rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Tartu Ülikooli taasasutamise järel 1802 hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised klassitsistlik Vana Anatoomikum, tähetorn (piiskopilinnuse asukohale) jne. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati ülikooli raamatukoguks. Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus. Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks
Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär -Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on kaitstav selle põhimääruse (RT I 1995, 37, 472) alusel. Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid
SISSEJUHATUS Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool, lühend TRÜ. Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. 2 1. TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis
Seega pärineb Toomemäe põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. Kui 19. sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikum, peatselt ka ülikooli peahoone ja tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutses kõige kauem, hiljuti suletud naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilinud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874
Eesti barokk Kadrioru loss- Niccolo Michetti Flandria ja Hollandi barokk Peter Paul Rubens Vermeer van Delft Rembrandt Harmensz van Rijn KLASSITSISM Jacques Louis David Jean Auguste Dominique Ingres Eesti klassitsism tartu- emajõe ateena 1803 asutati TÜ joonistuskool Johann Wilhelm Krause- TÜ peahoone, Vana Anatoomikum, Tartu tähetorn William Kent pani aluse inglise pargi stiilile inglise park- metsik, rahutu
Klassitsism-18-19saj.Jaguneb kaheks-varaklassitsism(1760-90),kõrgklassitsism ehk ampiiristiil (1790-1820). mood,kleidid paistavad läbi.Nim. ka alasti ajastuks. Põhinõue kunstis lihtsus,vaikne suurus. Arhitektuur-levib euroopasse ja ka usa-sse. Ehitised sümmeetrilised,suurte siledate seinapindadega. Sissekäik meenutab kreeka templi fassaadi. Prantsusmaa-Pariisi Tähe võidukaar,Pariisi Pantheon. Ameerika-Valge maja,Kongresside hoone. Eesti-Tartu ülikool,Vana anatoomikum,Tartu tähetorn,Tartu raekoda.Suurem osa Eesti mõisahoonetest on klassitsismi stiilis.Maalikunst- J.L. David-maalikunstnik.Napoleoni kõrghetkede maalija."Horatiuse vanne", ,,Tapetud Marat","Sabiinitarud","Napoleon I ja Josephine kroonimine". Romantism-keskaja imetlus.(1830-40/50)Kasvab välja klassitsismist.On kunstivool.Romantikutele meeldib keskaeg.Romantism on sõltumatu kunst.Arhitektuur-Eklektika-palju erinevaid stiil(Sangaste loss)Historitsism-hakatakse ehitama uuesti
1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli ilus nagu tollel ajal pärane. Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool
Vaimuelu Eneli Järve Merili Post 11a Tartu ülikool 1796. a Keiser Paul I sulges riigipiirid, keelati ka Vene alamate õppimine 1802. a Tartu ülikool taasavati Tartu ülikoolis 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond 1850. a filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-loodusteaduskond Õppetöö saksa ja ladina keeles Koolile ehitati peahoone, Toomemäle tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik Tartu areng Tartust sai Venemaa ja Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi Tegutsesid astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer 1828-1839 töötas Professorite Instituut (lõpetas 20 teadlast) 19. sajandil sai Tartu ülikoolis üle 430 eestlase kõrghariduse 19. sajandi teise poole venestamisreformideni püsis autonoomia 1892
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani
nendest sõltub ka midagi. Talurahvaseadused panid neid teadma oma õigusi ja kohutsusi, kõik oli ära piiritletud ja selge. Talupojad koostasid kogukonnad. Tartu ülikool kui vaimuelu kujundaja Eesti ja Liivimaal. Kui loodi ülikool, tulid sellega kaasa ka õppejõud, kes omakorda tõid eestisse valgustusideid, mida jagati just seal samas ülikoolis. Ideid toetas ka Aleksander 1. Hea läbisaamine keisriga ehitas Tartusse veel muidki olulisi ülikooli osi nagu näiteks anatoomikum, kliinikum, tähetorn. Sedasi avanesid õppurite võimalused avastada maailma. Tartu sai üle venemaa kuulsaks ja õppejõudude nimistus olid mitmed väga säravad nimed ja näod. Hariduse saamine Eestis paranes tänu koolile. Tartus hakkasid ilmuma kalendrid ja peagi sai see linn Baltisakslaste kultuurielukeskuseks. Hakati koos käima Raadi mõisas.. Emajõe Ateena palju õppeasutusi. F.J Fiedmann ja tema sõnastik. Nimeta rahvusliku liikumise eeldused. Rahvusliku liikumise eeldused.-
kl. Andrejan Zahharov Admiraliteedihoone Andrei Voronihhin Kaasani peakirik Carlo Rossi linnaehituslikud ansamblid, Peastaabi kaarhoone, Vene muuseum(Mihhaili loss) Saks. Brandenburgi värav , Berliini teatri, muuseumi ja pea- vahi hoone Soome - Suurkirik ja Senatihoone Helsingis Eesti mõisahooned, Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn Skulptuur Tunnused: · Antiigi jäljendus motiivis kui ka vormis o Poos, näoilme, riietus · inimkeha kujutamine o alasti o hästiarenenuna o idealiseerituna Skulptorid: Antonio Canova (1757-1822) esialgu rokokoolikku pehmust o "Amor ja Psyche" o ,,Kolm graatsiat" Napoleon I õde kujutav o "Paolina Borghese puhkava Veenusena" Jean-Antoine Houdon (1741-1828)
Saksamaa: · Triumfikaared (Brandenburgi värav Berliinis) · KARL FRIEDRICH SCHINKEL Berliini teater, muuseum ja peavahi hoone Eesti: · Mõisahooned (Saue, Rägavere, Saku) · Tartu on Eesti klassitsismikeskus. Tartu kesklinn oli enne II maailmasõda klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. Aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. Aastal · Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate (peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt JOHANN WILHELM KRAUSE . Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud. · Tallinnas CARL LUDWIG ENGEL kavandas silmapaistva hoone Kohtu tn. 8 . Soome: · Helsingi Suurkirik ja selle väljak CARL LUDWIG ENGEL
vanusest). Tegevteenistus kestis 6 aastat (kui olid saanud kõrgharidust siis sõjaväeteenistuse aeg 6-le kuule). Kultuur 19. Sajandi 1. poolel. 1802 ülikool taasavati keisri korraldusel. Parrot sai väga hästi läbi Aleksander 1. Ülikool sai laialdase autonoomia (rektori suhete tõttu). Ülikool allus otse haridusministeeriumile Peterburis. Tänu heale läbisaamisele saad suuri summasid ehitustegevuseks. Nende eest rajati ülikooli peahoone (tänini kasutusel), tähetorn, anatoomikum, ülikooli kliinikud ja ülikooli raamatukogu (kasutati ära toomemäel olevaid toomkiriku varemeid). Ülikooli õppetöö ja teadustöö pool oli ka hea 1828-38 tegutses professorite instituut. See oli mõeldud selleks, et valmistada ette teistele Vene ülikoolide õppejõude. Kihelkonna ja vallakoolid tegutsesid maal, linnas oli samal tasandil elementaar kool. Valla- ja kihelkonnakoolis anti eesti keeles haridust, elementaarkoolides saksa (mõningal puhul vene) keeles
1. Klassitsism oli 16.- 19. sajandi kunstisuund, kus pöörati suurt tähelepanu antiikajale ja võeti sealt eeskuju. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tuleneb kreekakeelsest sõnas ,,classicus"- esmaklassiline, parim. 2. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid kolmnurkseid viile ja ümarkaari. Ehitised olid sümmeetrilised. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, tasakaal. Tartu linna näited: Vana anatoomikum, Tähetorn, Tartu Ülikooli peahoone (arhitekt J.W. Krause). Eesti klassitsismile on omane lihtsus, kainus, praktilisus. 3. Eestis 18. saj. Lõpul ja 19. saj. Alguses elanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased. Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad peamiselt linnavaadet, portree- ja maastikumaale, lõid altari- ja vähesel määral ka mütoloogilise sisuga maale. 19. saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma Eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsamad:
Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. Baltisaksa kultuurielu keskpunktiks kujunes TÜ, kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. TÜ juurde rajati joonistuskool, kus õpetajaks Dresdenist pärit Senff. Tallinnas tegutses
sajandiks võimalus saada Eestis kõrgharidust, kuid õnneks avati 1802. a Tartus taas ülikool, ent seda hoopis pärast mõtteid rajada uusi ülikoole Venemaal. Õppetöö toimus Tartu ülikoolis (Universitas Dorpatensis) saksa ja ladina keeles ning valida võis kas usu-, arsti-, õiguse- või filosoofiateaduskonna vahel; neist viimane jagati 1850. a veel kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Kui rajati ülikoolile pea-hoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik ning korrastati tollaseni kasu-tuna seisnud Toomemägi kujunes Tartust kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustatud astro-noom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 19. sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis nelja-
tiik ja sillake, mis on hävinud. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Pargi viimane laiendamine toimus 1950. aastatel, kui sõjas hävinud hoonete asemele rajati haljasalad Raekoja taha ning Jakobi tänava äärde. Toomemäel asub ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid - endine Toomkirik - praegune TÜ ajaloo muuseum vt TÜ ajaloo muuseum , Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri otium reficit vires (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on imetajate munaraku avastaja Karl Ernst von Baer, esimesi aseptika rakendajaid haavaravis kirurg Ernst von Bergmann, kliinilisele hematoloogiale ja vereülekande edenemisele aluse
perekonnaliikmeid. Napoleoni õde Paolina Borghese Veenusena Venemaa Väga rikkalik on klassitsistlik arhitektuur. Palju ehitisi Peterburis Admiraliteedihoone, Smolnõi palee, Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneezi näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Eesti Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause: ülikooli peahoone, Vana anatoomikum, tähetorn, toomkiriku varemete ümberehitus. Tallinna näiteid: kubermanguvalitsuse hoone Toompeal (ilus varaklassitsistlik Valge saal), aadlielamu Kohtu 6 (nimekas arhitekt Johann Carl Ludwig Engel). Rohkesti klassitsistlikke mõisaid: Riisipere, Saku, Pirgu, Hõreda, Kolga, Räpina jt.
iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Lk: 178- 181 Kes oli Carl Ludving EngelSaksa päritolu soome arhitekt, Tema olulisim töö on aga Helsingi Senati väljaku kujundamine ja seda ümbritsevate hoonete ehitamine,toomkirik,ülikooli peahoone. Johann Wilhelm Krause oli Eesti arhitekt. Ta on tuntud eelkõige Tartu Ülikooli hoonete projekteerija ja ehitajana. Vana Anatoomikum 18031805 (keskosa) 18251827 (tiibhooned) Tartu Tähetorn 18081810 Tartu Toomkiriku ümberehitusprojekt Toomemäe park Rahvaste monument (1 Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline,
Venemaa Väga rikkalik on klassitsistlik arhitektuur. Palju ehitisi Peterburis – Admiraliteedihoone, Smolnõi palee, Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneeži näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Kaasani kirik Peterburis Eesti Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause: ülikooli peahoone, Vana anatoomikum, tähetorn, toomkiriku varemete ümberehitus. Tallinna näiteid: kubermanguvalitsuse hoone Toompeal (ilus varaklassitsistlik Valge saal), aadlielamu Kohtu 6 (nimekas arhitekt Johann Carl Ludwig Engel). Rohkesti klassitsistlikke mõisaid: Riisipere, Saku, Pirgu, Hõreda, Kolga, Räpina jt.
revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st kujunes Euroopa tuntud teaduskeskus: · tegutsesid tunnustatud teadlased W. Struwe (astronoom), M.H.Jacobi (füüsik), K.E.von Baer (bioloog) jt. · tegutses Professorite Instituut, mille lõpetajad asusid õppejõududena teistesse Vene ülikoolidesse. 3. Rahvaharidus a) Alama astme koolid lugemine, kirjutamine, arvutamine.
Sajandi keskel oli juba 5 seminari õpetajate õpetamiseks. Tänu koolide arengule saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemisoskus ja30-40%-ne kirjutamisoskus. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. Viimane jagati kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika- loodusteaduskonnaks. Tartust kujunes üks Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 19. saj alguseks õppis ülikoolis u 1800 eestlast. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. A. T. Helle tõlkis piibli lõplikult eesti keelde. A. W. Hupel tegi esimese eesti keelse ajakirja ja rääkis eestlaste ja lätlaste kommetest. Merkel kirjeldas eesti ja läti talupoegade elu, arvas et Venemaa võit Põhjasõjas oli eestlaste ja liivlaste jaoks päästmine. Parrot oli Tartu ülikooli esimene rektor, oli lähedane sõber keisrile. Masing: ,,Tarto maa rahwa Näddali-Lehe" toimetaja. E. Ahrens tänapäevase eesti keele ortograafia looja, koostas 1843
Palju näiteid on tänaseks kahjuks hävinud. Klassitsistlikud on näiteks Tartu raekoda (1789) ja Raekoja platsilt üle Emajõe viinud Kivisild (1775-1784, hävinud). Eesti klassitsistliku arhitektuuri ühed parimad näited on Tartu ülikooliga seotud hooned, mille arhitektiks on sakslane Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Need on: · ülikooli peahoone (1809). Fassaadi keskosas on 6 dooria sammast. Väga ilusa interjööriga on peahoone aula (=saal). · Vana Anatoomikum (1805, tiibhooned 1827) · tähetorn (1810) · Toomkiriku (gooti stiilis!) varemete kooriosast ümberehitatud raamatukogu (1807) Klassitsismiajal ehitati Eestis ka rohkesti mõisaid. Püstitati nii päris uusi kui ehitati ümber vanu. Kuna mõisamajandus arenes, mõisnike rikkus kasvas ja mõisahooned muutusid suuremaks ning uhkemaks. Täiusliku ilme saavutas mõisahoone ansamblis koos kõrvalhoonete ja pargiga. Näited: · Riisipere mõis (väga suur, stiilne, ilus Valge saal)
