50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Irismolder
Õppematerjali autor
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598-
Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL.
Klassitsism referaat Tallinn, 2010 Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2
2) Absolutistlikud maad, ilmalik võim oli kiriku endale allutanud, kunsti ilmet kujundasid õukonna tellimused – Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad, Inglismaa enne 1640.a kodanlikku revolutsiooni. 3) Piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti – Inglismaa peale revolutsiooni, Põhja- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Mõiste “barokk” pärit portugali keelest – korrapäratu kujuga pärl. • Barokk - baroki tunnustele vastas ainult esimese rühma maade kunst. • Barokilik klassitsism (vanaklassitsism) - teise maaderühma kunsti iseloomustas klassitsism, antiikkunsti mõjud. • Barokilik realism – Hollandi juhitud piirkonnas valitses kujutavas kunstis realism, arhitektuuris klassitsism. • Kogu 17.saj kunstis on ka palju ühisjooni – liikumine, pinge, kontrastid. Kirik ja paavst nõudsid, et kunst oleks esinduslik ja tore. • Kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu.
1420-u.1481) Maalikunst: pinnaline käsitlus, rahulikult Jean Clouet (u.1485-1541) suurejooneline, kuiv, peategelased on esile Francois Clouet ( u.1505-1572) tõstetud värvidega, täpsus, peened kostüümid, maalilisus, sügavus, selge stiil, 17.saj barokk Itaalia Arhitektuur: sakraalehitised, paarissambad, Arhitektuur: ümarkaared, viilud, kolmveerandsambad, Giogomo Vignola ( 1509-1573) keerdsambad, dekoratiivsete raamide Carol Maderna (1556-1629) kasutamine, risaliidi kasutamine, fassaadipinna Lorenzo Bernini (1598- 1680)
Kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Palju on ägedaid liigutusi, ebatavalisi poose. Inimesed vormikad ning jõulised. Tunnete ja kirgede ülepaisutus. Võitlus-ja röövimisteemad. 17. saj. kaeti Itaalias losside ja kirikute seinad suurte baroksete maalingutega. Carraci perekonna meistrite maalid on eeskujuks. M. Caravaggio püüe tõetruuduse poole. Keldriluugivalgus, tegelik elu. Tema töid: Lautomängija Peetruse ristilöömine Iisaku ohverdamine 9. ptk Barokk Hispaanias Diego Velazques(1599-1660). Tõetruud tööd. Nooruspõlves armastas teha olustikumaale, hiljem sai temast kuningas Philippe II õuemaalija. Tema ülesandeks oli portreteerida kuninglikku perekonda ja õukonna liikmeid. Töödes rahulik kompositsioon, pidulik koloriit. Paavst Innocentius X selge mõistuse, kindlate eesmärkidega paavst. Kojadaamid Veenus ja Cupido Sevilla veemüüja Peter Paul Rubens(1577-1640) Madalmaade, flaami maalikunstnik
Impressionism 1860-1900 Prantsusmaal Impressioon- mulje Maalikunstis kujutati kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse jms. Hiljem oli aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ning erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Väikesed visandlikud pintslitõmbed segamata toonides. Impressionistid maalisid varjud värviliseks, sellega vähenes ruumilisus. Monet (‘’Impressioon.Tõusev päike’’) oli osav andma edasi veepinna sillerdust ja värvirikkust. Auguste Renoir’d kujutas peale maastiku ka akte. Edgar Degas (‘’Tantsijanna oma pahkluud maseerimas’’), Alfred Sisley talvemaastikud. Camille Pissarro maalis peamiselt päikeseküllaseid õhulisi tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ja aedu. Edouard Manet (‘’Olympia’’). Eesti kunstis avaldusid mõjud Ants Laikmaa (Marie Underi portee) ja Paul Burmani loomingu
✱ jälgiti Itaalia eeskujusid, kuid portreekunstis oldi iseseisvad ● JEAN CLOUET ja poeg FRANCOIS CLOUET * parimad portreistid, töötasid õukonnas *õlimaalid: realistlikud, kuivad, täpsed * portreejoonistused: tundlikult kujutatud portreeritavate iseloom * Jean: “Francois I” ja “Henri III” * Francois: “Austria Elisabeth” ja “ Francois I hobusel” arhitektuur itaalias saksamaal barokk 17-18 saj lk 116-120 ✱ arhitektuuris peamine kirikute ehitus ✱ valitsev kirikutüüp pikergune hoone (kohasem liturgiale) ✱ üks avar saal (saalkirik) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ei jagune löövideks ✱ külglöövide asemel kabelite read (põhja- ja lõunaküljes) ✱ valgusallikaks kupli allosas asuvad aknad ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism valgus koondus idaossa (koorile) ja tõstis selle esile ● GIACOMO da VIGNOLA
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid