Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia mõisted 12 klass, 1. peatükk (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Biomeditsiiin – bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar- ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid.
  • Bioonika – bioloogia ja tehnika piiritedus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi.
  • Biotehnoloogia – bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks.
  • Eribioloogia – bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega.
  • Fundamentaalteadus (alusteadus) – teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.
  • Rakendusbioloogia – teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi.
  • Rakendusteadus – teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega.
  • Üldbioloogia – bioloogilised teadused , mis uurivad kas kõigile või enamikule elusolendeile omaseid elu üldnähtuseid.
  • Antibiootikumid – peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikume.
  • Sordi-ja tõuaretus – inimese poolt teostatav sordi- ja tõuaretus
  • Biotõrje – taimekahjurite hävitamine või nende paljunemine ja leviku pidurdamine teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega.
  • Feromoon – putukate hormoonisarnased ained. Nagu lõhnataimed, mis toimivad suurte vahemaade tagant, kuid on ülimalt liigispetsiifilised.
  • Juuretis – rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine.
  • Mahepõllundus – looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus, mille eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke taime-ja loomasaadusi. Ei kasutata keemilisi taimekaitsevahendeid (putuka- ja umbrohumürke) ja mineraalväetisi. Loomasööt on võimalikult looduslik (nt ilma hormoonpreparaatidega).
  • Roheline evolutsioon – saagikamate teraviljasortide ja moodsama agrotehnika ning niisutussüsteemide kasutuselevõtt eesmärgiga parandada oluliselt arengumaade toitlusolusid. Selle kandvaks osaks oli lühikõrreliste teraviljasortide (kääbusnisu,- riis ) aretamine ja viljelemine.
  • Antiseerum – immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. Antiseerumit saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, nt hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga . Anti seerumeid kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks.
  • Embrüotehnoloogia – biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele.
  • Gonadotroopne hormoon – rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas.
  • Gonadotropiin – vt gonadotroopsed hormoonid.
  • Hübridoom – antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks.
  • Hübriidrakk – eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk .
  • Kloon – isendi, raku või DNA molekuli (-fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond.
  • Kloonimine – DNA- fragmentide , rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine.
  • Meristeempaljundus – taimede vegetatiivne paljundamine (klonaalpaljundamine) meristeemkoest in vitro.
  • Monokloonne antikeha – kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon.
  • Rakutehnoloogia – biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise, hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nede diferentseerumise suunatud mõjutamisega.
  • Somaatiliste rakkude hübriidimine – rakutehnoloogiline protseduur, milles liidetakse üheks hübriidrakuks geneetiliselt olemuselt erinevad somaatilised rakud (nt normaalne lümfotsüüt ja vähirakk või hiire ja inimese koerakk ).
  • Totipotentsus – rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks.
  • Asendusema – vt surrogaatema .
  • Embrüosiirdamine – embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks; teostatakse ka inimesel.
  • Retsipient – vastuvõtja; nt veis kellele viiakse embrüo
  • Superovulatsioon – hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kel normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga.
  • Surrogaatema (asendusema, laen -ema, embrüortsipient) – emasimetaja (ka naine), kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.
  • Viljastamine in vitro – imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse.
  • Embrüonaalkloonime – varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
  • Embrüonaalne tüvirakk – embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks.
  • Nabaväädivere tüvirakk – sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks.
  • Rakuteraapia (rakkravi) – kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega.
  • Reproduktiivne kloonimine – inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele.
  • Terapeutiline kloonimine – inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks.
  • Tuumkloonimine – selgroogsetel teostatav klooniminesomaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud .
  • Tüvirakkhulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Vt ka embrüonaalsed, nabaväädivere ja täiskasvanu tüvirakud.
  • Geeninokaut – geenitehnoloogiliselt rikutud („nokauti löödud“) geeniseisund.
  • Geenitehnoloogia ( tehnogeneetika , insenergeneetika)molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel.
  • Geenivektor (geenisiirdaja) – rekombinantse DNA või RNA konstrukt , milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus.
  • Geneetiliselt muundatud organism (GMO) – tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks.
  • Genoomipank (geenipank, „DNA-raamatukogu“) – bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; kasutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimiseks ja siirdamismaterjali saamiseks.
  • Ligaas – ensüüm, mid ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad .
  • Pöördtranskriptaas (revertaas) – RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele.
  • Rekombinantne DNA – DNA molekul , mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest.
  • Restriktaas (restriktsiooniensüüm) – bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised „kleepuvad“ otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse.
  • Retroviirus – RNA- viirus , mis sisaldab põõrdtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNA-sse ning võib sel viisil integreeruda peremeesraku genoomi.
  • Transgeenne organism (siirdgeenne, geneetiliselt muundatud, GM) – organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga.
  • Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud („nokauti löödud“) geeniseisund.
  • Kimäär – bioloogiliselt erineva genotüübi ja ja eri organismidest (sügootidest) pärit rakkudest koosnev organism.
  • Mutatsioonisiire – geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid ; suunatud mutagenees , st rikutud struktuuriga geeni (fragmendi) siirdamine raku normaalse geeni asemele.
  • DNA-sõrmejälgede meetod – molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA- proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. Metoodika põhineb genoomi DNA lühikeste kordusjärjestuste väga suurel individuaalsel muutlikkusel.
  • DNA- profiil (i määramine) – DNA-sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse kohtumeditsiinis isaduse tuvastamiseks, kujategijate ja tundmata isikute laipade identifitseerimiseks.
  • DNA- proov – signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh embrüo) genoomis.
  • Epigeneetika – teadus, mis uuriv DNA modifitseerimist (nt metüülimist), kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. Epigeneetiliste tegurite tõttu on hulkrakse organismi genotüübilt identsed rakud fenotüübilt erinevad, olenevalt nende asupaigast ja ajast.
  • Geeniteraapia ( geenravi ) – geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks; seisneb normaalse inimgeeni siirdamises defektiga indiviidi somaatilistesse rakkudesse.
  • Geenivaigistus – geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata.
  • Geenravi – vt geeniteraapia.
  • Meditsiinigeneetiline diagnoos -
  • Molekulaargeneetiline diagnostika – geneetiliste defektide (mutatsioonide) tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA-proovide abil.
  • Polümeraasne ahelreaktsioon (PCR) – meetod kindlast DNA- lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel.
  • Sünnieelne diagnostika – arenguhäire või geneetilise puude võimaliku olemasolu kindlakstegemine mis tahes arengujärgus embrüol või lootel.
  • Bioloogia mõisted 12 klass-1-peatükk #1 Bioloogia mõisted 12 klass-1-peatükk #2 Bioloogia mõisted 12 klass-1-peatükk #3 Bioloogia mõisted 12 klass-1-peatükk #4 Bioloogia mõisted 12 klass-1-peatükk #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liina10 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    12 klassi bioloogia õpiku esimese peatüki mõisted

