saj lõpus aed uuendati, ja renessansi põhimõttes hüljati, aed muudeti rõhutatud perspektiivi läbi suureks tervikuks. b. Heidelberghi lossiaed valmis lõplikult pärast sõja lõppu. Tehti suures mahus tasandus ja kaevetöid. Kavandas S. de Caus (kes saabus saksamaale 1610) aias ei suudetud saavutada tervikut. 17. ja 18. saj. regulaaraed Prantsuse barokkaed Klassikalise barokki all mõeldakse prantsuse barokki. Aias oli neli peateemat: maastikukäsitlus, parterite kujundus, kanaliarendus, perspektiiv.Kasutati küll terasse, kuid need oli majesteetlikult laiuvad, astmestatud maakasutusena, terass oli kogu aia laiune. Lai otsesuunaline kanal kulges tihti pika valitseva joonenna aia tsentris,Le Noter kasutas kanalit, nagu alleesid jõulise perspektiivi loomiseks, pespektiive loodi ka madalate terrassidega. Perspektiiv oli valitsev peamotiiv
Rundle loss Rundale loss on barokkstiilis loss Lätis. See asub Riiast umbes 77 km lõuna pool Bauska lääneosas. Rundalet on sageli hinnatud Baltimaade kõige huvitavamaks lossiks. Paljude külastajate meelest on see juba väliselt suursugune, kõrgudes Lielupe jõe poole alaneva tasase maa kohal. Selles on umbes 40 luksuslikult kujundatud tuba, mis nüüdseks restaureeritud. Kokku on lossis 138 ruumi. Rundale loss ehitati 18.sajandil Ernst Johann von Bühreni suvelossiks. Selle projekteeris itaalia arhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli, kes oli endale juba Peterburis asuva Talvepalee arhitektina nime teinud. Ta alustas tööd 1736.aastal ja viis selle lõpule viie aastaga. Interjööri viimistlus lõpetati hiljem, 1736-1768.aastail. Selle kallal töötasid Peterburist toodud itaalia maalikunstnikud ja Johann Michael Graff Berliinist. Viimase tööde hulka kuuluvad kunstmarmorist seinapaneelid ja paljude tubade ehisl...
põlisema baltisaksa aadlipere käes, püsis Palmse Eesti Vabariigi alguseni (1925). Tõenäoliselt püstitati esinduslik võlvitud soklikorruse ning hoone keskosas kõrge keskrisaliididiga härrastemaja Palmsesse vahetult pärast Pühjasõda. Praegune Palmse mõis valmis lõplikult 1730. aastaks. Hoonet ümbritses muruväljakute ja broderiikirjaliste lilleparteritega kahel erinveal tasapinnal barokkaed. Kunstliku tiigini viivad sirged teed jagasid pari alaosa kaheks võrseks ristkülikuks, millest vasakpoolne oli kavandatud radiaalalleedena, parempoolne keeruka labürindina. Parki raamisid kõrvalhooned, Ilumäele ehitati kabel, Oruveskile vesiveski. 18. sajandi lõpul, kui viinapõletamisest sai mõisnike peamisi tuluallikaid, ehitati uus viinaköök, samuti rajati nuumhärgade tall, sest kujutas ju viinapõletamisest jääv praak väärt loomasööta
kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just kuninganna Wilhelmina oli see, kes läkitas oma volikirjaga Eestisse esimese Hollandi diplomaadi ning kelle allkirjaga dokumendid on praegugi meie Riigiarhiivis hoiul. Purskaevud töös 17. sajandist peale Uhke barokkaed, mis on loodud 17. sajandi Hollandi eesrindlikumaid aia- arhitektuurireegleid jälgides, on põhiolemuselt muutumatult säilinud tänaseni. Aiad asetsevad tavakohaselt erinevatel tasapindadel, moodustades kaunite peenramustrite, purskkaevude ja kaskaadiga suurepärase terviku Giethoorn: Hollandi Veneetsia Ärge ehmuge, kui peate Hollandi Veneetsiasse jõudmiseks sõitma maha pika ja tüütu tee ning teile tundub, et nii lagedal maastikul ei saa ometi midagi huvitavat olla. Lelystadi kaudu
jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just kuninganna Wilhelmina oli see, kes läkitas oma volikirjaga Eestisse esimese Hollandi diplomaadi ning kelle allkirjaga dokumendid on praegugi meie Riigiarhiivis hoiul. Purskaevud töös 17. sajandist peale Uhke barokkaed, mis on loodud 17. sajandi Hollandi eesrindlikumaid aia-arhitektuurireegleid jälgides, on põhiolemuselt muutumatult säilinud tänaseni. Aiad asetsevad tavakohaselt erinevatel tasapindadel, moodustades kaunite peenramustrite, purskkaevude ja kaskaadiga suurepärase terviku Giethoorn: Hollandi Veneetsia Ärge ehmuge, kui peate Hollandi Veneetsiasse jõudmiseks sõitma maha pika ja tüütu tee ning teile tundub, et nii lagedal maastikul ei saa ometi midagi huvitavat olla.
