juhtudel on laps kodus rahutu ja ärev?
  
• Millised on lapse magamisharjumused (kui sügav on uni, kas on katkendlik, kas esineb unetust, mis kell magama läheb, mitu tundi magab )?
  
• Kas tal on veel mingeid haigusi või sündroome?
  
• Kuidas ja mis viisil lapsega tegeletakse?
  
• Kas lapsel on õdesid/vendasid?
  
• Oluline välja selgitada kuidas õed/vennad temasse suhtuvad?
  
• Kas lapsel on keegi, kellega ta saab lihtsamalt kontakti?
  
• Kui palju vanemad lapsega päevas tegelevad?
  
• Millised on kodus tema lemmiktegevused ja –asjad?
  
• Kuidas laps kodus toitub? Miks laps just mahlajäätist sööb ja kas on proovitud ka teisi toite mahlajäätise asemel anda?
  
• Kas laps käib erikoolis?
  
• Kuidas lapsel aidatakse igapäevaste tegevustega toime tulla?
  
• Kas lapsel on erilisi võimeid?
  
• Millised on lapse rutiinsed tegevused?
  
• Kas patsient on püüdnud ennast vigastada, kui jah, siis kuidas?
  
• Kas patsient tarvitab mõnda ravimit, kui jah, siis millist ja kui kaua?
  
• Kas lähisugulastel või vanavanematel esines autismi?
  
• Kas patsient on olnud eelnevalt lastepsühhiaatriaosakonnas?
  

Kuidas vajalikku infot hankida:

• Küsida lapse vanemate ja lähedaste käest.
  
• Kui lapsel on oma kindlad terapeudid, siis saab infot ka nende käest.
  
• Samuti saab lapse kohta infot eelnevalt täidetud dokumentatsioonist, anamneesist.
  
• Visuaalne vaatlus (haigusele vastavate sümptomite olemasolu)
  
• Raviarstilt
  
• Psühholoogilised testid
  
• Uuringud (kompuutertomograafia, magnetresorantsuuring ja uurida verest ja uriinist ainevahetushaigustele viitavaid näitajaid).
  

PROBLEEM
EESMÄRK
TEGEVUS
HINNANG
20.07.2009
Keeruline kontakti saavutamine poisiga, mis on tingitud võõrast keskkonnast ja võõrastest inimestest; väljendub osalise kontaktiga med. töötajatega.
Patsiendiga on saavutatud kontakt ja ta on kohanenud ümbritseva keskkonnaga.
* Tutvustada ja harjutada teda ümbritseva keskkonnaga.
Nt: näidata talle stetoskoopi, kraadiklaasi jm. Lasta tal puudutada ja uurida neid. Rääkida, mida saab nendega teha.
*Kuna pt meeldib mängida doominot, siis med. töötajate usalduse võitmiseks ja nendega harjumiseks mängida pt doominot.
* Kohanemisvõime parandamiseks kasutada muusikateraapiat.
* Kuna pt meeldib vaadata vee voolamist tualettruumis, siis minna temaga kaasa ja saavutada kontakt kohas, kus ta end rahulikuna tunneb.
01.08.2009
Patsient on kohanenud võõras keskkonnas ja temaga on saavutatud kontakt. Patsiendiga on käidud muusikateraapias.
20.07.2009
Patsient on rahutu ja ärev, mis on tingitud võõrast keskkonnast ja võõrastest inimestest; väljendub teistest eemaldumises tualettruumi ja seal kraani lahti keeramises ning vee voolu jälgimises.
Patsient on rahulik ja vaoshoitud.
* Mitte keelata pt kraanist vee voolamise vaatamist, kuna keelamine ärritab ja viib pt endast välja.
* Kui pt on kodus oma lemmik tekk või mänguasi, siis tuua see haiglasse, kus ta end sellega rahustab.
* Võimalusel pakkuda pt maha rahunemiseks mahlajäätist.
* Suurel vajadusel manustada arsti väljakirjutamisel rahusteid.
23.07.2009
Patsient on maha rahunenud ning ta ei ole enam niivõrd huvitatud kraanist vee voolamise vaatamisest, vaid ta rahustab ennast kodust toodud mänguasjaga.
20.07.2009
Potensiaalne oht ennast vigastada, mis on tingitud ärevusest ja rahutusest, väljendub tahtmatus või teadlikkus enesevigastamises.
Patsient ei vigasta ennast ja ei lähe endast välja, kui ta ei saa rahuldust endale meelepärasest tegevusest.
* Enesevigastamise vältimiseks minna pt kaasa ning jälgida teda. (nt: kui ta läheb tualettruumi).
* Hoolitseda selle eest, et teravaid ja ohtlikke vahendeid ei oleks tema läheduses.
* Pt peab hoolsa järelvalve all olema.
* Teostada kunsti- ja muusikateraapiat enesevigastamise vältimiseks.
30.07.2009
Patsient on järelvaataja hoole all, kes temaga pidevalt tegeleb. Pt. ei ole tahtnud ennast vigastada, kuna on saanud abi muusikateraapiast.
20.07.2009
Võimatu pilkkontakti saavutamine patsiendiga, mis on tingitud haiguse eripärast ja väljendub silmside puudumises.
Patsiendiga on saavutatud silmside.
* Teostada pt süleravi ning õpetada tema emale ravi teostamist.
Selleks tuleb saavutada silmside poolvägisi sundides ja süles lapse ümbert kätega tugevasti kinni hoides . Rabelemine ja vastupunnimine võib kesta kaua, enne kui laps lõdvestub ning ema/med. töötaja ja lapse vahel tekib emotsionaalne side.
* Silmside saavutamine emotsionaalselt.
Nt: küsida mis värvi on emme silmad, mis värvi on silma sees olev täpp jne.
30.07.2009
Patsient on saanud süleravi ning temaga on võimalik saada silmsidet.
20.07.2009
Patsient on väga valiv toidu suhtes ja mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult, mis on tingitud hetkel teadmata põhjustest ning väljendub teatud toidu eelistamises või üldse toidust keeldumises.
Patsient toitub mitmekesiselt ja ei keeldu toidust.
* Kaunistada toitu.
Nt: teha naerunäoga võileibu, pannkoogile teha naerunägu, kasutada palju erinevat värvi toiduaineid ja kombineerida neid omavahel.
* Kasutada kaunistatud toidunõusid.
Nt: taldriku põhjas on pilt või taldriku ääred on kaunistatud.
* Innustada peatoidu söömist, garanteerides talle pärast seda magustoiduna mahlajäätise.
* Haiglas olles pakkuda pt seda toitu, mida on harjunud ema kodus tegema ning mida pt meelsasti sööb.
01.08.2009
Talle pakuvad huvi kaunistatud toidud ja erineva kaunistusega toidunõud, mis inspireerib teda sööma. Patsient sööb mitmekesiselt ja ei keeldu toidust.
20.07.2009
Patsiendile meeldib valdav enamus ajast veeta üksinda, mis on tingitud haiguse eripärast ja väljendub pidevas üksinda olekus ning sotsiaalsete kontaktide mitte otsimises.
Patsient kontakteerub teiste lastega, ja mängib erinevaid mänge.
* Pt peaks kindlasti olema järelvaataja (haiglas kindel töötaja või ema) ja looma kohe alguses patsiendiga kontakti.
* Väga tähtis on pt seltsis aega veeta ja proovida temaga suhelda.
* Rääkida emale erinevatest teraapiatest, millega saaks parandada lapse koordinatsiooni, kehatunnetust, keskendumisvõimet, rutiinses keskkonnas erinevatele elusituatsioonidele õigesti reageerimist. Selleks on ratsutamis-, käitumis- ja kõneteraapia, mänguõpetus, individuaalne tegelemine.
* Harjutada alguses pärast doominot uusi mänge ( pusle kokku panemist, klotsidest ehitamist jm) järelvaatajaga/emaga, hiljem juba mõne mängukaaslasega.
08.08.2009
Patsient on käinud erinevatel teraapiatel, kus ta on saanud suurt abi. Patsient mängib lisaks doominole ka teisi mänge (ehitab klotsidest maju, paneb lihtsamaid puslesid kokku). Poiss mängib ka teiste lastega.
Kasutatud kirjandus:
Liivamägi, J. (2004). Laste- ja noorte psühhiaatria. Tallinn: Medicina .
Abrahams, P. (2006). Lapse terviseensüklopeedia. Tea.
Palo , J. (2007). Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina.
Lisa 1
Autismiga sageli kaasnevad haigused, seisundid või sündroomid:

• Punetiste põdemine raseduse ajal
  
• Herpes simplex tekitatud ensefaliit vastsündinul
  
• Retti sündroom (kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel. Väldivad silmakontakti ja käituvad autistlikult ehk endassetõmbunult)
  
• Tuberoosne skleroos (pärilik haigus, mis kuulub neurokutaansete sündroomide hulka, see tähendab, et haaratud on kesknärvisüsteem ehk aju ja nahk)
  
• Kromosoomanomaalia
  
• Mõned ainevahetushäired
  
• Vesipea ja muud ajuväärarengud
  
• Mõned rasked krampidega kulgevad haigused või rasked hingamisseiskude hood
  

11