Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, kes jäi hiljuti raskelt haigeks ja vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks tema õde. Tema õe nimi on Karina, kes on juba teel Tartu, ta mõtleb terve tee, et miks pidi ta sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses üht head kohvikut. Ta oli juba kohviku nurga...
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus tänapäeval leiab raamatupoe riiulilt väga palju noorsookirjandust. Kõik need raamatud räägivad tänapäeva noorte probleemidest. Milliseid probleeme siis käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Üks põhiline probleem, mida tänapäeva noorsookirjandus käsitleb on koolivägivald. Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Koostaja: Gerli Allos Klass: 12 Juhendaja: Helle Paloveer 2014 Sisukord: 1. Sissejuhatus lk 3 2. Algus lk 4-6 3. Minu arvamus lk 7 4.Kokkuvõte lk 8 5.Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Ma valisin sellise teema sellepärast et mulle meeldib lugeda noorsooromaane. Ma olen väga palju noorsooromaane lugenud ja mulle on kõik meeldinud. Enamasti annab mulle häid raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heid...
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus tänapäeval leiab raamatupoe riiulilt väga palju noorsookirjandust. Kõik need raamatud räägivad tänapäeva noorte probleemidest. Milliseid probleeme siis käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Üks põhiline probleem, mida tänapäeva noorsookirjandus käsitleb on koolivägivald. Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu
Hirm pole tähtis Ketlin Priilinn Matilda 11aastane . Vend Mattias polnud 8aastanegi kui ta nägemuse kaotas. Kolisid Juulikuus väikesesse külla, elasid enne seda Pärnus. Matildal on helepruundid juuksed. Johanna oli esimene kes tegi Matildaga tutvust. Sander oli pisikepoiss 1.aastane 7 kuune Adeele 2 tüdruk 13.aastane Olivia tüdruk keda Matilda esimesena nägi. Olivia õde Jasmin sai 7.aastaselt surma. Joanna isa jättis pere maha . Adeele ema joob. Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja õde on surnud, Olivia elab vanaemaga. Olivia ei käinud eriti väljas, sest ta vanaema ei lubanud. Kui ta kuskil käis oli tal karu kaasas ( see oli ta õe oma) Muki musta värvi Olivia koer. Jasmin pikad ja paksud punakas pruunid juuksed. Matilda nägi Oliviat poes ja üritas temaga rääkida, Olivia rääkis talle mis juhtus tema õega. ( metsas lillikorjates nägid mahajäetud maja Jasmin oli länud sinna lillikorjama kuid järsku il...
· Lõppriimiline Rahvaluule väikeliigid · Kõnekäänd · Vanasõna · Mõistatus Rahvajutt · Muinasjutt · Muistend · Naljand · Anekdoot · Pajatus · Paroodia Ulmekirjandus Ehk teaduslik-fantastiline kirjanus sai alguse 18 sajandi lõpus, kui ilmus sakslase Goethe "Faust". Kuulsaks tegi selle agha Mary Schelly raamatuga ,,Frankestain". Suurkujudeks peetakse Jules Vernet(,,20 000 ljööd vee all") ja H.G. Wells (,,Ajamasin", ,,Nähtamatu" Eesmärk on hoiatada inimesi tuleviku eest. Noorsookirjandus Viimasel 20 aastal on populaarsust kogunud noorsookirjandus. Algselt kirjutati õpetlikus toonis ehk igal jutul oli moraal. Tänapäeval ei pruugi jutus midagi õpetliku olla, aga võib. Üha enam kirjutavad noored iseendale teoseid. Noortekirjanduses kasutatakse palju slängi ja roppusi. Teemad: · Meelemürgid · Suhted · Kool · Raha · Välimus · Õnnetuarmastus · Seks · Enestapp · Seksuaalne orientatsioon
· Lõppriimiline Rahvaluule väikeliigid · Kõnekäänd · Vanasõna · Mõistatus Rahvajutt · Muinasjutt · Muistend · Naljand · Anekdoot · Pajatus · Paroodia Ulmekirjandus Ehk teaduslik-fantastiline kirjanus sai alguse 18 sajandi lõpus, kui ilmus sakslase Goethe "Faust". Kuulsaks tegi selle agha Mary Schelly raamatuga ,,Frankestain". Suurkujudeks peetakse Jules Vernet(,,20 000 ljööd vee all") ja H.G. Wells (,,Ajamasin", ,,Nähtamatu" Eesmärk on hoiatada inimesi tuleviku eest. Noorsookirjandus Viimasel 20 aastal on populaarsust kogunud noorsookirjandus. Algselt kirjutati õpetlikus toonis ehk igal jutul oli moraal. Tänapäeval ei pruugi jutus midagi õpetliku olla, aga võib. Üha enam kirjutavad noored iseendale teoseid. Noortekirjanduses kasutatakse palju slängi ja roppusi. Teemad: · Meelemürgid · Suhted · Kool · Raha · Välimus · Õnnetuarmastus · Seks · Enestapp · Seksuaalne orientatsioon
Selle teose puhul on lahenduseks see et libahunt peab lihtsalt leppima sellega, et sõprus on kõik mis ta inimeselt kunagi saab, aga alati päriselus see nii ei ole. Armukolmnurgad on suhteliselt suured tegurid paaride lahku minekus. Arvatakse, et teine on parem ja vahel ka nii on, kuid võib ka juhtuda, et teise inimesega suhtesse asudes, võivad tulla tema kõige halvemad küljed välja ja see ei pruugi olla meeldiv. Tänapäeva noorsookirjandus on üpriski täpne. Vahel lisatakse natukene üleloomulikku sinna juurde, et teha lugu huvitavamaks, aga probleemidest ollakse täiesti teadlikud. Minu arvates on paljud noorsooromaanid hästi kirjutatud ja väga paljud on neist minu arvates ka huvitavad.
Peamine põhjus, milleks raamatuid lugeda on see, et see avardab silmaringi, muudab maailmavaadet, rikastab sõnavara ning parandab grammatikat. Olen oma elus võrreldes suurte kirjanduse armastajatega väga vähe lugenud. Kuid need raamatud, mille olen ka päriselt läbi lugenud on mind mõjutanud juba sellega, et olen viitsinud ja jaksanud need läbi lugeda. Loomulikult oleneb kõik sellest, milliseid raamatuid loen. Minu põhilised lemmikud raamatute hulgas on noorsookirjandus. Seal on palju päevakohast teemat, mis mind väga köidab. Nii leian palju ühist raamatu sisu ja nende tegelastega. Saan leida lahendusi enda probleemidele ja nendest midagi õppida. Niimoodi saab vältida vigu, mida on raamatus läbi elatud. Raamatutest, mida lugenud olen, olen õppinud, et ei tasu alati kõiki inimesi usaldada, sest see võib sulle hiljem kätte maksta. Mulle meeldib ka lugeda ajaloolist kirjandust. See laiendab jällegi silmaringi
Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Kirjandusauhind, mis antakse välja Eesti Kultuurkapitali poolt. Preemia asutati 1970. aastal. Praegune nimetus on kasutusel 1995. aastast. Preemia saajad määrab sihtkapitali nõukogu. Auhind määratakse esmakordselt eelneva aasta jooksul ilmunud parimale teosele. Preemia antakse välja järgmistes kategooriates: ilukirjanduslik proosa luule näitekirjandus laste- ja noorsookirjandus esseistika ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde venekeelse autori auhind Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Eesti Rahvuskultuuri Fondi (ERKF) elutöö tänupreemiaid on välja antud alates 1993.aastast. Selle auhinna on saanud ka Jaan Kaplinski. 7 Kasutatud materjalid http://jaan.kaplinski.com/
olemas. Õpilased arvasid, et õpetaja võiks taolise raamatu ise kirjutada. Aidi vastas, et kui ta viitsib, siis kirjutab neile selle huvitava raamatu. Selle peale, et õpetaja tõesti kavatseb kirjutada raamatu, itsitasid lapsed sõbralikult. Kuigi mõte tundus Aidi Valliku jaoks esialgu raskesti teostatav, sündis sellest siiski raamat. ,,Kuidas elad, Ann?" võeti kriitikas üsna ülbelt vastu. Mõned arvustajad tegid julgeid teoreetilisi üldistusi - noorsookirjandus polevatki päriskirjandus, vaid õppe- ja ilukirjanduse vahele jääv mutant. Välja käidi ka seisukoht, et noortele sobivat kirjutada vaid noortel ja kirjanik oma 30 eluaastaga olevat selleks juba liiga vana. Ei mingit huvi selle vastu, missuguses eas on kirjutatud paljud üldtuntud noorsooraamatud! Kriitikute arvamused lugejale üldiselt korda ei lähe. Aidi Valliku ,,Kuidas elad, Ann?" oli ja on noorte seas populaarne. Kahe raamatu (koos raamatuga ,,Mida teha, Ann
Puhuja on unistaja ja filosoof, Õudik (põis) aga hoole ja armastuseta jäetud tänavalaps. Müütilisest maailmast on võetud Must Ronk ja libahunti jooksev vanaonu – mõlemad ürgse kurjuse esindajad. Näidatakse inimeste manipuleerivat ja käitumist ja võimu kuritarvitamist. Tänapäevased sotsiaalsed teemad: kodu kaotamine, kodumetsa mahavõtmine, mahamüümine, prügimäel elamine, võimuhaaramine, narkootikumide pruukimine. Noorsookirjandus kui žanr jäi unarusse. Teismelistele kirjutas Ira Lember: „Fantastiline tüdruk“(1994), „Fantastiline poiss“ (1997) ja „Musta kaarna küüsis“(1998) Koolielu kujutamine. Kaks tähelepanuväärseimat jutustust on kirjutanud õpilaste sulest, kantud teatud pahameelest kooli kui repressiivasutuse vastu. Tanel ja Mihkel Tiksi „JA kui teile siin ei meeldi“ S.K. Richard „Ühe nohiku seiklusi“ Lasteluule on ebaühtlane, nii koguselt kui ka sisult tagasihoidlik
Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari; Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. 45. Mis on komplekterimise prioriteedid Omakultuur ja eestlus Teatmeteosed ja teabekirjandus Õppekirjandus elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamiseks Laste- ja noorsookirjandus Tõlkeline ilukirjandus Tarbekirjandus Ajaviitekirjandus - kvaliteetperioodika, sh. kultuuriväljaanded ja raamatukogundusalane kirjandus. Kirjanduse valimisel ei tohi raamatukoguhoidja lähtuda isiklikest maitse- eelistustest ja seisukohtadest vaid tellib teavikud vastavalt lugejanõudlusele, ka võõrkeelseid teoseid komplekteeritakse vastavalt nõudlusele. 46
lootes kuidagi hakkama saada, toetudes honoraridele ning väikesele laenuksantud summale. Vahepeal oli valminud uus värsikogu ,,Lained’’ käsikiri ning ta otsis publitseerijat. Väljapääsuks sai tööpakkumine ,,Postimehe’’ toimetuse poolt, kus hakkas ta raha teenima tõlketööga. [8] Paralleelselt jooksva tõlketööga ajalehele võttis Haava käsile eri teoste eestindamise maailmakirjandusest. Siin kujunes tal kaks spetsiaalsemat teemaringi: laste- ja noorsookirjandus ning klassikaline värsskõneline näitekirjandus. [9] 1906. aastal ilmus Haava neljas luulekogu ,,Lained’’, mis tähistab Anna Haava elus uut etappi. Paariaastaste vahedega ilmusid veel luulekogud ,,Ristlained’’ ja ,,Põhjamaa lapsed’’. ,,Ristlainete’’ kogus on pühendatud paar värssi ka Heinrich Koppelile, kelle vastu Anna oli nüüd kiindunud. Nende isiksuses oli nii mõndagi ühendavat, kuid Anna kiindumusele vastas Heinrich osavõtliku sõpruse ning elupikkuse austusega