    on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikume. 2. antiseerum - immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. 3. biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar- ja raku-bioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. 4. bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. 5. biotehnoloogia - bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. 6. biotõrje ­ bakterite ja seente kasutamine taimede seenhaiguste ja kahjurputukate tõrjeks. 7

    Bioloogia
    thumbnail
    8
    doc

    Rakendusbioloogia

    Kordamine kontrolltööks ja riigieksamiks: Rakendusbioloogia 1. Mõisted : · Fundamentaalteadus ­ teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. · Rakedusteadus ­ teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega.

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Bioloogia mõisted ja küsimuste vastused 12. klassile

    pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. Asendusema- emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. Biomeditsiin- bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar- ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Biotõrje- seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega.

    Bioloogia
    thumbnail
    21
    docx

    Biotehnoloogia õpimapp

    TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM BIOTEHNOLOOGIA Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid.

    Biotehnoloogia
    thumbnail
    2
    docx

    Bioloogia mõisted ja seletused

    GMO, väljend, mis tähistab transgeenset ehk siirdgeenset organismi. Genoomipank- bakterikloonides säilitatav inimese genoomi transgeensed loomad, geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund. , geeniteraapia, geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks. geenivaigistus. geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. 1. Fundamentaal- ja rakendusteadused ­ mõisted, näited teadusharudest ja nende uurimisvaldkondadest Rakendusteadus erineb fundamentaalteadusest selle poolest, et rakendusteaduses rakendab loodusteaduste teadmisi ja tegeleb meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks. Fundamentaalteadus uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi. Omavahel on nad seotud sellega, et fundamentaalteaduse teadmisi kasutatakse rakendusteaduses.

    Bioloogia
    thumbnail
    6
    docx

    Rakendusbioloogia 3. kursuse mõisted

    Fundamentaalteadus ­ teadus, mis uurib objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Rakendusteadus ­ teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega. Antibiootikum ­ elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Biotõrje ­ umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Feromoon ­ Loomade, tavaliselt putukate, poolt toodetud keemiline nõre, mis mõjutab teiste liigikaaslaste käitumist, füsioloogiat või arengut, tihti mõjudes vastassugupoolele ligitõmbavalt. Kloonimine ­ DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Kloon ­ isendi, raku või DNA-fragmendi kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Meristeem

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Bioloogia mõisted

    biotehnoloogiliste võtete abil. Asendusema ema, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.aka surrogaatema. Bioloogiline kell mehhanism, mis reguleerib ennekõike organismi elutalitluste ööpäevarütmi. Biomeditsiin bioloogiaga läbipõimunud meditsiiniharu, mis keskendub molekulaarja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehno.stele katsetele eesmärgiga uurida haiguste olemust ja nende ravi. Bioonika bioloogia ja tehnika piirteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Blastomeer rakk, mis on tekkinud looma sügoodi lõigustumisel (aka lõigustusrakk) Dendriit närviraku jätk, mis võtab vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse.

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    docx

    Geenitehnoloogia

    GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia ­ molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri ­ kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA ­ DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Restriktaas ­ bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt. Ligaas ­ ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. Geenides on intronid ja eksonid : · Intron ­ lõigatakse · Ekson ­ liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast : · Esimene oli insuliin · Inimese kasvuhormoon ·

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun