1) Alliksaar sündis 15 aprill 1966 Tartus. Õppis HugoTreffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (1941–1942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. 2) Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Nendel oli 1 laps. 3) 4) Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle .Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luu...
Luuletaja Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntud luuletaja. Tema luuled on metafoori rohked. ·Sünd 22.jaanuar 1941 aastal (Tartus). ·1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli. ·Lõpetas 1964 Tartu Ülikooli prantsuse fililoogia alal ·On avaldanud kokku 17 erinevat luulekogu. ·Esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus 1965. ·Tuntumad luulekogud on: "Vaikus saab värvideks" , "Teiselpool Järve" , "Sõnad sõnatusse" ja paljud teised Ta töötas aastate jooksul vanemlaborandina, eesti keele teadlasena ja nooremteadurina Tallinna botaanikaaias.
Marie Under ( 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas t...
saare rahadele. Looming Kirjutas kokku 12 000 värssi, millest on säilinud vaid 193 fragmenti. Ainuke tervikuna säilinud luuletus, mis on ühtlasi ka ta esimene luuletus, kannab nime "Palve Aphroditele". Sappho vastandas armastuse meestemaailmasõjalistele väärtustele. Ta on kirjutanud ka palju pulmalaule ning hümne. Sappho stroof koosneb 3 üksteistsilbikust ja neile järgnevast adoneusest. Kokkuvõte Äärmiselt tähelepanuväärne luuletaja tol ajal. Poeet, kellel oli väga tähtis sotsiaalne eesmärk ja ülesanne. Luulel oli ametlik erootiline missioon. Müstiline mõistatus oma kaasaegsetele ning ka meile. Lisad Tekstinäide · µ , · Tõlge On loojunud ammu kuu ning Plejaadidki loojas, kesköö käes, aeg läheb mööda aina, kuid üksi ma voodis ikka.
põnevatest seiklustest ja kõigest, mis on päevakajaline ning huvitab inimesi. Mu luuletused oleksid erinevatest elu probleemidest, neis puuduksid sümbolid, mis teeb mõtte tabamise raskeks. Ma kirjutaksin luuletusi tavalistele realistlikele inimestele. Muidugi võiksid lugeda neid kõik. Asi on ju maitses, igale ühele ei maitse ju ka mannapuder. See, kas inimesele meeldivad mu luuletused või mitte, ei olene isiksusest vaid inimesest endast. Kui ma oleksin luuletaja, ei kirjutaks ma sahtlisse, sest see tundub üpris tühi vaev olevat, oma ande raiskamine. Parem kirjutaksin luulekogumiku, kuhu koguksin kokku kõik oma luuletused, alates esimesest, et oleks näha minu progress praeguste luuletusteni. Mu luulekogumik oleks omapärane ning illustratsioonid laseksin ise teha, sest pole eriti andekas kunstnik. Kasutaksin palju värve ja erinevaid toone, et anda kogumikule vürtsi. Kui luuletus valminud on, näitaksin seda esimesena oma parimale sõbrale, Veikole
Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare-nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Virve Osila on välja andnud 20 luulekogu, 3 luulevoldikut ja ühe artiklite kogu. Virve Osila on kirjutanud 18 näidendit täiskasvanutele, 5 näidendit lastele, lisaks
Villu Tamme Tutvustus 1. Kirjeldus Villu Tamme on sündinud 2. novembril 1963. aastal ja on hetkel 51-aastane. Ta on välimuselt silmapaistev oma punkarliku stiili pärast. Värvilised juuksed, räsitud habe ja üldiselt korrapäratu välimus. Iseloomu kohta ütleb ta, et vanasti oli ta konkreetsem ja ütles välja, kõik mis arvas. Praegu väldib ta otsest kritiseerimist ja ütleb, et on lausa häbelik. Tema huvideks võib nimetada nii maalikunsti, muusikatööstust kui ka kirjutamist, luuletamist. Maalikunsti viljeleb ta siiski vaid hobikorras. Tamme on ansambli J.M.K.E. asutajaliige ja kunstiline juht. Perekonnast käib ta läbi vaid venna ja kaugemate sugulastega, ise on punkar poissmees. 2. Analüüs Villu Tammel on nagu punkluuletajatel ikka, alati pessimistlik ja negatiivne vaade kõigele, millest luuletab. Luuletuste teemasid on seinast-seina, ku...
Luuletaja Lydia Koidula 11. Klass 17.02.2014 Koidula elulugu Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) 24.detsember 1843 Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. 1946 aastal toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule Positsioon ühiskonnas Koidula oli oma aja luule suurkuju, kirjutas peamiselt isamaaluulet "Vanemuise" seltsis kirjutas oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") Pani aluse Eesti teatrile Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum Looming Teosed: 1949 "Valitud luuletused" 1866 "Vaino-lilled" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1867 "Emajõe ööbik" 1967 "Väike luuleraamat" 1925 "Kogutud 1969 "Luuletused" l...
Kui ma oleksin luuletaja... Ma arvan, et igal inimesel on kord käinud läbi peast mõte, et mis saaks kui ma oleksin loomeinimene. Kas siis kirjanik, kunstnik või luuletaja. Igaüks meist võiks olla see või teine, aga igale inimesele ei ole antud selleks annet. Väljendada ennast oskab meist igaüks, aga kas ka nii, et seda mõistaksid ka teised inimesed? Tõenäoliselt mitte. Olen korduvalt mõelnud sellele, et kui oleksin luuletaja, siis milliseid poeeme ma kirjutaks. Juurelnud ühe ja teise asja üle, aga sellist kindlat teemat ma ei oskakski enda peas paika panna. Enese jaoks olen ma väga mitmekesine inimene. Ma ei ole avanud ennast peaaegu mitte ühelegi inimesele. Iga pisema detaili avaldamine oleks nagu riideeseme eemaldamine mu kehalt, paljastav. Riietega inimene on petlik. Pole võimalik näha läbi riiete nahatooni, kriimustusi, sinikaid või arme. Nahatoon iseloomustab milline sa oled, kriimustused on sinu
Sündis 24. mail Pärnus Rääma alevikus tolliametniku poeg 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis...
Kool: Artur Alliksaar Luulekogumik Autor: Juhendaja: 2013 Sisukord Artur Alliksaar......................................................................................................... 3 Kahekesi................................................................................................................. 4 Unuvate õhtute laul................................................................................................ 5 Jällenägemine......................................................................................................... 6 Üks hommik äkki vilu….......................................................................................... 8 Lahkühtimine.......................................................................................................... 9 Antidolorosoum.................
Ly Seppel Elulugu: Ly Seppel on sündinud 30. aprillil 1943 a. Haapsalus talupoja tütrena. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija. Ly Seppel on 3. oktoobrist 1975 a. abielus Andres Ehiniga, võttes tema perekonnanime. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 a. elavad nad Raplas. Haridus ja töö: 1950-1961 a. õppis Rapla Keskkoolis. 1958 a. aktiivne õpilasalmanahhi “Oma Sulega” kaastööline. 1958 a. ilmus esimene luuletus Rapla ajalehes “Ühistöö,” hiljem on avaldatud ta värsse ajakirjades “Pilt ja Sõna,” “Looming” ja ajalehtedes. 1961 a. alustas eesti filoloogia õppimist Tatru Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas, ülikoolis on tegelnud ka orientalistikaga. 1965-1966 a. õppis Aserbaidžaani RÜ-s türgi-tatari keeli. Bakuus ja Moskvas on õppinud turgi keeli. Kooliõpilasena võttis osa Tallinna Noorte Autorite Koondise tööst, Viimasel ajal on tegelenud ka psühholoogiaga. 1971-1974 a. töötas “Inturistis” tõlgi ja g...
Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin Ta on sündinud 18 juuli 1977 Raplas ja on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinudTartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele.
Ma nen sind, kuid sina ned vaid ennast. Sa ei tunne mind, kuid olen sndinud vaikuse ja rahu vennast. Sa ei tea, et olen siin. Sa ei tea, et sind vaatan. Sind nha ja mitte tunda on piin, kui lihtsalt siin istun ja sind ootan. Kui sind han, kas sa siis kuuled? Kui sulle lehvitan, kas sa siis ned? Siin taga sinu nime sosistavad tuuled ja kui puutud peeglit kohtuvad me ked! Sa pead alati minema, kuhu, ma ei tea. Millal sa jlle juhtud tulema, ma samuti ei tea. See vike peegel on aken sinuni, kust nen sind ja ulatan sulle ke. Kunagi ei jua sinu pilk minuni, sest sa lihtsalt mind ei ne. Kaks erinevat maailma, kuid lpuks kik ununeb. Nen kuidas vanust tuleb su silma, kuni lpuks peegel koos minuga puruneb.