maakonna/linnaraamatukogu komplekteerib ka kaasaegseid võõrkeelseid paberkandjal või elektrooniliselt salvestatud entsüklopeediaid ja teatmeteoseid vastavalt nõudlusele. Õppekirjandus elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamiseks - kirjandus erinevatelt teadusaladelt vastavalt lugejanõudlusele nii eesti kui tõlkeautoritelt, võõrkeelset õppematerjali hangitakse lähtudes nõudlusest. Laste- ja noorsookirjandus - oskuslik valik väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteoseid ja teaberaamatuid; eesti autorite lastele ja noortele mõeldud ilukirjandus, parim valik kaasaegsest laste- ja noorsookirjanduse tõlgetest ja maailmaklassikast. Tõlkeline ilukirjandus - klassikaline ja kaasaegne tõlkeline väärtkirjandus; muud valikud lähtudes lugejanõudlusest. Tarbekirjandus - hangitakse eeskätt laiemate valdkondade kohta: üldine
Luts, J. Parijõgi, E. Raud, J. Rannap, H. Mänd jt. Tüdrukutekirjandus. Tunnused: tegelase sisemaailm, põhiprobleem, kompositsiooni omapära. Autoreid: S. Rannamaa („Kadri“), A. Pervik („Paula elu“), S. Truu, H. Mänd, L. Tungal, A. Vallik („Kuidas elad, Ann?“). (Mõtlen ise midagi peast juurde, kui vaja.) 16. Noortekirjanduse olemus. Noortekultuur (Süvalepa lühikonspektist)Noorsoojutustus, -romaan, -novell. Põhiteema: täiskasvanuks saamine, selle erinevad variatsioonid. Noorsookirjandus kui probleemkirjandus. Tegelane ja tema kujutamine. Noorsooraamatu kompositsioon ja stiil. (Mõtlen ise midagi peast juurde, kui vaja.) 17. Eesti noortekirjandus 2000ndatel vt 21. saj kirjandust punktis 6 18. Väärtuskasvatus laste- ja noortekirjanduses peast 19. Looduse teema eesti lastekirjanduses peast 20. Kooli ja pere teema eesti laste- ja noortekirjanduses peast 21. Surma ja haiguse teema laste- ja noortekirjanduses lk 68 + peast
– 90ndatel oli draamaautoreid väga vähe ja koondpilt ei saanudki midagi head pakkuda. Praegu on raske öelda, kes on kõige parem draamaautor. Proosa tõuseb senisest rohkem nähtavale – võrreldes 90ndatega on tõusnud mitmel moel uuesti fookusesse. o Eksperimentaalne proosa o Ulmekirjandus – sellist lainet pole seni eesti kirjanduses olnud, on ainult üksikuid teoseid olnud. o Noorsookirjandus – väga ilmekas ja torkab silma, sest 90ndatel on sedasorti proosast väga vähe. o Muu (ajalooline proosa, „kuritegevusproosa“, „seebikirjandus“ jne) Kaur Kender 1998 Iseseisvuspäev Karmi stiili esiletõus läheb lahti 1998.aastast romaanist „Iseseisvuspäev“. Võime nentida, et mingit karmust ja kandilisust on ka varem, kuid siin on nagu mingi uus nurk. „Iseseisvuspäev“ on groteski piirile viidud kuritegevusproosa
record the development of one of the Estonia's future children's literature classic authors. 68 KASUTATUD KIRJANDUS Aesma, M. 2006. Poppide Liisu-juttude teine osa sai valmis. Tartu Postimees, 26. juuli, lk 7. Algupärandid, esmatrükid ja debütandid 2000-2006. / Koostaja Ülle Väljataga. Eesti Lastekirjanduse Keskuse statistika. Vastus autori infopäringule. Eestikeelne laste- ja noorsookirjandus. Kirjandusnimestikud 2000-2006. / Koostaja Ülle Väljataga. Tallinn: Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus 2001-2007. Eesti Lastekirjanduse Keskus. 2007. Nukitsa konkursi laureaadid. [WWW]. http://www.eltk.ee/?nukits= Ewers, H.-H. 2000. Literatur für Kinder und Jugendliche. Eine Einführung. München: Wilhelm Fink Verlag. Hunt, P. 2005. The expanding world of Children's Literature Studies. Understanding children's literature: key essays from the second edition of the
annaabi.ee 