Paarissammastega eraldatud saal ja mitmed teised esindusruumid on kujundatud klassitsitlike stukk- karniiside ja laerosettidega. Peatrepp ja peauksed kuuluvad oma olemuselt küll aga neogootikasse. Sisekujunduse dekoratiivmotiivide sugulus Moskva klassitsitlikus arhitektuuris levinud detailidega on ilmne. [23; 2] Maanteelt suundub peahooneesisele ringväljakule allee. Peahoone taga asunud algselt terrassidena kavandtud kiirtekujulise teedevõrguga barokkaed on 19. saj koos ülejäänud ansamblisse kuuluva haljastusega muutunud vabakujunduslikuks. Algselt oli kogu ansambli keskne osa ümbritsetud paekivimüüriga. [1] Türi lähistel asub veel üks puhas klassitsitliku laadi Tori mõis, mis eraldati 17. saj Särevere mõisast, kuid tema kohta pole palju dokumentatsiooni säilinud. Arvatavasti ehitati mõisa ühekorruseline klassitsitlik peahoone 1820-30datel aastatel. 1919. aasta
11 järgi lasi Jacob De la Gardie ehitada samal ajal ka omale Makalösi paleed Stockholmis ja kavandas maalossi ehitamist praegusesse Ulrikstadi. Peahoone anti valmina üle aastal 1642. Nüüd oli juba tegemist uhke kahekordse varabarokse ehitisega, mis tõenäoliselt kavandati koos sinnajuurde kuuluva barokkaiaga. /Norrman/ Milline nägi välja Kristleri kavandatud Jacob De la Gardie maaloss Ulriksdalis ja sinna juurde kuuluv barokkaed, seda näitab alltoodud pilt. Seda infot läheb Tondimäe-peatükis vaja. Barokkpark Jakobsdalis (nimetatud Jacob De la Gardie järgi), nüüdne Ulriksdal. Valminud umbes 1642-44. Pilt: http://www.gardenvisit.com Pikk ja kitsas palee loetakse stiili poolest veel hilisesse renessansi kuuluvat. Pikk ja kitsas oli ka esimene Kolga peahoone.
parteraia ümber kulges omal ajal terrassil jalgtee ja viimase keskel asus kalatiik. 17. saj lõpupoole rekonstrueeriti palee ja aed põhjalikult baroki vaimus (Charles II ajal, valmis alles William III ajal), selleks kutsuti kohale aednikud Prantsusmaalt. 1699. a (pärast suurt tulekahju Londonis) hakkas paleeaedu kujundama Sir Christopher Wren. Eesosas on säilinud vanad renessanssaiad, uuendati Privy Gardeni keskosa parterit. Rajati kolm suurt avenüüd, poolringikujuline broderiijaotusega barokkaed, mida ümbritses laimipuudest pügatud hekk. Avenüüd lähtusid kiirtena - seda kujundit nim hanejalaks (patte d'oie); keskmisel kiirel oli kanal. Need andsid aiale selge barokse joone (G. London, H. Wise). Kesktelge rõhutab kanal puuderidade vahel. Rajati ka suur labürint. Suur osa pargist jäeti "looduspargiks" - the Wilderness. Montacute, Somersetshire (1588-1601): parimaid näiteid Elizabethi-aegsest aiast. Renessanss. Inglismaale saabus ülalkirjeldatud barokilaine Hollandist - 17
annaabi.ee 