Robert Burns (1759-1796) · Soti luuletaja 18.sajandil. · Sündis sotimaal talupoja perekonnas. · Isa oli farmer ja üsna kehval järjel. · Burns pidi üsna varakult hakkama farmis tööle. · Üsna selgelt on varane töötegemine andnud ainestikku oma luuletuste jaoks. · Üsna noorena astus ta noorteühingusse, kuhu kuulusid vabameelsed noored, kes huvitusid luulest, sinna kuulusid ka advokaadid ja notar, seal arutati maailmaasju ja luuletati. · 1785 tutvub ta oma eluarmastuse Jeaniga, puhkes suur armastus. Jeani isa aga ei leppinud sellega, sest kui ta sai teada, et Burns on kehvast perest, palus ta noortel suhe katkestada. Jean leppis sellega, kuid Burns oli selle peale solvunud, et ta tegi nii nagu ta isa tahtis. Tunded ja süda said võidu ja nad hakkasid koos elama. · R. Burnsi staatus oli siis ka muutunud, ja ta oli saanud kuulsaks poeediks. · Ta ostis ka endale talu, kuid ta tegelikult ei sa...
Doris Kareva Marta-Marleen Tamm Anette-Celine Peri TMKK 9.klass 2015 Elulugu Eesti luuletaja ja tõlkija Sündinud 28.novembril 1958 Õppis Tallinna 7.keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming
vaba ja lendav eevatütar, vaid ristilöödu. Põhimõtteliselt peavad Jürgeni luuletused olema tõesed stambid, ranged vormid. Naised (neli) lüüakse risti küll otseselt ja kaudselt, kuid feministliku kiiksuga naine on siiski parem kui mees ja jumalikum. Rooste võrdub Renoir, kel õrn tugevam sugu on eluallikas ja maailmanaba. Kordagi ei leia me vastassoo alandamist, isegi ironiseerimist mitte, küll aga enda ja oma mehelike tungide naeruvääristamist. Prelüüdis "Punasel toal" laseks luuletaja endale kuuli kuklasse, et naerda oma juhmi üllatusesegust nägu, andes mõista, et meiegi ehk võtame asju liiga enesestmõistetavana ega üllatuks enne surma. Vormigi ehk liialt oleme kiindunud. Kas Jürgen tegelikult feminist on, seda vaid luuletuste põhjal raske hinnata. Päriselus tunnistab ta naiste võrdõiguslikkust kindlasti ning paljud teoreetilisemad kirjatükid on naisõigusliku krutskiga. Naisest teeb ta Jeesuse (lk. 24, 48)
Töö eesmärk on teada saada võimalikult palju Trubetsky elust ja tema luulest ning anda see informatsioon edasi ka teistele. Kuigi ma pungist palju ei tea, üritan ma sellest nüüd aru saada. Millisteks osadeks töö jaguneb? Töö jaguneb kaheks suureks osaks: ,,Elulugu" ja ,,Looming". Puudub ,,Analüüsi" osa, sest ei oska ei oska luuletusi analüüsida, juttudele ei pääsenud ligi. --------------------------------------------------------------- Elulugu Tõnu Trubetsky on luuletaja, prosaist, muusik. Sündis Tallinnas transporditöötajate pojana. On Jaan Trubetsky ja Leili Rikki vanem vend. Ta on Trubetskoide vürstisuguvõsa järeltulija. Õppis Tallinna 7. ja 32. keskkoolis, lõpetas viimase 1981. Teenis Nõukogude sõjaväes. 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. Sai Suure Vankri muusikaauhinna 1996. 1992. aastal, pärast naasmist Soomest Eestisse, võttis ta vastu pakkumise soome
ArturAlliksaar 19231966 Artur Alliksaare looming on omapärane lehekülg eesti kirjanduse arenguloos. Kirjaniku eluajal jõudis lugejateni vaid näidend ,,Nimetu saar" (1966). Tema loomingu põhiosaluulenägi trükivalgust pärast autori surma. Artur Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 19601964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare varasemat luulet iseloomustavad klassikalised luulevormid(nt. sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseo...
Alliksaar, Artur (192366), Eesti luuletaja ja tõlkija, 1960. aastate luulepõlvkonna vaimne teejuht. Artur Alliksaar (a-ni 1936 Alnek) sündis 15. IV 1923 Tartus. Artur Alliksaar Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi olla, kuid saatust
Heiti Talvik Heiti Talvik (9. november 1904 18. juuli 1947) oli eesti luuletaja. Sündis Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Näiteks põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luuletamisest. Ta hakkas luuletusi
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM ARTUR ALLIKSAAR Uurimustöö Kaheksas klass Pärnu 2009 Artur Alliksaar (1923-1966) oli andekas eesti nõukogude aegne luuletaja. Ta sündis 15. aprillil Tartus ja õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis, jätkas Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal. 1943. aastal värvati ta sõjaväkke ja aasta hiljem läks tööle ENSV Raudteevalitsusse. 26-aastasena süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti ja saadeti sundasumisele. Pärast vangistust läks salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. (Vikipeedia 2009)
Philip Larkin poetry analysis For my poetry analysis paper I chose Philip Larkin's works, because he was the first British poet whose works I read. I think that his poems are interesting. They reveal much about Larkin's life and about the social issues in the 20th century. Larkin is also considered to be one of the greatest English poets in the 20th century. I think that Larkin was quite interested in politics. For example his poem ´´Talking in Bed´´ begins with the lines /Talking in bed ought to be easiest, Lying together there goes back so far/. At first it gives the reader an idea that he is talking about two lovers, but actually he is talking about England and USA. He describes the darkness that is creeping up. In my opinion he is talking about USA, which is beginning to creep up on England or on Europe. And because of that England is becoming a less dominant and more isolated place. He is s...
I. Minu ettekanne on Artur Alliksaarest, nimekast Eesti luuletajast. II. Artur Alliksaar (õige nimega Artur Alnek) on sündinud 15. aprillil 1923 ning suri 12. augustil 1966 aastal. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal aastatel 1941-1942. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg" Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargneva...
George Byron George Byron (tuntud ka kui Lord Byron, 1788-1824) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega, vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Aastail 18011805 õppis Byron Harrow' koolis, seejärel Cambridge'i ülikooli Trinity College'is. 1809. aastal asus ta reisile Vahemeremaadesse, sest Napoleoni sõdade tõttu oli suures osas Euroopast reisimine raskendatud. Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut
ILMAR LAABAN STEFANI KASK 12.A PMG KIRJANDUS Kes? Ilmar Laaban (11.detsember 1921 - 29. november 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Ilmar Laaban sai 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia raamatu "Marsyase nahk" eest Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming Ilmar Laaban sündis Tallinnas Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist.
1892-1941 · , , , XX · 26 1892 · , , -- o , · , , · , - · -- , -- · 1906 . · · 1908 · 1914 ; 1916 [7]. «». « » 1910 · . 1910 .. " " (500 ), . · 1912 . . · 1917 , · 1918--1919 ; «», «-», « ». (1922- 1939). · « » · « » · « » · - « », « » · 1939 · 31 1941 () · 2 1941 · · · , , , . - , . ! 2015
Artur Alliksaar Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar sündis 1923. aastal Tartus Ta oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning vangistati Ta saadeti Siberisse ent naasis juba aastal 1958 ilma loata kodumaale Artur Alliksaare kohta Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides Avaldas ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele
"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse ...
Juhan Liivi luulekogu lähivaatlus. Juhan Liivist natuke lähemalt: Juhan Liiv (Johannes Liiv) -- (1864-1913) luuletaja ja proosakirjanik. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1880. aastatel järelromantilises laadis keskpäraste värssidega. Seevastu 1890. aastate algupoolel kirjutatud ühiskonnakriitiliselt realistlik lühiproosa kogus "Kümme lugu" (1893) pälvib tähelepanu rahvapärase huumori, külamiljöö hea tundmise ja isikupäraste inimtüüpidega. Valisin tutvustamiseks ühe luulekogu nimega: ,,Rukkivihud rehe all." Tegemist on 1964 aastal välja antud luulekoguga
mida ütelda taheti. Mõnikord olen kuulnud luulekeele-huvilisi inimesi ütlemas, et nad tulevad tõlkeluule lugemistele kuulama just originaalkeele kõla, isegi kui puuduvad tõlked. Niisugune forsseeritud keelekummardamine on mulle samas jällegi veidi arusaamatu, kuna harvad luuletajad suudavad ületada keelepiire nii, et see oleks teist keelt rääkivale inimesele mõistetav, või esitada oma tekste huvitavalt, ning ma tahaksin siiski alati teada, millest luuletaja räägib, mis teda ärritab, või mis rääkima sunnib. Mulle on luuletaja mõte tähtsam kui tema keel. Ma ei ole ka keelefanaatik ses mõttes, et üksikute sõnade kallal nokitsemine või metafooride imetlemine mulle väga suurt huvi pakuks - võin ka julgelt öelda, et huvitav luulekeel on minu jaoks midagi muud kui lihtsalt hästitõlgitud luuletus. Eeldatakse ju ka, et luuletaja suhe keelde on kuidagi erilisem kui tavainimesel, ning et luule keel on ikkagi midagi muud, koguni midagi
Kristiina Ehin Frank Rajangu Markus Boikov 9.a Isiklikust elust Sündis 18. juulil 1977 aastal Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga Õpingud Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerus rahvaluulele Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust Töötas Vodja kooli õpetajana Kuulus kirjandusrühmitusse Erakkond Laulis ansamblis Sinimaniseele Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Kevad Simunapäev Luigeluulinn ...
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu (18901951) Elulugu · Sündis Viljandimaal sulase pojana · Õppis erinevates LõunaEesti koolides · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna · Osales Vabadussõjas · Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood · Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed · Nooruslüürika kolm peamist aineala: · Armastus · Kaasinimene · Jumal
Talviku luulet sagedamini. Ainult 1932. aastal ei avaldanud ta ridagi. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu ,,Palavik" ,,Kammisseppade" kirjanduse väljaandel, kelleks oli autor ise oma lähemate sõpradega. Talvik on öelnud, et rakke on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiemale avalikkusele ilmutamine. Kokku trükiti 600 eksemplari. ,,Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtuse, vaimse vabanemise ja uuestisünni järgi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma. 1934. aasta ,,Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel ,,Des irae" (,,Viha Päev"), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega, samal aastal on kirjutatud ka ,,Jumalate hämaras" ( ilmus ,,Loomingus" aasta lõpul ). 1934. aastal saab Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. Ta on erudeeritud
Kalju Lepik (7.10.1920 30.5.1999) Elulugu. Sündis 7. oktoobril 1920 Koerus. 1928-1934 algharidus Aruküla algkoolis. 1935-1939 õppis Tartu Kaubanduskoolis. 1939-1941 õppis Tartu Kommertsgümnaasiumis. 1942-1943 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. 1944 põgenes Rootsi. 1949 abiellus Asta Priuhkaga. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. 1982- 1999 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Looming. 1940 hakati avaldama tema varaseid värsse. 1946 ilmus tema debüütkogu "Nägu koduaknas" Ta on avaldanud 13 luulekogu: "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn...
koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. 3 Looming Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru.
Majakovskit sidus futurismiga ja akmeismiga polemiseerimine, klassikalise kultuuripärandi hülgamine, huvi linliku elulaadi vastu, utoopiline püüe maailma kunstivormide uuendamise kaudu ümber kujundada. Samas avaldub ta luules rahulolematus ühiskonnaga ,,Linnapõrgu" 1913 a, kodanluse vastane mässuvaim- ,,Võtke" 1913. Majakovski on eeskätt linnaluuletaja. Tema kujutatud linnas, mis ei tähenda ainult Moskvat, elavad inetud inimesed pööbel, mass, soovide ja ideaalideta rahvajõuk. Luuletaja kujutas neid inimesi kui kurje, agressiivseid, jälke loomi, keda huvitavad vaid söömine, joomine, karjumine ning räuskamine. Luuletuses ,,Kuidas minust sai koer" lõi ta pildi luuletajast, kes tahab tänaval tuttavat tervitada, kuid tunneb äkki, et tema suus kasvab kihv ja pintsaku alt tolkneb välja suur karvane saba. Nagu alati, ilmub kiiresti kohale rahvahulk, kes hakkab luuletajat jälitama, tallataes üksteist jalge alla. Luuletaja on üksi ja püüab põgeneda, kuid,
CONTRA (Margus Konnula) Elust Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984,Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Looming Contra kirjutab väga palju...
