Klassitsism Eestis (2)

Klassitsism Eestis
I Sissejuhatus
Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses, muusikas, teatris), mis võttis eeskuju antiikajast ning rõhutas

• lihtsust
  
• selgust
  
• reeglipärasust
  

Klassitsistlik kunst toetub ka renessansskunstile.
Lääne-Euroopas valitses klassitsism ligikaudu aastatel 1770–1830.
1770-1800 valitses varaklassitsism, 1800-1830 kõrgklassitsism (ehk ampiir ).
Eestis loetakse klasssitsismi ajaks aastaid 1780-1840.
Ajalooline taust Eestis:
Eesti oli osa Vene impeeriumist. 18.-19. sajandi vahetus oli kiire majandusliku arengu aeg. Arenesid kapitalistlikud majandussuhted , mõisnikud olid jõukamad kui varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust – Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis!) Vene riigi pealinnas Peterburis rajati üsna suurejoonelisi klassitsistlikke ehitisi , kuid Eestit mõjutas see vähe. Eesti jaoks olid olulisemad sidemed Saksamaaga ja kohalikud traditsioonid, mis tõttu Eesti klassitsismile on omane lihtsus, kainus ja praktilisus.

II Arhitektuur

Just arhitektuuris avaldub klassitsistlik stiil kõige ilmekamalt. Iseloomulikud jooned on:

• sümmeetria
  
• lagedad, kaunistusteta seinapinnad
  
• sammasportikus (=eeskoda)
  
• pilastrid (4- nurkse läbilõikega poolsambad)
  

Üks varasemaid klassitsismi näiteid Eesti arhitektuuris on kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas (ehitati 1767-1773). See on välisilmelt veel üsna barokne , kuid on ka klassitsismile omaseid elemente (näiteks ruumilahendus). Täiesti varaklassitsistliku interjööriga on selle hoone Valge saal (praegune interjöör on pärit aastast 1935).
Tallinnas on klassitsismiajal tehtud palju ümberehitusi, eriti fassaadide juures.
Klassitsismi näide Tallinnas on ka Nikolai kirik Vene tänaval (valmis 1825, arhitekt itaallane Luigi Rusca).
Toompeale ehitati mitmeid aadlipaleesid, millest võib tuua näiteks elamut aadressiga Kohtu tänav 8. Selle arhitekt on nimekas sakslane , Helsingisse tähtsaid ehitisi ( toomkirik , senatihoone, ülikooli peahoone , ülikooli raamatukogu) kavandanud, 1808-1815 Tallinnas töötanud Johann Carl Ludwig Engel. Selle hoone peafassaad on Kohtu tänaval, kuid enam tuntud on Pika jala poole avanev kolmekorruseline tagakülg, mille keskel on kuue joonia stiilis sambaga portikus (meenutab Tartu ülikooli peahoonet ).
Eesti tähtsaim klassitsismilinn on Tartu (=Emajõe Ateena ). Palju näiteid on tänaseks kahjuks hävinud. Klassitsistlikud on näiteks Tartu raekoda (1789) ja Raekoja platsilt üle Emajõe viinud Kivisild (1775-1784, hävinud).
Eesti klassitsistliku arhitektuuri ühed parimad näited on Tartu ülikooliga seotud hooned, mille arhitektiks on sakslane Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Need on:

• ülikooli peahoone (1809). Fassaadi keskosas on 6 dooria sammast. Väga ilusa interjööriga on peahoone aula (=saal).
  
• Vana Anatoomikum (1805, tiibhooned 1827)
  
• tähetorn (1810)
  
• Toomkiriku ( gooti stiilis!) varemete kooriosast ümberehitatud raamatukogu (1807)
  

Klassitsismiajal ehitati Eestis ka rohkesti mõisaid. Püstitati nii päris uusi kui ehitati ümber vanu. Kuna mõisamajandus arenes, mõisnike rikkus kasvas ja mõisahooned muutusid suuremaks ning uhkemaks. Täiusliku ilme saavutas mõisahoone ansamblis koos kõrvalhoonete ja pargiga. Näited:

• Riisipere mõis (väga suur, stiilne, ilus Valge saal)
  
• Saku mõis
  
• Pirgu mõis (väike, ilus, kuppelsaal)
  
• Hõreda mõis (keskosas ilus kuppelsaal. Säilinud seinamaali katkeid)
  
• Kolga mõis (võimas sammaseeskoda. Säilinud on ka kõrvalhooned)
  
• Räpina mõis (ilus hoone, liigirohke park)
  

Pargiarhitektuuris võimutses 18. sajandi lõpul inglise stiil, mis rõhutas vabadust, loomulikkust ja looduslähedust. See oli vastand varasemale, barokiga seotud rangele ja korrapärasele prantsuse stiilile . Mõisapargis olid tähtsal kohal kaunid vaated ja arhitektuursed väikevormid (paviljonid, templikesed, sillad, skulptuurid , kunstlikud varemed). Suur ja ilus park on näiteks Palmse mõisal.
Klassitsism ilmneb ka sellistes ehitistes nagu kõrtsid (näiteks Koerus), pastoraadid, magasiaidad ja postijaamad.

III Skulptuur

Enamik selle perioodi töid on Eestisse sisse toodud. Parimad näited mitmed monumendid Venemaa teenistuses olnud väejuhtidele. Näiteks:

• admiral Samuel Greighi /grei/ hauamonument Tallinna toomkirikus (Greigh oli šoti päritolu, sai haavata ja suri 1788 Vene-Rootsi sõjas). Monumendi kavandas itaalia päritolu arhitekt Giacomo Quarenghi /kvarengi/. Ta on projekteerinud ka palju kuulsaid hooneid Peterburis (Smolnõi Instituut, Teaduste Akadeemia hoone jt.). Greighi marmorsarkofaag on kujundatud nagu kreeka templi fassaad .
  
• Napoleoni-vastases sõjas osalenud Vene väejuhi Michael Andreas Barclay de Tolly hauamonument Jõgevestel tema mausoleumis. Selle arhitekt ja monumendi autor on Vassili Demut-Malinovski. Monument kujutab endast alusele asetatud püramiidi, mille ees on Barclay de Tolly pronksbüst. Büstist paremal on väejuhti krooniv antiikne jumalanna Minerva, vasakul kurvastav naine – Venemaa. Alusel on reljeef, mis kujutab Vene vägede sissemarssi Pariisi 1814. aastal Barclay de Tolly juhtimisel. Demut-Malinovski töö on ka Barclay de Tolly büst Tartu kesklinnas.
  

IV Maalikunst ja graafika

Nende kunstiliikide osatähtsus võrreldes varasema ajaga kasvas. Eestis hakkas kujunema kunstielu tänapäevases tähenduses – kunstiharidust sai omandada kohapeal, toimusid näitused jne. (esimene avalik kunstinäitus Eestis peeti aastal 1798, kui siin eksponeeriti 16.-18. sajandi Lääne-Euroopa kunsti). Eestlased siiski veel siinses kunstielus sel ajal ei osalenud. Kuni 19. sajandi alguseni peeti seisust tähtsamaks kui rahvust. Elus vähegi kõrgema positsiooni saavutanud eestlased saksastusid. 19. sajandil hakati rõhutama rahvust, süvenes ka siinsete sakslaste identiteet . Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangudes arenes omapärane baltisaksa kultuur.
Maalikunsti ja graafika viljelemise keskusteks Eestis olid Tartu ja Tallinn. Žanritest eelistati portreed, maastikumaali , linnavaadet; vähem ajaloolist, usulist ja mütoloogilist maali. 19. sajandi teisel veerandil hakkasid baltisaksa kunstnikud huvi tundma eesti talupoegade kujutamise vastu. Innukalt harrastati ka graafilisi tehnikaid – pliiatsi -, kriidi- ja pastellijoonistusi. Stiililiselt valitses 19. sajandi algul klassitsism, 1830. aastatel tuli romantism , üsna varsti ka realism .
Klassitsistliku maalikunsti näiteks võib tuua järgnevate meeste loomingu:

• kaksikvennad von Kügelgenid (sünd. 1772). Nad tulid siia Saksamaalt, abiellusid mõlemad Eestis.
  

Gerhard Franz von Kügelgen († 1820) – portreemaalija

Karl Ferdinand von Kügelgen († 1832 ) – maastikumaalija

• Johannes Hau ( 1771 -1838) – maastikumaalija, kelle loomingulise pärandi hulgas on eriti suure kuultuuriloolise väärtusega Tallinna vaated (guaššitehnikas)