Anna Haava Luulekogu analüüs (1)

9.a klass
Luulekogu analüüs
Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana.
Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale isikliku korteri, mille kinkis talle juubeli puhul Tartu linnavalitsus . Ta oli Eesti NSV rahvakirjanik 1954. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886 .Kui 1886. aasta suvel suri Lydia Koidula, ilmus Postimehes varjunime „Üks Eesti neiu “ all luuletus „Koidulale“. See oli Anna esimene trükis avaldatud luuletus. Edaspidi ilmusid tema luuletused pseudonüümi Anna Haava all.
Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: „Luuletused“, „Lained“, „ Ristlained “, „Põhjamaa lapsed“, „Meie päevist“, „Siiski on elu ilus“ ja „ Laulan oma eesti laulu“. Ta hakkas luuletama kahekümnendates eluaastates ning tegi ka tõlketööd. Välismaa- aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma.
1887 lõi Peterburis õppiv noor orelikunstnik Miina Hermann (Härma) esimesed viisid Anna Haava luuletustele. 1888 ilmus 23-aastase Anna Haava esimene luulevihik „Anna Haava. Luuletused I“, 1890 „Luuletused II“ ja 1897 „Luuletused III“. 1891 – 1898 olid Annale väga rasked aastad, rahaline seis oli vilets, tervis halvenes, tuli matta mitmeid lähedasi – isa, 33-aastane õde, isa õe pere, ema.
1899 hakkas temalt ajakirjanduses tasapisi taas luuletusi ilmuma nii Postimehes kui ka Lindas. Tervis oli ülepingetest siiski vilets ja 1904 –1905 viibis ta ravil Tartu Närvikliinikus. Pärast seda alustas vabakutselise kirjaniku elu Tartus. Haava sai töökoha Postimehe toimetuses, kus hakkas tegema tõlketöid ajalehe kirjanduslisade jaoks. Samuti hakkas ta eestindama teoseid maailmakirjandusest. Haaval ilmus veel mitu luulekogu. Anna Haava suri 92-aastaselt 13. 03. 1957 ja ta maeti Tartu Maarja kalmistule.
Minu valitud Anna Haava luulekogu on avaldatud aastal 1968. Autor on väga hingeline, enamus luuletused räägivad armastusest. Ta kirjutab ka loodusest, meie ilusatest metsadest ja meredest. Anna Haava loomingus hindan esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti , samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Vormiliselt on tema luule lihtne, avardades eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi.
Tundsin, et samastun Anna haavaga luuletuses Eest ära, see räägiks justkui millegi saavutamisest, inimene tõesti kogu hingest proovib ennast kätte võtta. Tuleb teha kõike, et pärast saaaksin mõelda, et see elu oli elamist väärt. Ei tohi jääda lihtsalt istuma, tuleb jätta endast sellele maailmale märk.
Anna Haava armastab kasutada täpsemalt kirjeldamiseks omadussõnu, talle meeldib lisada nimosõnadele kaunistavaid täiendeid. Need muudavad luuletuse palju huvitavamaks ja loomingulisemaks, nii on luuletusi põnevam ja lugeda ning saab ka mõttest paremini aru.
Anna Haavast jäi mulje kui palju saavutada üritanud luuletajast. Õppimine ning seejärel töötamine välismaal andis tema loomingule kindlasti palju juurde. Romantilist poolt temas väljendavad luuletused armastusest ning eelkõige oma kallimast. Ta oli ka üks esimesi luuletajaid , kes väljendas armastust niivõrd otsekoheselt. Anna Haava on olnud kahtlemata üks Eesti parimaid naisluuletajaid.