Baltierikord, rahvuslik liikumine (0)

Mida nimetatakse Balti erikorraks? Miks jäi see püsima? Balti erikord  Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni  Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon – töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner , kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud , esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei , mille kaudu suheldi kohalike seisuste ja organisatsioonidega. Oma territooriumi piires. Baltisaksased kuulsamad, vene impeeriumi teenistuses?Micheal Andreas Barclay de Tolly . Miks võeti talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal tunduvalt varem vastu kui Venemaal.Sellepärast, et Venemaale ei jõudnud see nii kiirelt, valgustusideid ei lastud läbi ja Eesti ja Liivimaa olid pärisorjuse kaotamisest juba päris tükk aega enne huvitatud ja töötasid selle nimel. Samuti andi talurahvale rohkem õigusi ’’Iggaüks’’Kuidas tõusis eesti talupoja eneseteadvus läbi talurahvaseaduste.Eesti talupoja eneseteavdvust tõusis, sest nüüd nad teadsid, et nendest sõltub ka midagi. Talurahvaseadused panid neid teadma oma õigusi ja kohutsusi, kõik oli ära piiritletud ja selge. Talupojad koostasid kogukonnad . Tartu ülikool kui vaimuelu kujundaja Eesti ja Liivimaal. Kui loodi ülikool, tulid sellega kaasa ka õppejõud, kes omakorda tõid eestisse valgustusideid, mida jagati just seal samas ülikoolis. Ideid toetas ka Aleksander 1. Hea läbisaamine keisriga ehitas Tartusse veel muidki olulisi ülikooli osi nagu näiteks anatoomikum, kliinikum, tähetorn. Sedasi avanesid õppurite võimalused avastada maailma. Tartu sai üle venemaa kuulsaks ja õppejõudude nimistus olid mitmed väga säravad nimed ja näod. Hariduse saamine Eestis paranes tänu koolile. Tartus hakkasid ilmuma kalendrid ja peagi sai see linn Baltisakslaste kultuurielukeskuseks. Hakati koos käima Raadi mõisas.. Emajõe Ateena – palju õppeasutusi. F.J Fiedmann ja tema sõnastik. Nimeta rahvusliku liikumise eeldused. Rahvusliku liikumise eeldused.- Vennastekoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile ; pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine; lugemis- ja kirjaoskus ; rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas, mis kandus baltisakslaste kaudu ka EestisseRahvusliku liikumise tähtsamad sündmused. Alustame Pärnu Postimehest. Hugoga lõp. Kalevipoja ilmumine , Perno Postimehe väljaandmine , Eesti Postimees , Vanemuise loomine , I üldlaulupidu Tartus , Sakala Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad tegelased. Milles seisnesid nende inimeste vastuolud. Lydia Koidula, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt , Hugo Treffner . Lõpuks tahtsid nad kõik erinevaid asju, pooldasid erinevaid vaateid ja sõbrunesid inimestega, kellest lugu ei peetud. Jakobson ei pooldanud kirikud ja Hurt pooldas – sellest tekkis lahkheli ja Hurt lõpetas kaastööde saatmise Sakalale. Jakobson pööras tülli ka Jansseniga, süüdistades teda sakslastega koostöös ja vanameelsuses. Kui 1881 sai Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks lahkusid sealt Hurda pooldajad . Venestusreformid. Koolireform, inimeste igapäevaelu. Koolireform ,kogu õpetus venekeelne, lapsed ei tohtinud omavahel emakeeles suhelda- karistati – kirjaoskus langes ,vallandati vene keelt mitte oskavad õpetajad, valdade ühendamine, kohtupidamine vene keeles(va. Vallakohtud), uus linnaseadus