keskmine väike pilt) ja erakordselt suurejooneline Riisipere mõisahoone (lk 187 ülemine väike pilt). o Tartu kesklinn oli enne II maailmasõja purustusi klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. aasta tulekahju ja ülikooli taastamist 1802.aastal. Mõned suurepärased klassitsistliku arhitektuuri näited leiduvad Tartus õnneks ka praegu. o Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate(peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt Johann Wilhelm Krause(1757 1828). Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud. o Mõnda aega töötas Tallinnas linnaarhitektina sakslane Carl Ludwig Engel (17781840), kes kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn. 8. Klassistsistlik arhitektuur Soomes o Klassitsistliku ansamblikujunduse ilusaks näiteks on ka Helsingi Suurkirik(lk 188 ülemine pilt) ja selle
aastal paigaldati raekoja torni uued kellad,mis koosnevad 18 kellast, mis võimaldavad esitada mitmesuguseid meloodiaid. Igapäevaselt mängivad kaekoja kellad ,,Tartu Marssi". Kellad on valminud Saksamaal Karslruhe kellatehases ja maksid 700 000 krooni, need paigaldas tehase keellameister Günter Granz. Varem tornis olnud kellad jäid samuti alles.10 210 Delfi (2001) vaadatav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-raekoda-sai-uhke-kellamangu.d? id=2759581 10 Joonis 0. Vana Anatoomikum palladionism Selleks,et mitte segi ajada Vana Anatoomikumi klassitsistlikku madala kupliga rotundi ja palladionistliku ringhoovi motiivi, tuleb need kaks osa eraldi lahti seletada. Vana Anatoomikum on Toomemäel asub Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehooneks ehitatud hoone, mis on üks esimesi taasavatud ülikooli hooneid. Hoone arhitekt on Johann Willhelm Krause, kes on tuntud oma viljakuse poolest Tartus olles projekteerinud mitmeid hooneid, parke, sildu jpm
panemine võis sündida alles 15. sept. 1805. Uue hoone pidulik sisseõnnistamine oli 31. juulil 1809. Välja arvatud mõned sisemised ümberehitused ja mõlema kõrvalfassaadi sissekäigu kinnimüürimine (uste asemele paigutati aknad) on ülikooli peahoone üldiselt alal hoidnud oma esialgse ilme20. Võrreldes ülikooli peahoonega on Krause teised ehitised (need on suuremalt jaolt ju ka kõik väikesed) hoopis vähema väärtusega. Kõige huvitavam neist on vist anatoomikum (7. joon.)21, mis ehitatud ühele bastioonile Toomemäel. Krausel oli alguses kavatsus ühendada anatoomikum kliinikuga, kuid pärast otsustati siiski ehitada mõlemad asutised eraldi, kuna laipade lõhn kliinikus ei olnud soovitav; pealegi võis kohal, kus anatoomikum asub praegu, käsutada vana kindlustuse keldreid laipade hoidmiseks. Alguses, aa. 1803-1805, ehitati ainult keskmine osa. See on ümmargune ehitis, kvatraatsel alaehitisel, kaetud kaunis madala kupliga; neli
J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel Väike Trianoni loss, Madelaine´i kirik, Tähe võidukaar, Venemaa A. Zahharov Admiraliteedihoone, C. Rossi (linnaansamblid) Peastaabi peahoone, Mihhaili loss, Kunstide Akadeemia, Gostinõi Dvor, Marmorpalee, Saksamaa K. F. Schinkel Berliini teater, muuseumi ja peavahi hoone, Brandenburgi värav, Eesti J. W. Krause Tartu Ülikooli peahoone Vana anatoomikum, Tähetorn, C. L. Engel Tallinna linnaehitus, Kohtu tn nr 8, Saue, Saku, Raikküla mõisahooned, Tartu kesklinn, Soome C. L. Engel Senatihoone Helsingis, Helsingi Suurkirik; kujutav kunst skulptuur antiigi jäljendamine, eelistatakse marmorit, antiikmütoloogia süzee, kujutati võitu, armastust ja õiglust, inimkeha harmooniline ja hästiarenenud, hoiduti detailidest, soliidne, range, suursugune, A. Canova Paolina Borghese, A. Houdon istuv Voltaire´i, A.
Varaklassitsistliku kujundusega olid näiteks Saue ja Rägavere mõisahooned. Kõrgklassitsismi esindavad Saku, Raikküla, erakrodselt suurejooneline Riisipere jt. Tartu kesklinn oli enne II maailmasõja purustusi klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802 aastal. Mõned suurepärased klassitsistlikku arhitektuuri näited leiduvad Tartus õnneks ka preagu. Tastu Ülikooli ajaloolistest hoonetest on kõige tähtsamate (peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Peahoone kuue dooria stiilis sambaga töötas Tallinnas linnaarhitektina sakslane Carl Ludwig Engel (1778-1840), kes kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn 8. Klassitsistlik arhitektuur Soomes. Klassitsistliku ansamblikujunduse ilusaks näiteks on ka Helsingi Suurkirik ja selle esine väljak. Soome sai 19. Sajandi alguses omariikluse
arvestades vene arhitektuuris valitsenud klassitsismi nõudeid. Ehitati kesklinna ansambel, Kivisild, Uspenski katedraal. See kõik meelitas kohale võõramaa ehitusmeistreid. Neist oli võimekaim Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Ülikooli taasavamine 1802. aastal rikastas linna paljude ülikooli ehitistega (ülikooli peahoone, Zizzle 11 klass 2012 tähetorn, anatoomikum ). Tartu Ülikooli peahoone on ehitatud Johann Wilhelm Krause poolt(1805-1809) 8. Seleta mõisted :- trofeekimp , büst ja too nende kohta näiteid. Trofeekimp - ehitise kaunistus,kus mitmesugused relvad on omavahel ühendatud, kokku köidetud. See on pärit Vana-Roomast, kuid väga palju kasutati ka klassitsismi ajal. Büst rinnakuju. Skulptuur, mis kujutab inimese pead ja ülakeha , kuid ilma käteta. 9. Tallinna Toomkirikus asuvad
Professorite Instituut – “tootis” õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. 3). 1865 – 1889 konservatiivsem suund, töötas 1863.a. põhikirja alusel. Domineeris baltisaksa konservatism. Teaduse tase kõrge, kuid vähene osakaal vene teaduse üldarengule. 4). 1889 – 1918 venestamine, vene õppekeel, vene õppejõud, teadlased. Õppejõudude vahetusega tase ajutiselt langes. TARTU ÜLIKOOL (2) Ülikooli ehitised: peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. Teaduskeskus TÜ baltisaksa kultuurielu keskpunktiks. Joonistuskool Karl Morgensterni TÜ Kunstimuuseum (1803) Täna Klassikalise Muinasteaduse Muuseum TARTU ÜLIKOOL (3) eestlastest ülikooli õppejõud - eesti keele lektori kohtadel keeleteadlased K. A. Hermann ja M. Veske.
Cameron tsarskoje tseloosse ehitas hoonetekompleksi.. De Thomon börsi hoone Peterburis. I vene rahvusest arhitektid: Voronihhin, Zahharov admiraliteedihoone Peterburis. Rossi kujundas paleeväljaku, peastaabi hoone. Montferrand Iisaku katedraal. Eesti kuulus Ven koosseisu, Tartu pommitati maatasa, Kat eraldas Tartu taastamiseks vahendeid Krause - ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum, maju rüütli tn ja laial tn. Geist ja Kranhals tegi Tartu kaubahoovi, Katariina kirik Võrus, mõisahooneid Saku, Saue, Aaspere, Roosnaalliku, Elistvere. Engel Tln kohtumaja, põhitegevus on seotud Helsingi südalinnaga SKULPTUUR väga produktiivne, aga maailmakuulsaid nimesid väga ei ole. Demut Malinovski tegi Barclay de Tolley monumendi KLASSITSISTLIK MAAL- Mõnevõrra kasutati eeskujuks skulptuuri. Maale iseloomustab äärmine lineaarsus (selged piirjooned)
*Eesti kultuuripilt jagunes:baltisaksa kõrgkultuur&põlisrahva talupoja kultuur.19s hakkas see lagunema ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju *Tartu ülikooli taasavamine-Põhjasõja pärast polnud u.saj võimalust Eestis saada kõrgharidust.Hakati ehitama ülikoole&taasavati TÜ(1802).Seal oli4teaduskonda:usu,õiguse,arsti,filosoofia.Õppetöö oli saksa&ladina keeles.Ülikooli1.rektori Parroti sõprus keisriga kindlustas rahalise toetuse.Valmis ülikooli peahoone,toomemäe tähetorn,anatoomikum,kliinik,raamatukogu.Siin tegutsesid astronoom Struve,füüsik Jacobi,embrüloogia rajaja Baer jpt.Baltisaksa kultuurielu oli keskendunud TÜ ümber,rajati ka joonistuskool.19s kultuurielu oluliseks koostiseks olid seltsid *Haridusolud-Sätestati 4astmeline ühtluskooli põhimõtted:kihelkonnakool,kreiskool,gümn,ülikool.Tln&tartus olid gümn,kus õpetati antiikkeel,kirjandust,ajalugu.Linnadesse rajati kreiskoolid,linnakoolide alam aste olid elementaarkoolid
sajandil: · Taas avati aastal 1802 · TÜ-s oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. · 1850.a jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Tänu ülikooli esimese rektori G.F.Parroti heale sõpsusele keisriga olid TÜ-le avatud laialdane autonoomia ja rahaline toetus. · Lühikese ajaga ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Tartust kujunes üks tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi Venemaal ja üle Euroopa. Üldharidus 19.sajandil: · Saj algul sätestati 4 astmeline ühtluskool: kihelkonna kool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. · Tartus ja Tallinnas tegutsesid kümnaasiumid, kus õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu.
Uus 16,1809-1810 Lehekülg 22 - 29 8. Klassitsism Tartus. Kirjuta, mida ja kuhu ehitati jne. Tulekahjude järel rajati 18.–19. sajandil linnasüdamesse üsna ühtlane klassitsistlik hooneansambel, selle üks keskmeid on 1804–1809 Krause projekti järgi ehitatud Tartu Ülikooli peahoone (hoone tiivad on arhitekt Karl Rathausi hilisem lisandus). Ülikooli kompleksi kuulusid ka Toomemäele rajatud tähetorn, Vana Anatoomikum, toomkiriku varemeist kujundatud, erandlikult neogooti stiilis, raamatukogu, kliinikud ja Toomemäe sillad. Ehkki kaks maailmasõda on Tartu kesklinna tublisti harvendanud, kujundab toonane klassitsism kõrvuti stalinistliku neoklassitsismiga tänaseni Tartu kesklinna arhitektuurilist palet. Sellest pärineb ka Tartu hüüdnimi Emajõe Ateena. Tartu Ülikooli peahoone värviskeem taastati arhitekt Krause märkmete põhjal alles 21. sajandil.
· renditalude kruntiajamine ühe talu maade ühendamine · magasivaru viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta VAIMUELU 19. SAJ I POOLEL Tartu Ülikool · 1802 taasavati · 4 teaduskonda usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond · õppetöö saksa ja ladina keeles · enamik õppejõude Saksamaalt valgustusideed · esimene rektor Parrot oli sõber keisriga laialdane autonoomia ja rahaline toetus · ülikooli peahoone, tähetorn, anatoomikum, raamatukogu, Toomemägi · enamasti õppisid Balti kubermangude tudengid, hiljem ka mujalt · 1892 muudeti venekeelseks ja nimeks sai Jurjevi Ülikool Haridusolud · sisse seati neljaastmeline ühtluskool · kihelkonnakool kreiskool gümnaasium ülikool · püsiv talurahvakoolide võrk kujunes välja peale pärisorjuse kaotamist · 1828 Tartu õpetajate seminar Usuliikumised · ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk
Tartut 18. sajandil tabanud rängad tulekahjud ei jätnud linna vanemast arhitektuuripärandist midagi alles. Tartut hakati uuesti üles ehitama, arvestades vene arhitektuuris valitsenud klassitsismi nõudeid. Ehitati kesklinna ansambel, Kivisild, Uspenski katedraal. See kõik meelitas kohale võõramaa ehitusmeistreid. Neist oli võimekaim Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Ülikooli taasavamine 1802. aastal rikastas linna paljude ülikooli ehitistega (ülikooli peahoone, tähetorn, anatoomikum ). Tartu Ülikooli peahoone on ehitatud Johann Wilhelm Krause poolt(1805-1809) Tartu Ülikooli peahoone 8. Seleta mõisteid ja too näiteid: - trofeekimp- on arhitektuuriline kaunistus kokkuköidetud relvadest; pärineb Vana-Roomast. Moskva Borodino sillal - büst- on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga. Zanri esimene õitseaeg oli Vana-Roomas, keskajal oli büst eelkõige ehitusplastika osa
filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Enamik õppejõude kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas ka tollane vabameelsete vaadetega keiser Aleksander I. Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja paljutõotava rahalise toetuse. Nt ehitati lühikese ajaga ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum raamatukogu ja kliinik. Wilhelm Struve ja Karl Ernst von Baer. Üldharidus 19. sajandil. Neljaastmeline süsteem: Kihelkonnakool (algkool), Kreiskool (põhikool), Gümnaasium ja Ülikool. 19. saj keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Tähelepanu loodusteadustel. Esimesena kehtestati see Pilistvere kihelkonnas. 1870-80. aastatel juurdus see nõue üle Eesti. Kirjasõna 19. sajandil. 19. sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas
kunstimuuseumi *W. Struwe - astronoom, kelle ajal Tartu ülikooli observatoorium saavutas ülemaailmse tuntuse * K.E. von Baer - loodusteadlane, embrüoloogia rajaja *M.K.Jacobi - füüsik, galvanoplastika leiutaja. Tartu ülikoolis oli ta arhitektuuri õppejõud d) autonoomia Lühikese ajaga ehitati ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik e) tähtsamad ülikooli hooned ???????? f) Professorite Instituut ja joonistamiskool 1828-1840 aastail töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mis valmistas ette õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. Näiteks õppis seal Nikolai Pirogov, ta oli kirurg ja anatoom, hakkas tegema operatsioone narkoosiga. Oli tuntud kui maailma kiireim opereerija, pani aluse välikirurgiale. ????? 12
VAIMUELU 19. SAJANDIL Tartu Ülikool: · Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati Ülikoole juurde. · Neli teaduskonda: Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ( mis 1850. Jagati kaheks). · Esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Kuna ta oli lähedalt tuttav keisriga, kindlustas ta ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tema juhtimise ajal ehitati koolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Esialgu õppisid Balti kubermangudest pärit olevad tudengid, kuid järjest suurenes ka välis-maalaste arv. · 1805. Immatrikuleeriti üliõpilaskes esimene eestlane. · Kuulsamad õpetajad: Astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Haridusolud: · Ühtluskool oli neljaastmeline: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades,
Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. 1850. aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Taasavatud ülikooli rektoriks sai Parrot. Ülikooli tarvis hakati ehitama hooneid ja Toomemäele rajati Inglise stiilis park. Hoonete projekteerijaks oli Krause. Tema tehtud on ülikooli peahoone, anatoomikum, observatoorium, ülikooli raamatukogu (projekteeriti Toomkiriku varemetesse). Kuulsamad TÜ professorid olid: ● Wilhelm Struuve – astronoom, kelle ajal TÜ observatoorium saavutas ülemaailmse tuntuse. ● Karl Ernst von Baer – embrüoloogia rajaja. ● Morgenstern – keeleteadlane, tõi oma raamatud TÜ raamatukokku, kunstimuuseumi rajaja (TÜ raam. ka). ● M. H
19.sajand Sajandi alguseks oli linnaelanike arv tõusnud 3800 elanikuni ja sajandi keskpaigaks oli elanike arv 12400 ja sajandi lõpuks 41000(Pullat, 1980). 1802 aastal taasavati ülikool, mille peahoone avati 1809 aastal maarja kiriku krundil. Tartust sai hariduse –ja kultuuritempel, rahvusliku liikumise keskus. Taaskord hakkas Tartus elu keema. Toomemäel olevad krundid kuulusid nüüd ülikoolile ja sinna rajati Johann Willem Krause (1757-1828) juhtimisel Tartu Tähetorn (Joonis 4), Anatoomikum, kliinikud (sisekliinikuks ehitati ringi vana kasarmu, 1843 avati endises foogti majas sünnitusmaja), Toomkiriku varemete kooriossa ülikooli raamatukogu. Üle Toome laius nüüd ka kaunis ja hästi läbimõeldud pargiosa (Salupere, 2004). Ehitisi kerkis veelgi: gümnaasiumihoonete kvartal Jaani kiriku kõrval, Kaubahoov- 128 dooria sambaga (Joonis 5). 1830 –aastatel kujunesid valdavaks hooned, mille fasaadil ilutsesid pilastrid. Sellised hooned asusid Barclay
Reimer 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn, raamatukogu toomkiriku varemetesse ning Ingli- ja Kuradisillad. Ülikooli juures tegutses 1828-1839 Professorite Instituut, kus õpetati välja õppejõude teistele Venemaa kõrgkoolidele ning rida seltse. Ülesanne: Vastake õpiku §33 abil järgmistele küsimustele: 1) Kuidas on Tartu ülikooli taasavamine 1802 seotud sündmustega Euroopas? ........................................................................
2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn, raamatukogu toomkiriku varemetesse ning Ingli- ja Kuradisillad. Ülikooli juures tegutses 1828- 1839 Professorite Instituut, kus õpetati välja õppejõude teistele Venemaa kõrgkoolidele ning rida seltse. Ülesanne: Vastake õpiku §33 abil järgmistele küsimustele: 1) Kuidas on Tartu ülikooli taasavamine 1802 seotud sündmustega Euroopas? ......................................................................
· keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor : · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st kujunes Euroopa tuntud teaduskeskus: · tegutsesid tunnustatud teadlased W. Struwe (astronoom), M.H.Jacobi (füüsik), K.E.von Baer (bioloog) jt. · tegutses Professorite Instituut, mille lõpetajad asusid õppejõududena teistesse Vene ülikoolidesse. 3. Rahvaharidus a) Alama astme koolid lugemine, kirjutamine, arvutamine.
a (Peeter I tellis oma naisele Katariinale) Niccolo Michetti (1675-1743) oli arhitektiks. Algas ka lossi- ja pargikultuur. Rokokoost ainult üks näide: Põltsamaa lossisaal. Säilinud barokiaegne mõisakultuur: Palmse, Sagandi. Kahjuks ei ole säilinud Narva linn, mis oli kunagi ka barokne. Klassitsism 18. sajandi lõpul. Tartu oli keskne klassitsistlik linn. Johann Wilhelm Krause (1757-1828) ehitised olid tähtsaimad: Ülikooli peahoone ja selle aula, tähetorn, Inglisild, anatoomikum ning suures osas ka kesklinn.Mõisatest: Roosna- Alliku.Pargid muutuvad järjest väiksemaks. Skulptuurist olulisim Barclay de Tolli skulptuur ja mausoleum. Hakkas levima historitsism- hakati ehitama minevikulisi (vanade detailidega) ehitisi. Näiteks Alatskivi loss, Sangaste loss. Maalikunstis oli baltisaksa maalikunsti õitseaeg. Eesti kunstis olid olulised: Esimene eesti soost koolitatud kunstnik Johann Köler (1826-1889). Kes oli ka Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja
Balti kubermangud: Eestimaa ja Liivimaa (Kuramaa) Jõudude vahekord Põhja-Euroopas ei olnud selgelt püsiv Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli ilus nagu tollel ajal pärane. Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool
Aga 1802. aastal avas Tartu Ülikool taas oma uksed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda ( usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond). 1850. jagati filosoofiateaduskond veel kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-looduse. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Õppejõud toodi enamuses Saksamaalt. Esimene ülikooli rektor oli Georg Friedrich Parrot, kellel oli lähedane sõprus keisriga, mis tagas ülikooli pideva rahastamise, ülikoolile ehitati peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. Tartust sai kuulus õppe- ja teaduskool, milles on õppinud ka nt astronoom Wilhelm Struwe, füüsik Moritz Hermann Jacobi ja embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 1805. aastal on õppinud seal koolis ka esimene eestlane. Tartu Ülikool sai kooliks paljudele rahvustele, lätlastele, poolakatele, armeenlastele jne. Venemaal toimunud muudatuste tõttu sätestati Eestis neljaastmeline
kunstide teaduskonda. Teised kolm olid: arsti, usu ja õigusteaduskond. Üliõpilased olid algul baltisakslased, kuid siis hakkas ka eestlasi ja lätlasi sinna minema. Õppetöö toimus suures osas saksa keelse, vähemal osal ladina keeles. Ülikooli esimeseks rektoriks oli G. F. Parrot. 1. ülikoolil oli laialdane autonoomia (ei allunud kohalikule rüütelkonnale) 2. ülikool sai enda kasutusse suured rahad, mida kasutati hoonete väljaehitamiseks Ehitati tähetorn ja ka anatoomikum. Rajati ka kliinik, mida tarvitati ka õppetööks. Osad ruumid kasutusel veel 2008. 1803 hakati õpetama ka eesti keelt. Koolikorralduse alused: 1. kihelkonnakooli vallakool 2. kreiskool (maakonna kool) õppetöö kas saksa keelne või vähesel määral vene keelne 3. gümnaasium 4. ülikool Cimze seminar valmistas ette kihelkonnakooli õpetajaid. 1843 anti välja grammatika Ahrens. Võttis aluseks PõhjaEesti keskmurde. Tuli kirjutada, nagu kuulsid.
Koos uute ülikoolide asustamisega Venemaal taastati 1802. aastal kaTartu Ülikool. Oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Enamus üliõpilasi oli Balti kubermangust, kuid oli ka välismaalasi ja Venemaalt tulnud noormehi. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Lühikese ajaga valmis ülikooli tarbeks peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, kliinik ja raamatukogu. Tartu Ülikool muutus tuntud õppe- ja teaduskeskuseks. Aastatel 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mille lõpetas üle 20 teadlase. Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber. Nii rajati selle juurde joonistuskool, mille õppeprogramm andis head eeldused edasiõppimiseks Euroopas. Eestikeelne kirjasõna
Tulemus 40 meest said ihunuhtlust. 1860-tel aastatel tekkis veel üks omapärane protestivorm väljarändamine. Peamiselt mindi Pihkva ja Peterburi kubermangudesse, samuti Krimmi ja Kaukaasiasse. KULTUUR XIX SAJANDI I POOLEL 1802 taasavati Tartu Ülikool. I rektor oli G. Fr. Parrot. Üliõpilaskond pärines peamiselt Baltikumist, neid õpetasid mõnedki oma aja maailmanimed: astronoom W. Struve, embrüoloogia rajaja K. E. von Baer jt. Ehitati ülikooli peahoone, Tähetorn, Anatoomikum, Korrastati Toomemägi. 1838- Õpetatud Eesti Selts, mille liikmeteks on ka Fr. R. FAEHLMANN ja Fr. R. KREUTZWALD ÕES uuris eestlaste rahvakultuuri, loodust ajalugu. 1857-61 anti ÕES-I toimetamisel välja KALEVIPOEG. 19. saj keskel pääseb võidule ühtne eesti kirjakeel. 26 1806 ilmuma hakkas "Tartu maa rahwa Näddali-Leht" ja varsti tõi O. W. Masing eesti keelde "Õ" tähe.
annaabi.ee 
