Naine antiigis Kettli Arand Antiikaja naine Ajalooürikutes naist tavaliselt ei kujutata. Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Kreeka riigi suhtumi...
on üks tähtsamaid maale antiikajast. Maal kujutab Veenuse sündi täiskasvanud naisena merevahust, saabumas kaldale merekarbil. Plaatoni arvates oli Veenusel kaks aspekti. Ta kas oli maine jumalanna, kes pani inimesi endasse armuma või oli ta taevalik jumalanna, kes inspireeris inimesi targalt armastama. Platon on mõtisklenud, et füüsiline ilu lubas mõttetel paremini aru saada hingelisest ilust. Arvatakse et Boticelli esitas Jumalikku armastust alasti Veenuse vormis. Klassikalises antiigis oli merikarp metafooriks naise häbemele mis andis mõista sünnist. Botticelli maalis selle maali Lorenzo di Pierfrancesco de’Medici-le. Maal asub hetkel Uffizi Galeriis, Itaalias. Botticelli veenuse poos meenutab Medici’ Veenust, marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli võimalus õppida. Esiplaanil on Veenus kellest vasakul asuvad läänetuul Zephyros koos tema abikaasa Chlorisega ja paremal taimekasvu jumalanna Flora
saab perspektiiv. Valguse ja varju mäng, hele-tumeduse kontrast, kolmnurkne kompositsioon ja rikastunud koloriit. Hakkatakse maalima maastiku maali ja aktimaali. Maal saavutab tohutu populaarsuse ja kunstnikud kõikjal hinnatud. Skulptuur saavutab antiikkultuuri taseme. Teemad võetakse antiik-mütoloogiast. Skulptuure paigutatakse eksterjööris nissidesse, linnamaastikku, interjööris kasutatakse vähem. Skulptuurid olid põhiliselt kolossaalsed(suurejoonelised, antiigis skulptuurid normaalmõõtmetes). Renessanss, Itaalia Giotto Di Bondone( 1266/76 1337) Donatello( 1377 1446) Alberti( 1404 1472), tööd Mantegna Andrea( 1431 1506), tööd Veronaz (1456-1459) Bramante Donato( 1444 1514) (arhidekt), tööd Tempitto kabel Boticelli Sandro( 1447 1510), tööd Primavera (1478) Leonardo Da Vinci( 1452 1519), tööd Mona Lisa Michelangelo Buonarotti( 1475 1564), tööd Sixtuse kabeli laemaal
mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304-1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440).
45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Plaatina esimene teaduslik-tehniline rakendusala oli olla rahvusvahelise mõõtühikutesüsteemi etalonide materjal. Mõõtühikute kujunemine on läbi käinud pika arengutee. Antiigis ühtseid mõõtühikuid polnud. Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. 1828.-1844.a olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti Prantsusmaal plaatinast 20- frangilisi ja 1872.a Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel
Platon on mõtisklenud, et füüsiline ilu lubas mõttetel paremini aru saada hingelisest ilust. Plaatoni vastased arvasid, et 15. sajandi vaatajad tunnevad omi mõtteid lendamas jumalikule armastusele. Väline analüüs Botticelli maalis selle maali Lorenzo di Pierfrancesco de'Medici-le. Maal asub hetkel Uffizi Galeriis, Itaalias. Maali keskmes asuv eenus on väga sarnane Praxitelese Aphrodite skulptuurile. Tema sünni versioonis saabub Veenus maale täiskasvanud naisena. Klassikalises antiigis oli merikarp metafooriks naise häbemele. Botticelli veenuse poos meenutab Medici' Veenust, marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli võimalus õppida. Alessandro Botticelli ,,Veenuse sünd" Valik Valisin selle maali, kuna see maal on üks tuntumatest ja ma olen seda maali varem näinud. See maal kuulub minu lemmikute hulka. Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://abm- enterprises
nüanss: varjund, väike erinevus originaal, originaalsus: algne, ainukordne, ehtne; algupärasus, ehtsus või ka omapärasus, isegi veidrus pandus: kaldtee perspektiiv: ruumi kujutamine tasapinnal kolmemõõtmelisena igment: pigmendid on pulbriks jahvatatud ained, mis võimaldavad sidusainete (näit. muna, kummiaraabik, zhelatiin) abil maalimist; kõige varasemad, juba ürgajal kasutatud pigmendid on süsi, tahm/nõgi ja kollasedpunased ookrid ning umbrad; antiigis võeti kasutusele jõuline palett mineraalse päritoluga värvitoone (tsinnoober, ultramariin, asuriit jt.) ning taimse päritoluga krapp ja indigo primaarvärvused: ehk põhivärvused kollanepunanesinine primitivistlik: kunstis lihtsustatult kujutatu prototüüp: algkuju, eeskuju rakurss: vaatepunkt; pildistatava, filmitava või vaadeldava objekti asend võttepunkti suhtes; kunstis perspektiivivõte, objektide ruumilise edastamise meetod retseptsioon: (teose) vastuvõtmine
