Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mutatsioonide esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Mutatsioonid
Downi sündroom
Kõige levinum kromosoomhaigus
Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt
Tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi moodustumisel
Väliseid sümptomeid on palju(väike pea, kõrvad väiksed,sõrmed lühikesed, suu
on poolavatud, kõõrdsilmsus jne.)
Esieb ka kaasasüninud südamerike
Ravim puudub
Edwardsi sündroom
Esineb rohkem tüdrukutel
18. kromosoon on kolmekordistunud
Esinevad nii kehavälised kui ka kehasisesed väärarengud ( kompäed,
puudub osa sisikonnast, kopsud välja arenemata, kõrv puudulik, vähem
sõrmi, jalad väljapoole)
Surevad väga noorelt
Sündroomi kirjeldas ja määras põhjuse Inglise geneetik John Hilton
Edwards
Turneri sündroom
Esineb ainult tüdrukutel
Üks kahest X-kromosoomist puudu, kromosoomi struktuur on muutunud
või see on kahjustunud
Tunnused-lühike kasv, laienenud, madal juuksepiir kuklal, palju
sünnimärke kehal, käsivarred on küünarnukist väljapoole paindunud
Võib esineda ka füüsilisi ja psühholoogilisi kõrvalekaldeid
Leidub ka ravim
Marfani sündroom
Avaldub väga pika kasvu ja mitmete organite kaasasündinud haigustena
Kahjustunud on 15. kromosoom ehk pärilikkusaine kogumiku üks üksus
Saadud pärilikul teel oma vanemalt
Avaldumine : pikk kasv,lihasnõrkus,silmhaigused, ämbliksõrmed, suured
kõrvad, südamerikked, skolioos,
Elavad vähem, kui terved inimesed
Martin Belli sündroom
Muutused X-kromosoomis
Esineb peamiselt meestel
Tunnused: vaimne mahajäämus, suur pea, kumer laup, suured kõrvad,
suurenenud munandid
Kassikisa sündroom
Kaasasündinud
Esineb rohkem tüdrukutel, kui poistel
Mitmete väärarengutega: alaarenenud kõri, väike pea, ovaalne nägu,
kõõrdsilmsus, väärarendid südames ja neerudes, sügav vaimne alaareng
Kahjustunud 5. kromosoomi üks osa
Harva elavad need lapsed täiskasvueani
Wolf-Hirschhorni sündroom
Esineb harva ning peamiselt leitakse seda tüdrukutel
Keskmine eluiga on alla ühe kuu
Vastsündinud on alaarenenud ja psühhomotoorsete häiretega
Iseloomulikud on näo mikroanomaaliad, näolõhed ning südame ja neerude
defektid
Klinefelteri sündroom
Esineb poistel
Põhjuseks on üks üleliigne naissugu kromosoom
Sellest tingituna on poisid alates puberteedieast naiseliku kehaehitusega
Teisteks tunnusteks on ka- väiksed suguelundid, rinnanäärmete
suurenemine, habemekasv on aeglane, alaarenenud ja viljatud
Retti sündroom
Kaasasündinud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel
Algab vanuses 6-18 kuud
Sümptomid: lapsel kaovad suhlemis- ja sptsiaalsed oskused, käituvad
autistlikult, hingeldushood, krambid, jäävad maha kasvus ja kaalus,
skolioos
Ravi puudub
Fragiilse X sündroom
Kaasasündinud defektsest X-kromosoomist põhjustatud haigus
Avaldub iseloomuliku välimuse ja vaimse arengu mahajäämusena
Sümptomid: suur pea, suured kõrvad, kõrge suulagi, suured munandid
poistel, etteulatuv lõug, puudulik kõneareng, vihahood ja krambid
Vasakule Paremale
Mutatsioonide esitlus #1 Mutatsioonide esitlus #2 Mutatsioonide esitlus #3 Mutatsioonide esitlus #4 Mutatsioonide esitlus #5 Mutatsioonide esitlus #6 Mutatsioonide esitlus #7 Mutatsioonide esitlus #8 Mutatsioonide esitlus #9 Mutatsioonide esitlus #10 Mutatsioonide esitlus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KrissuMurulaid Õppematerjali autor
Slaidi esitlus.

Sarnased õppematerjalid

Geneetilised haigused
8
docx

Geneetilised haigused

Geneetiline põhjus Peamised sümtomid diagnoosimine Fenüülketonuuria Geeni mutatsioon 12. Käte värisemine, Verest määratakse Kromosoomis, tasakaalu häired, fenüülalaniini tase fenüülalaniini lagundav mõtlemis- ja 3 päeva peale valk on vigane ning keskendumishäired sündi. selle tase on veres kõrgem Tsüstiline fibroos tekitab mutatsiooni nn Korduvad hingamisteede Kuna defektne on

Geneetika
Pärilikud ja mitte päralikud haigused
14
docx

Pärilikud ja mitte päralikud haigused

Tallinna Teeninduskool Referaat Pärilikud ja mitte pärilikud haigused Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärilikud haigused 3. Klienfelteri sündroom 4. Downi sündroom 5. Turneri sündroom 6. Pärilike haiguste ennetamine 7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism. Daltonism ehk värvipimedus. On eriti levinud eurooplastel(ca 8% meestest). Värvipimeduse vormist olenevalt on häiritud erinevate värvide nägemine ­ sinise ja ro

Bioloogia
Sündroomide tabel
18
docx

Sündroomide tabel

Sündroomide ülevaatetabel Südroom Põhjused Sümptomid Toimetulek Mida Viited kasutatud tõenduspõhistele allikatele uraskused lapsehoidj a peab arvestama Downi Geneetiline Väga iseloomulikud On Lapsehoidj https://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/tsuetogeneetika/autosoomide- sündroom arenguhäire. välised tunnused: väike võimelised a peab arvu-muutused/2-uncategorised/51-downi-suendroom-ehk-trisoomia-21 21. ümmargune pea, iseseisvalt arvestama, kromosoomis epikantsus, laia toime et nendega on 2 asemel 3 silmavahega ülespoole tulema on rohkem kromosoomi. viltused silmad, suure

Kategoriseerimata
Pärilikud haigused
10
doc

Pärilikud haigused

-on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: · Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Pärilikud haigused Geenihaigused Kromosoomhaigused

Bioloogia
Downi sündroom Õpimapp
47
docx

Downi sündroom Õpimapp

Tallinna Ülikooli Pedagoogline Seminar Noorsootöö – ja täiendõppe osakond DOWNI SÜNDROOM Õpimapp Koostas: Laura Pirbe Juhedaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 1 Downi sündroom ehk trisoomia 21 2 Selle sündroomi korral on lapsel üks lisa kromosoom. Haiguse esinemissagedus on umbes 1:1000 vastsündinu kohta. Tekkepõhjused ja mehhanismid Pärilik informatsioon, kuidas meie keha peaks välja nägema ja töötama, on kirjapandud ja kokku pakitud kromosoomidesse, mis asuvad kõikides keharakkudes. Normaalselt on inimese igas keharakus 46 kromosoomi. Igal kromosoomil on täpselt samasugune koopia ehk paariline. Seega võib ütelda, et inimesel on 23 paari kromosoome. Ühe paarilisest saab inimene emalt ja teise isalt. 22 paari on mehel ja naisel sarnased ja nad on nummerdatud 1-22ni ning neid nimetatakse autos

Bioloogia
Portfoolio
46
docx

Portfoolio

DOWNI SÜNDROOM Õpimapp 1 Downi sündroom ehk trisoomia 21 Selle sündroomi korral on lapsel üks lisa kromosoom. Haiguse esinemissagedus on umbes 1:1000 vastsündinu kohta. Tekkepõhjused ja mehhanismid Pärilik informatsioon, kuidas meie keha peaks välja nägema ja töötama, on kirjapandud ja kokku pakitud kromosoomidesse, mis asuvad kõikides keharakkudes. Normaalselt on inimese igas keharakus 46 kromosoomi. Igal kromosoomil on täpselt samasugune koopia ehk paariline. 2 Seega võib ütelda, et inimesel on 23 paari kromosoome. Ühe paarilisest saab inimene emalt ja teise isalt. 22 paari on mehel ja naisel sarnased ja nad on nummerdatud 1-22ni ning neid nimetatakse autosoomseteks kromosoomideks. Üks paar on sugukromosoome – naine saab mõlemalt vanemalt X kromosoomi (seega tuleb kokku 46,XX) ja mehel on emalt saadud üks X kromosoom ja isalt päritud Y kromosoom (46,XY). Selleks, et tulevane laps saaks ka 46 k

Kategoriseerimata
NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend ­ medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l

Neuroloogia
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused-kevadsemester 2015
68
docx

Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015

konkreetne fenotüüp, võrreldes nende isenditega, kellel see võiks genotüübi tõttu olla. ekspressiivsus (ingl. Expressivity)- Geeni kontrollitud tunnuse avaldumise kvantitatiivne tase. Sama geen võib erinevatel isenditel avalduda erisugusel määral. 20. Eugeenika ja sündivuse kontroll eugeenika (ingl. Eugenics)- Kunstliku valiku rakendamine inimsoo parandamiseks. 4. PPT 1. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid spontaanne mutatsioon (ingl. Spontaneous mutation)- Mutatsioon, mis tekib ilma teadaoleva välise põhjuseta. Vt. indutseeritud mutatsioon. Spontaansed mutatsioonid  Prokarüoodid 10-7-10-8  Eukarüoodid10-5-10-6 indutseeritud mutatsioon (ingl. Induced mutation)- Mutatsioonisageduse tõstmine organismide eksponeerimisel füüsilistele või keemilistele mutageenidele (tekivad muutused DNA-s

Üld- ja käitumisgeneetika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun