Tartu ülikool (1)

KOOL
11B klass
Nimi
Tartu Ülikool
Referaat
Juhendaja : õp Nimi
LINN 2008
SISSEJUHATUS
Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 1940–1941 ning 1944–1989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool, lühend TRÜ. Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur . Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu – ülikooli peahoone , tähetorn, vana anatoomikum jt – moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt.
1. TARTU ÜLIKOOL
Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu – ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt – moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. Seda kinnitavad kiiresti kasvav turistidevool ja välisekspertide ülistavad hinnangud.
Ülikoolile kuuluvad ajaloolised hooned on kahtlemata suur rikkus, kuid samavõrd ka vastutus ja mure. Tartu Ülikool on pidanud väga tähtsaks oma vanade hoonete üldkultuurilist ja rahvuslikku tähendust ning on neid seetõttu hooldanud ja remontinud, kuid jätkuvalt on paljude hoonete seisund ebarahuldav ning isegi ohtlik. Tartu Ülikooli eesmärk on teravas rahvusvahelises konkurentsis püsima jääda just tugeva teadusülikoolina. Järelikult sõltub eelkõige TÜ teadustöö tasemest, kas homne teadus on osa eesti rahvuskultuurist või ei ole. Teaduse areng aga nõuab uusi seadmeid ja tihti ka uusi hooneid , kuhu need seadmed sobivad. Samuti nõuab järsult kasvanud üliõpilaste hulk suuremaid õpiruume, mistõttu ülikool on sunnitud ehitama uusi hooneid õppe- ja teadustöö tarbeks. Riiklikult rahastatakse Eesti kõrgkoole koolitustellimuse ja teadustöö toetuse kaudu ning sellega on olnud seotud ka infrastruktuuri areng. Paraku ei ole rahastamise reeglid arvestanud hoonete üldkultuurilist ja rahvuslikku tähendust ning nende muinsusväärtust ja sellest tulenevaid kohustusi ning piiranguid.
Lisaks ei ole mitmed ajalooliselt ning kultuuriliselt eriti väärtuslikud hooned (tähetorn, vana anatoomikum) sobivad enam nüüdisaegsel tasemel õppe- ja teadustööks. Seega on ülikool liiga tihti pidanud vanu hooneid hooldama oma põhitegevuse ja eriti teaduse arengu kindlustamise arvelt. Sel moel seavad üldkultuuriliselt väärtuslikud hooned TÜ ebavõrdsesse olukorda ülikoolide rahvusvahelises konkurentsis.
Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809.Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 käib hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.Tartu ülikooli arhitekt on Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice) – 10. august 1828 TartuAastail 1803 –1828 oli ta Tartu Ülikooli põllumajanduse, tehnoloogia ja tsiviilarhitektuuri professor .Alates 1797. aastast oli Johann Wilhelm von Krause abielus Juliane Hausenbergiga (I abielus Steingötter).Johann Wilhelm Krause on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule.
Tartu ülikooli Ähvardav varing
Mitmes välisriigis on ülikoolide riiklikul rahastamisel arvestatud nendele kuuluvate hoonete erilist rahvuslikku väärtust. See oleks hädavajalik ka Eestis. Pisteliselt on Eesti riik ülikooli aidanud. Silmapaistvaks saavutuseks on olnud keskaegse Tartu toomkiriku varemete konserveerimine, milles osalesid peale ülikooli ka Tartu linn ja kultuuriministeerium . Eesti ilmselt üheks tuntuimaks visuaalseks kujundiks on Tartu Ülikooli peahoone oma kuue sambaga. Peahoone esikülg tehti korda riigi abiga 1998. aastal, kuid ülejäänud hoone osa ootab jätkuvalt remonti. Fassaadide korrastamine on küll kenasti nähtav, aga pole paraku kõige tähtsam. Peahoonet on ähvardanud ja ähvardab jätkuvalt kokkuvarisemine, sest vundamendid vajuvad. Vajumise märke peahoone fuajees on näidatud kõigile Eesti Vabariigi peaministritele ja paljudele poliitikutele. 1995. aastal eraldatigi vundamentide kindlustamiseks raha, millest paraku jätkus vaid osaliseks tööks, ja vaja oleks jätku selle protsessi lõpetamiseks. Pistelised toetused kahjuks ei aita. Tartu Ülikoolil on kavas esitada valitsusele eelnõu projekt oma peahoone ja ajaloolise tuumikhoonestuse renoveerimise riikliku programmi loomiseks. Selle kohaselt abistaks riik ülikooli kümne aasta jooksul, et päästa peahoone ja teha korda ülejäänud ajalooline hoonestu.
2. Pildid
Vaade aastal 1860.
Vaade Ülikooli tänavalt
Tartu Ülikooli peahoone on kaunistatud 375.aastapäevaks
KOKKUVÕTE
Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.
Perioodi ca 1770–90ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 1800–30 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 1940– 50ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks). Tartu ülikoolis õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi , kaasaegse embrüoloogia üks rajajaid Karl Ernst von Baer , füüsikalise keemia üks rajajaid Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt.
KASUATUD KIRJANDUS

Wikipedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_peahoone

Jaak Kangilaski
http://www.sotsdem.ee/tartu/content/view/11/8/
8