Saatis lüüral. Laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsoodid- rändlaulikud, esitasid enamv. Fikseeritud tekste. Ettekanne loomingust eraldatud. Deklameerisid luuleteoseid. Hesiodos (7 saj ekr) Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja Poeem ,,Tööd ja päevad" Arhailine luule (7-6 saj ekr) Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul. Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistmist. Eleegia- tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis sisuga luuletus, mis on kirj. Kaksik värssides Jamb- kasvas üles pilkelaulust Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Sõja-, armastuse-, veini- ja poliitiline luule. Archilochos (7 saj), Tyrtaios (7 saj), Solon (7-6 saj), Alkaios (7-6 saj), Sappho (6 saj)- lesbisism Anakreon (6 saj)- Anakreontiline luule- 18-19 saj levinud mänglevat, veini ja armastust ühendav luule. Simonides (6- 5 saj)
patriootlikuse väljendamiseks. Eeskujuks said kreeklased. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Leon Battista Alberti (1404-1472) tegi Palazzosid. Palazzod olid 3 korrusega paleed, neil oli neli tiiba ja nende keskel asus siseõu (nt:Palazzo Rucellai). See on kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessanssi arhitektuuris. Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma, seetõttu meenutasid need kindluseid. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki
Endiste väiksete majade asemele kerkisid palazzo'd. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Sant' Andrea kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) tegi Palazzosid. Ta sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. Palazzod olid 3 korrusega paleed, neil oli neli tiiba ja nende keskel asus siseõu. See on kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessanssi arhitektuuris. Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset
Sartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite kaudu: erinevatest puuliikidest ja elevandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Sartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessanssis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, ,,jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhidektuurist laenatut: karniise frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi,
tunnevad osadust üksnes vabade kreeklastega, kellele ealtismure on võõras. Kes sellesse aristokraatiasse ei kuulu, on nende meelest alama astme olend ega vääri sügavamat tähelepanu. Alles kreeka filosoofia teisel perioodil, kui tekkisidstoikute ja epikuurlaste koolkonnad, tunnustasid mõlema voolu esindajad kõigi inimeste võrdsust ning tähelepanu pööramist inimesele kui niisugusele. Mõte kõigi inimeste vendlusest ei saanud antiigis populaarseks. Aga tõigal, et filosoofia kuulutas humanismimeelsuse mõistusest tulenevaks vaateks, oli edaspidi suur tähtsus. Igatahes pole teadmine, et igal inimolendil kui niisugusel on õigus meie tähelepanule, iial saavutatud nii täielikku autoriteeti, kui ta vääriks. Veel meiegi päevil kahjustab teda vahetegemine rasside, usundite ja rahvuste vahel. Võõrastusest, mis seeläbi inimeste vahel tekib, pole veel üle saanud.
-16. saj I pool:Machiavelli:kuidas on kasulik? -16. saj II pool Raison d´etat teooriad.Ausus vs kasulikkus. Õnn Õnne mõiste *emotsionaalne seisund *seos naudinguga? *õnnelik elu-mida sellega mõeldakse? *kas võimalik objektiivselt määratleda? *"õnnelik ühiskond" Loengu sõlmpunktid. -antiikaegsed vaidlused õnne üle *õnne olemus *voorus jaõnn *õnneliku elu erinevad vormid Õnne (eudaimonia) olemus antiigis -keskne küsimus:"kuidas ma peaksin elama" -see küsimus puudutab eesmärke (telos) -õnn kui lõpp-eesmärk -erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista *tava-arusaam *Platon, Aristoteles,stoikud-voorus *epikuurlased-naudingud Tava-arusaama kriitika -Platoni ,,Sokratese apoloogia".Sokrates noomib ateenlasi valede eesmärkide eest. -Aristotelese ,,Nikomachose eetika", eristab kolme sorti inimesi ning selle alusel kolme sorti elu: 1.kes taotlevad naudinguid 2
Kui kergete plaatinametallide ruteeniumi, roodiumi ja palladiumi tihedus on umbes 12g/cm³, siis rasketel plaatinametallidel osmiumil, iriidiumil ja plaatinal on see ligi kaks korda suurem ehk ~ 22 g/ cm³. (Hergi Karik,Aarne Tõldsepp 1974, lk 51) 2.1) Plaatina esimene teadusliktehniline rakendusala oli olla rahvusvahelise mõõtühikutesüsteemi etalonide materjal. Mõõtühikute kujunemine on läbi käinud pika arengutee. Antiigis ühtseid mõõtühikuid polnud. Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. 1776. a ilmusid Pariisi kauplusevitriinidesse plaatinaehted ja tooted. Reklaam oli mõjuv. Ühesuurusi briljante eksponeeriti nii kuld kui ka plaatinaraamistuses, nõnda et igaüks võis veenduda: plaatina tugevdas briljandi värvidemängu ja
inimene on autonoomne. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Sellist autonoomiat piiravateks jõududeks peetakse tavaliselt inimese sees peituvaid jõude, nagu näiteks ihad ja tunded, mille suhtes inimene kunagi päris vaba pole. Ka on piiravate jõududena nähtud sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Selline vabaduse mõistmine oli üldlevinud antiigis ning selle teoreetiline käsitlus ulatub tagasi vähemalt Platonini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau, Baruch Spinoza ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel. Kokkuvõte 4 „Kas tohib inimene tahtva olendina omistada endale vabadust või on see vabadus vaid
kriminaal- ja protsessuaalõiguse norme. Personaalsuse printsiip Saali õigus ehk Lex Salica saali frankide tavaõiguse kogum, kirjutati üles 6. sajandil, hiljem täiendati. Saali õigus on varaseimaid barbariõigusi ning väärtuslik ajalooallikas feodaalsuhete kujunemise algjärgust Frangi riigis. Kapitulaarid Frangi kunindage ladinakeelsed seadused ja määrused Dekretaalid ehk Käskkirjad Seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti. Decretum Gratiani . -- XII . XII--XIII . , - , . Sakramendid on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada.
linnusest; väga vana poliitiline- ja kultuurikeskus kastell, castellum (lad.k. 'linnus') - väiksemamõõduline Rooma sõjaväe eelpost või kindlus, algselt korrapäraselt nelinurkne, kus kaks ristuvat teed, jaotades kastelli neljaks kvartaliks kleristoorium ehk valgmik, basiilika kesklöövi kõrgeim akendega osa kolymbethra orkestra, mida oli võimalik kasutada vesietenduste andmiseks krüpt antiigis maa-alune koobaskäik, võlvruum, varakristlikes katakombides hauakamber lacus avalik veevõtukoht lapis niger (lad.k. 'must kivi') must marmorplaat Forum Romanum'il, millega oli kaetud muistne rajatis (arvat. haud) lararium kodualtar latifundia suurfarm vilja, veini või oliiviõli tootmiseks lectus voodi või kõrge kusett, selle ees jalapink (scabellum) ludi (lad. k 'mängud'), igasugune rahvale pakutud meelelahutus, ka gladiaatorite võitlus
1 Vaba aja sotsioloogia Joe Noormets 23. 09 iseseisev töö lonegumärkmed kirja panna. Õpipäevik loengupäevik ja lugemispäevik. 5. jaaanuariks hiljemalt tuleb saata. "Leisure science" ajakiri. Vaba aja määratlused Erinevad terminid: Vaba aeg free time (leisure?) see mis jääb üle tööajast jne Ülearune/ülejääv aeg spare time Ajaviide pastime Tühi / kasutu aeg idle time. Antiigis ei peetud vabale kodanikule sobivaks, ei tegele mõttetööga ega üldse tee midagi. Väga halvustav sõna. Kes laseb aega mööda. 19. Sajandil oli see sõimusõna tärkavale keskklassile. Rantjeed. Kontiinumis on idle time ühes otsas ja work teises otsas, leisure on vahepeal. Sisustamata aeg unoccupied time. Mida pole kasutusele võtnud. Jõudeaeg /jõudeolek leisure. See vastab leisure'ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga. Vabaolu leisure. Olemine, mis on vaba.
Lugemist mõjutavad lugeja elukogemus, kultuurikogemus, teadmised, ellusuhtumine, tõlgenduskogukond (inimkooslus, kes kasutab lugemisel teataval määral samu tõlgendusstrateegiaid), oma põlvkonna ootused ja nii edasi. Lugeja ülesandeks (ja ka motiiviks, et lugeda) on lünkade täitmine ja seeläbi teksti mõttestamine. 4. Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Autor on läänekultuuris mõjuvõimas (,,Kas sa Tammsaaret oled lugenud?"). Antiigis ja keskajal autorlus anonüümne üldise arusaama kohaselt kasutas autor jumalikku inspiratsiooni, st teose tegelik autor on mõni jumal või muusa. Autorlus hakkas tähtsamaks muutuma alles renessansiperioodil ning alus tänapäeva ideele autorist pandi romantismiperioodil. Autor individuaalsete annetega geenius, autoritekst on isiku elamuste ja kogemuste väljendus, kirjandustekst on kirjutaja üleelamiste peegeldus (vahel metafoorilises vormis)
Madu sümboliseerib maad ja koer näib joovat pulli avanenud haavast ning skorpion sügise märk salvab pulli munandeid. Vahel on kujutatud ka ronka või varest ning vahel ka pokaali ja väikest lõvi. Cautes ja Cautopates, astronoomilised valguse ja pimeduse kaksikud, kannavad tõrvikuid. Cautese tõrvik on suunaga üles ning Cautopatese oma pööratud alla. Mitra kohal, öises tähistaevas, on ka Päike ja Kuu esindatud. Mitraismi ajalugu ja areng: Antiigis viitab tekst ,,Mitraismile" ja ,,Pärsia müsteeriumidele". Viimane epiteet pole oluline mitte ainult selle tõttu, et mitraistid pidasid oma pühendumuse objekte Pärsia usuteaduseks, vaid kas pühendunud kummardajad arvasid, et nende religioon on loodud Zoroastri poolt. Pole võimalik kindlalt väita, millal ,,Mitraism" arenema hakkas. Mitraismi varajane periood: Mitraism hakkas Roomas tähelepanu tõmbama umbes esimese sajandi lõpus
uuendusi, et tuua maailma innovaatilisust ja uudsust. Kõik vana oli iganenud ja halb, kõik uus aga kaasaegne ja modernne. Võrrelge suhtumist ,,antiiki" kui esteetikanormide ja üldisemate kultuuri-ideaalide allikasse Euroopa renessanssi ja ,,klassikalise ajastu" vahel. Kuidas defineeriti ,,antiiki"-- millistes ajaloolistes ning geograafilistes piirides? Miks tähtsustati Antiiki? Kas nendes kahes ajastus otsiti ,,antiigis" samu või erinevaid juhtnööre ning eeskujusid? Renessanssi suhtumine - Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiiki defineeriti ideaalina, see oli ajaloos kõrgkultuuriline nähtus ning renessanssiaeg püüdis seda jäljendada
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (13041374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440).
ümberkirjutustele, kuid siis ei oldud veel antiigi mõistmiseks valmis. Humanistid vastandusid suuresti teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetalsed. Alates Petrarcast saab humanismist rääkides seda vaadelda kui inimese ja inimlikkuse kaitsjat, inimese vabastajat nii kiriku kui seisuslike normide orjusest. Sellepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Boccaccio & Shakespeare), kes n-ö võitlesid inimeste õnne eest. Taolised uued teadmised ja silmaringi avardumine hakkasid inimesi üha rohkem eemaldama/võõrandama kirikust, mis seni oli olnud inimese maailma keskmes. Inimesed hakkavad üha enam väärtustama hoopis isikuomadusi ning saavutusi. "Uute silmadega" hakati vaatama taevast ja maad, kuid ka teisi inimesi. Edukus ei sõltunud enam ainult päritolust vaid suuresti ka juba enda ettevõtlikusest.
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304–1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440).
tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377- 1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul
käänulise jõe Maiandrose nimest. Meandrit kasutati juba esiajaloolisel ajal, kuid klassikalise kuju sai see kreeka kunstis. Palmett palmilehesarnane, õietupest kodarjalt laienev taimornament kreeka kunstis, mis juurdus Idamaade mõjule 7-8. saj. e. Kr ja sai üheks meelisornamendiks ka Roomas. Hilisemal ajal oli palmett eriti kasutuses klassitsismis. Palmett on enamasti asetatud sümmeetriliselt, sageli on ka väänseoses. Antiigis esindas palmett looduslikku vormi, muutudes hiljem puhtalt ehismotiiviks. Pildil erinevad kreeka ornamendid, millest esimene on meander ja keskmine palmett: 11 Aatrium (lad. k. atrium koldesuitsust mustunud ruum) laes asuva valgusavaga nelinurkne pearuum vanarooma elamu keskel. Aatrium oli majas nö elutuba, kust pääses ümbritsevatesse ruumidesse
Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. *Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine - Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks. *Optimism - See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Sisuliselt kuni Kantini (18 saj II pool) püsis valdav arusaamine kunstist antiigis etteantud silmaringi piirides. Praktiliselt kunsti just ei taunitud, kuid mõtestatult väärtustada ka ei osatud. *Distsipliini ristiisa Baumgarteni ( 18 saj I pool ) ideed ei olnud sisuliselt uudsed/murrangulised. Siiski laiendas arusaama, et kunst on pelk etteantud vormide (ilu) jäljendamine. Arutlema hakati laiema tähendusega mõistete üle ( loovus, maitse, kujutlusvõime, fantaasia), mis polnud enam nii rangelt tõega seotud.
Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. *Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine - Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks. *Optimism - See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Sisuliselt kuni Kantini (18 saj II pool) püsis valdav arusaamine kunstist antiigis etteantud silmaringi piirides. Praktiliselt kunsti just ei taunitud, kuid mõtestatult väärtustada ka ei osatud. *Distsipliini ristiisa Baumgarteni ( 18 saj I pool ) ideed ei olnud sisuliselt uudsed/murrangulised. Siiski laiendas arusaama, et kunst on pelk etteantud vormide (ilu) jäljendamine. Arutlema hakati laiema tähendusega mõistete üle ( loovus, maitse, kujutlusvõime, fantaasia), mis polnud enam nii rangelt tõega seotud.
arenemist. Väidetakse koguni, et tegelikult oligi filosoofia kui niisugune epikuurlastele üksnes kõrvalharrastus, millega vajaduse korral püüti põhjendada ning õigustada nende poolt õigeks peetud tegelikku elukäsitlust ning ellusuhtumist. Ehk ei olnudki epikuurlaste näol tegemist filosoofilise koolkonnaga, vaid hoopis elujaatava maailmavaatena. Veel neljandal sajandil pKr eluneb selle koolkonna kajastusi juba hääbuvas antiigis, olles soositud peamiselt elunautlevate ülikute ringkondades. Kanoonika Epikuros on määratlenud filosoofiat ,,tegevusena, mis kaalutluste ja arutluste varal teostab õnneliku elu". Filosoofia ülesandeks on Epikurose arvates aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest: "Tühjad on filosoofi sõnad, kui nendega ei vabastata ühestki kannatusest. Nagu arstiteadusest pole kasu, kui ta inimese keha haigustest ei vabasta, nii pole ka filosoofiast kasu, kui ta inimese hinge ei ravi
Pigem tutvus ta Egiptuse-reisil babüloonia Sarose-perioodiga 18 aastat 11 päeva, ning arvutas uue varjutuse kuupäeva lähtudes Egiptuses 18. mail 603 eKr vaadeldud varjutusest. Probleemiks on see, et varjutused ei esine tavaliselt samas kohas, seetõttu kaheldakse babüloonlaste vastavates teadmistes. Thalesel pidi ennustusega õnne olema. Tsüklite meetod võimaldas varjutust ennustada kindlas kohas tõenäosusega 1/6. Thalese ennustus on igatahes kogu antiigis väga hästi tõendatud. Theon Smyrnast (Platoni lugemisel kasulikest matemaatilistest teadmistest, c. 198, 14 Hiller=11 A 17 DK): "Eudemos teatab "Astronoomia ajaloos", et Eponides avastas esimesena sodiaagi kalde ja suure aasta tsükli, Thales aga päikesevarjutuse ja selle, et tema periood, mis käib päikeseseisakute juurde, ei ole alati võrdne." Filosoofide arvamused (11 A 17a DK=II, 24, 1): "Thales ütles esimesena, et
Inimene tuleb uuesti esiplaanile. Universaalne inimene. Humanism. Renessansikunst eemaldub keskaja kunsti allegoorilisusest ja sümboolsusest. Maalikunstis tuleb perspektiivi mõiste. Mis on lähedal, on suurem, mis on kaugemal, see on väiksem. Proportsioon. Loodus. Millised muutused leiavad aset arusaamas kunstniku rollist uusaja algul? Kodanluse teke. Uusajale pani aluse renesanss. Humanism. Miks ei saa me rääkida esteetikast antiigis ja keskajal? Antiikses esteetikas ei olnud ilu keskne väärtus ega ainus esteetilise hinnangu saanud nähtus, vaid see oli tihedas seoses teiste, tähtsamate esteetiliste väärtustega. Demokritose, Platoni, Aristotelese ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Algseks peeti vaimset ilu, mis ei avaldu niivõrd kauni vormi ega sellest saadava meeldiva meelelise muljena kui otstarbekuse,
kirjaoskust. Kloostrid said maailmas, mis oli pidevas sõjas ja kus valitses vägivald ja omavoli, ainsateks religioosse elu keskustesks. Kloostrid olid ainsad hariduse säilitajad. Kloostrite üheks ülesandeks oli lapsi õpetada, kusjuures mitte ainult tulevasi munki, vaid ka ümberkaudsete ülikute lapsi, kes jäid ilmalikku ellu. Kloostrites õpetati varakeskajal seitset vaba kunsti. Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). Triiviumi alla kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja ülikoolides bakalaureusekraadi saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusid aritmeetika, muusika , geomeetria ja astronoomia. Kvadriiviumi läbinule
juhtivaks vabamõtlejaks 8 kui ta valitseb enda üle. Sellist autonoomiat piiravateks jõududeks peetakse tavaliselt inimese sees peituvaid jõude, nagu näiteks ihad ja tunded, mille suhtes inimene kunagi päris vaba pole. Ka on piiravate jõududena nähtud sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Selline vabaduse mõistmine oli üldlevinud antiigis ning selle teoreetiline käsitlus ulatub tagasi vähemalt Platonini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau, Baruch Spinoza ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel. 2. Vabaduse aspektid Mina näen vabadusel mitut erinevat aspekti. Usu-, tahte-, teo- ning valikuvabadus. Kui võtta näiteks euroopa nooruk, muslemi noor teismeline ja austraalia aborigeeni teismeline ja siis neid omavahel võrrelda, siis nad endi arust on ju kõik vabad
kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuval. 68. Millised antiikaja teaduse suunad ei kuulu tänapäeval teaduslukku? Retoorika, loogika 69. Kuidas on filosoofiaõpingud seotud klassikalise haridusmudeliga, mis põhineb vabadel kunstidel (septem artes liberales)? Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti (septem artes liberales) on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. 70. Millised on uusajal levinuimad müüdid kreeka keele ja kultuuripärandi kohta? Müüdid on, et keskajal kreeka keelt ei osatud ning kreeka kultuur hakkas levima alles Bütsantsi põgenikega 71. Mille poolest on keiser Justinianuse valitsemisaeg oluline kreeka pärandi Lääne Euroopasse jõudmise suhtes? Just Justinianuse ajal laienesid IdaRooma piirid Euroopa aladele. 72. Mis eristab kreeka pärandi leviku suhtes Karolingi renessanssi ja nn. 12
väärtushinnanguid, käitumismalle, traditsioone e. kõike seda, mis tuleneb ühe või teise maa kultuurikontekstist. Kool kui pedagoogiline institutsioon. Koolil on täita spetsiifiline kasvatusfunktsioon. Koolis omandab õpilane teatud käitumismudelid, samuti teadmised, oskused ja valmisoleku neid tulevikus täiendada ja rakendada. Esimesed koolid Loodi Vana-Idamaade (Mesopotaamia, Egiptus) templite juurde kolmandal aastatuhandel enne Kristust. KOOL JA HARIDUS ANTIIGIS. KREEKA (ATEENA, SPARTA) HARIDUS ANTIIKAEGNE kultuuriparadigma. MAAILM kui makrokosmos, mis on loodud harmoonia ja ilu seaduspärasuste järgi INIMENE - kui mikrokosmos, kelle põhieesmärk on kosmoloogilise harmoonia tunnetamine HARIDUSE EESMÄRK täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine ATEENA 6-5 saj. eKr tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon ilu, agathon headus)
NB! Tekst on täpselt see, mis õppejõud rääkis (loengus konspekteeritud, ju ta siis seda tahab ka!) 2.Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on süstemaatiliselt kirjandust uuriv teadusharu. Vaatleb kirjandust nii tema olemuse kui ka ajaloolise arengu ja kunstiväärtuse seisukohalt. Kirjandusteadus on iseseisva kunstiteadusena arenenud jõudsalt alates 19. Sajandist; poeetika ja stilistika olid kõrgelt arenenud juba antiigis. Kirjandusteaduse osad on kirjandusteooria, kirjandusajalugu ja kirjanduskriitika. Kirjandusteaduslikke meetodeid ja koolkondi: biograafiline meetod, feministlik kirjandusteadus, formalism, freudism, marksistik kirjandusteadus, positivistlik esteetika, poststrukturalism, retseptsiooniesteetika, semiootika, strukturalism, uuskriitika, vaimulooline koolkond. Uuskriitika (New Criticism) · Tekkis 1920. 30. Aastatel Ameerikas ja Inglismaal · Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest
...................................................................................................................................11 Kirjandus.......................................................................................................................................12 Sissejuhatus Retoorika, kreeka rhetorike esineb esmakordselt Platoni Gorgiase dialoogis ja tähendab (veidi pejoratiivselt) avaliku kõneleja või poliitiku – reetori esinemistehnikat. Üldiselt tähendas retoorika antiigis veenmise kunsti ehk Aristotelese järgi “võimet näha igas olukorras kasutada olevaid veenmisvahendeid”. Laiemas tähenduses on retoorika kõigil indiviididel – sealhulgas loomariigis – esinev universaalne kalduvus püüda veenda või kallutada teisi indiviide midagi tegema või tegemata jätma või midagi uskuma või mitte uskuma. (Kennedy 1998) Kõnekunst on sama vana kui keel. Retoorika mõiste on kujunenud koos retoorika ajalooga. 1 Retoorika ajalugu 1.1 Retoorika Vana-Kreekas
Rituaalid jäävad alles, aga selle kõrval hakatakse eri kunstiliike harrastama ka üksikult. Kunstid iseseisvuvad. VANA-KREEKA Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast, näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna, nende ning kristliku kultuuri vaheastmena. Vanast Kreekast pärinevad väga paljud tänapäeval kasutatavad terminid, samas tuleb tähele panna, et nende tähendus antiigis ja tänapäeval on mõnevõrra erinev: Näiteks musike e muusika on kreeklastel: a) muusade kunst (muusad olid peajumal Zeusi 9 tütart, eri kunstide kaitsjad); b) lauldes ette kantud luule. NB! Luulet ei loetud, vaid alati lauldi. 'Muusika' tähendus tänapäeval helikunst. Kunstiliik, mille kunstilisi kujuneid luuakse helidega. Ajalooperioodid: Kreeta-Mükeene ajajärk Arhailine ajajärk 8. 6. saj. eKr Klassikaline ajajärk 5. 4. saj. eKr
KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS Klassitsism (kitsamas mõttes) oli liikumine, mille juhtivamaks põhimõtteks oli enamvähem teadlik lahtiütlemine baroki liialdatud dünamismist ja püüd staatilise rahu, lihtsuse ning tasakaalu poole. See liikumine algas 18. sajandi keskel pea igal pool, kohati varem, kohati hiljem ja tema orgaaniline areng kestab 19. sajandi teise veerandini. Rahu ja lihtsust, mille järele igatseti, seda leiti klassilises antiigis, mis nüüd sai kunstnikkude ideaaliks, ja sellepärast kannabki kogu see liikumine klassitsismi nime. Kuid klassitsismi juured peituvad veel sügavamal, ja seda mõistet laiemalt võttes, võiks rääkida klassitsismist kui liikumisest, mis juba renessanss-ajast alates on kestnud aastasadasid. Sest ju ka renessanss tugenes väga tunduval määral antiikkunstile ja eriti kõrgerenessanssi-ajal oli antiikkunsti elustamise püüd kaunis intensiivne
moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest eluviisist. Uusajal: Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused/kohustused Eetika jaguneb kaheks Teoreetiline eetika normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi)
Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse 18 seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. [13] Joonis 26. Palazzo Medici. [ibid] Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso(palazzo), needolid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale
ei ole seadustatud. Kas õigus rääkida emakeeles on inimõigus, kas inimõigus kuulub indiviidile v grupile. Inimõiguste idee inimloomusest ja kultuurist; võrdsus ja vabadus AJALUGU LÄÄNE KONTEKSTIS RÄÄGIME EELKÕIGE. Inimõigusega tegelesid Platon, stoikud, Aristoteles - nad tegelesid loomuõigusega- iga elusolendi õigus. Valgusajastul räägiti inimõigustest juba - ainult inimesele loomupärane õigus. Tegeleti juba antiigis, aga sai tuule tiibadesse modernismis. Loomuõigus leiab, et eksisteerib kõrgem seadus, tulenevad kas loodusest (antiigis räägiti olemisest ehk Cosmosest) v Jumalast. Oskame eristada head halvast - moraaliküsimus, isegi kui seadust ei ole, me tajume, kui keegi on mühakas v ülbe. Varajased mõtlejad ei töötanud definitsiooni välja, lõid aga raamistiku ja sidusid selle moraalse/ õige käitumisega. 17.saj/valgustusajal ütles H
Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid võikassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise
prantsuse k. Chartreuse) kaudu: erinevatest puuliikidest ja ele-vandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Šartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessansis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, "jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhitektuurist laenatut: karniise, frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveseks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid - antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja
16. saj-l algas reformatsioon. Ususlispoliitiline liikumine. Lahkulöömine kat kirikust. Prot kiriku teke. Pidevad sõjalised konfliktid. Kolmekümne aastane sõda jms. Kltr-l ei olnud hingamisruumi. Ei olnud piisavalt võimalusi, et kltr oleks õitsengu seisundi saavutanud. Säilisid hiliskeskaegsed kirjandusvormid veel 16. saj jooksul. Mujal Eur-s ei saa Rst kuidagimoodi rääkida. R peamised nähtused: tähendab taassündi. Termin tekkis It-s. Varasem sündimine oli antiigis. It puhul eelkõige antiikses Roomas. Pöördumine antiigi kui eeskuju poole. Tugevalt seotud humanismiga. Esimene oluline humanist: Petrarca. Ka humanismi vastuolu kätkeja. Uuris vanu käsikirju palju. Ise lasi neid ka paljundada, kirjutas kommentaare. Tegeles tihedalt antiigiga. Cicero looming just tema kaudu hilisemasse jõudnud. Humanism humanus, inimlik. Hakati sellega tähistama õpetlasi, kes ei olnud otseselt kiriku teenistuses, seni kogu teadmine ja haridus oli ainult vaimulike ala