JAAN Ksenia Bogdanova Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja
Kool JAN KAUS Uurimistöö Õpilase nimi Juhendaja: 2009.a. · sündinud 22. jaanuaril 1971 · Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Tegevus · 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja · 20042007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees · Tallinna rahvusvahelise luulefestivali korraldaja · Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige · Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist · Kujutav kunstnik Luule · "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) · "Õigem Valem" (2000) · "Jõulutunne ongi see" (2001) · Luuletusi Põhjamaade luulefestivali kogumikus "Viie tunni tee Five Hours Away" (2001) · "Aeg on vaha" luulekogu (2005) Novellid · "Üle ja ümber" (2000) · "Õndsate tund" (2003) Romaanid · "Maailm ja mõni" (2001) · "Tema" (2005) Romaan on kompaktne, üldis...
,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks. Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise-luulekogu ,,Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad poeetilised muutused, need nähtuvad valikkogu ,,Armuaeg" uutes tekstides ning uudiskogudes ,,Maailma asemel" ja ,,Hingring". Silmatorkav
Juhan Liiv Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues l...
Doris Kareva Elukäik Sündinud Tallinnas 28. novembril 1958. aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 "
Luuletaja Kristiin Ehin Tutvustus Sündis 18.juuli 1977 Raplas. Õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Ta on töötanud Vodja koolis õpetajana. Kristiina Ehin on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond. Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Tema abikaasa on muusik Silver Sepp Looming Kristiina Ehin on väljaandud nii erinevaid luulekogusid kui ka proosaraamatuid. Samuti on ta tegelenud tõlkimisega ning kirjutanud erinevaid artikleid. On tegelenud ka laulmisega Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Peg...
luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aasta alguses halvenes tema tervis järsult. Ta suri 7. märts 1934. Looming: Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu. Üks tema lemmikepiteele on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu süngusele. Tema lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks, kus on tunda igatsust, kurbust, rõõmu. Peale tema surma ilmusid veel: ,,Valitud värsid" (1937), ,,Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003), ,,Väike luuleraamat"
palju heledavärvilisi sümboleid maa, emaduse, viljakuse ja lapsepõlve sümboleid. Ellen Niidu luule on lähedal rahvalaulumaailmale ning osa loomingust on tänaseski päevas kaasarääkiv. (Keel ja Kirjandus, 2003) Kirjaniku sügavalt läbituntud lembe- ja koduluule tõuseb esile kujundivärskuse ja üldistusjõuga, isamaaluulet läbib töö, kargete looduselamuste ja rahva järjekestvuse 4 tunnetamisest kasvav kiindumus. Ellen Niit on luuletaja, kelle looming on naiselik ja emalik, kus ometi puudub igasugune sentimentaalsus. Selle hellus ja soojus on väljapeetult napp. Tema luule värss on sageli laulev ja riim on alati puhas. (Kruus, 1995) Tähtis osa Ellen Niidu loomingus on maailma pidevuse teema, luuletaja ise peab seda kogu oma loomingu teljeks. Tema luule üheks peateemaks on armastus selle mõiste kõige erinevamates tähendustes. Armastusteema läbib kirjaniku loomingut tervenisti, arenedes, süvenedes ja varieerudes
Anna Haava Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Elulugu.....................................................................................................4 Luule........................................................................................................5 Kokkuvõte................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Sissejuhatus Anna Haava oli on ja jääb kindlasti üheks Eestimaa oluliseks luuletajaks. Oma traagilisest nooruspõlvest hoolimata -kaotades isa, ema, õe kui ka oma armastuse- kirjutas ta palju kauneid luuletusi, põimides looduse ilu ja armastust. Välismaa...
Looduse ilu, võlu, valu. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala Sära ja kaunidus vaatab meile vastu igal aastaajal. Samuti leidub igaühes ka negatiivsust. Looduses on asju, millele pilku heites ,,silm puhkab", kuid ka kõike seda, mis ärritab. Marie Under oli eesti luuletaja, kes kuulus kirjandusrühmitustesse ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Looming on tal suhteliselt mitmekesine. Aastal 1917 ilmus esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletaja kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal
aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Ilmusid sellised üksikkogud nagu: "Aastalaat", "Detsember" (1971) ; "Käekäik" (1973) ; "Selges eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Üdilikke luuletusi on 1970- ja 80-ndatel eesti luules nii palju, et need moodustavad peaaegu omaette zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