o Käsikirjalised raamatud kirjutati käsitsi 13 Savitahvlid Mesopotaamiast, sumeritel 4at eKr. kiilkiri, valmistati u 2000 aastat (massiliselt), on leitud ka 6. saj. eKr. Hiljem sai Babüloonia ja Assüüria, tänapäeval Iraak, Süüria ja Türgi. Rullraamat Egiptuses, al. 2500 eKr. Ka Antiigis (Kreeka, Rooma) keraamikal ja vaaasimaalidel on kujutatud rullide lugemist. Papüürus Egiptuses, kreeklastel 6. saj. eKr. Vahatahvel e. diptühhon puutahvel mis on vahaga kaetud. Kasutati märkmete tegemiseks, koolis vihikutena. Oli levinud ka kahe poolega, roomlased kasutasid paralleelselt ka rullraamatut. Koodeks tänapäevane raamatu vorm, 4. saj
leide (28 aastaselt). Thomson asus neid uurima, et kuidas oleks võimalik neid liigitada. Kivi esemed, pronks ja raud esemed, sellest saanud ka ajastute nimed: kiviaeg, pronksaeg ja raudaeg. 1819 toimus selle süsteemi alusel näitus. 1836 ilmus tema sulest "Põhjamaiste muististe juht". Raamat on arheoloogia klassika, ilmus igal pool erinevates keeltes. Tähtis, et ta oma teooria pani praktikasse, teistel -eelnevatel nt antiigis- oli ainult teooria. 3. Jens-Jacob Worsaae oli abiks Thomsonile muuseumis, teda huvitas uute muististe otsimine. Käis kaevas tuttavatega uusi leide. Pankurist isa surres ei saanud enam kaevamas käia, Thomsoni juures ei saanud palka kui palus tasu, siis Thomsen solvus. Worsaae sai Taani kuningalt raha, et kaevamistel käia. Taani kuninganna Margarete oli hariduselt arheoloog/kunstiajaloolane. Taani ja Rootsi kuningad üldiselt olnud arheoloogia huvilised.
Ei ole rituaalne, praktiline ja ratsionaalne Ei realiseeru avalikult, pigem peidetult Panoptikon - vangla keskel on suur torn, kus on vangla personal, kust nad näevad igasse kongi, aga vangid ei tea, kas neid vaadeldakse või ei. Biovõim - seotud inimeste kehadega. Foucault´i huvitab seksuaalsuse diskursus. Scientia sexualis - seksuaalsuse sidumine tõega. Keskaeg kus inimesed käisid pihtimas oma patte. Järjest enam osutus see seksuaalsuse kohta pihtimisele. Ars erotica - toimis antiigis. Seksuaalsus, millel ei ole tõega seotud tähendust. Võim on tootlik ja produktiivne. Postmodernism. - modernnismi ületamine Etableerumine - kohanemine kunsti normatiivsusega. Inimesed leidsid, et modarnismi lubadused ei ole täidetud. Lyotard "Postmodernne olukord" kirjeldas muutusi kultuuriteoreetilises mõtlemises. On saabunud teatav teadmise kirri läänemaailmas. Metanarratiiv - universaalsed lood, mis selgitavad inimolemust v inimeksistentsi põhjalikult.
kaitsja, ka sõjakunsti kaitsja. Iknonograafiliselt: nooruslik, habemega, ränduri sauaga; saua ümer keerdunud madu. Võib olla ka nt kolme näoga, roomapäraselt riides jnejnejne. Raidkivis esineb vähemalt 35 epiteeti tema nimele, sh Moccus (tõlkes ,,siga"). Viimane võib olla ka eraldi jumalus või nt Mercurus-Moccus e seaga seotud jumalus. · Gallia-Apollo antiigis oli ta mitte ainult kultuuri ja muusika jumal vaid ta oli kreeklastelt laenatult rooma panteoni jumal, kelle omadused olid ka tervisejumala omad (Kreeklased omistasid seda Ateena pojale). Caesar toonitab Gallia-Apollo seost tervise üle valitsemist soojaveeallikatega. Mõnikord on tema kõrval abikaasa. Tal võis olla kuni 15 epiteeti. Gallia- Apollo taga võivad olla järgmised jumalad: Belenus, Grannus, Moritasgus,
draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism). Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus). Teater – saatana tööriist. Renessanss: Tragöödiate ja komöödiate taaselustamine Teemade kasutamine originaalloomingus Tänu trükikunstile tekstide levik Rahvuskeelse tragöödia teke Ooperi algus Barokk: Barokktragöödia Klassitsism: Kõrgete ja madalate zhanrite range eristamine, soositud ainult antiigis esinenud zhanrid, kolme ühtsuse reegel, tugev antiigi mõju, ei tohtinud olla vägivallastseene. Romantism: Kreeka algupärandi esiletõus. Kõne võis olla ilma riimideta. Tragöödia ja komöödia ei pidanud enam ainsad zhanrid olema. Toimus zhanripiiride hägustumine. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 20. sajand: Originaalitruudus ja vaba interpretatsioon
annaabi.ee 
