Eesti klassitsism (0)

1. Klassitsism oli 16.- 19. sajandi kunstisuund, kus pöörati suurt tähelepanu antiikajale ja võeti sealt eeskuju. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Tuleneb kreekakeelsest sõnas „classicus“- esmaklassiline, parim.
2. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid kolmnurkseid viile ja ümarkaari. Ehitised olid sümmeetrilised. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, tasakaal. Tartu linna näited: Vana anatoomikum, Tähetorn, Tartu Ülikooli peahoone (arhitekt J.W. Krause ). Eesti klassitsismile on omane lihtsus, kainus, praktilisus .
3. Eestis 18. saj. Lõpul ja 19. saj. Alguses elanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased. Kujutava kunsti žanritest viljelesid nad peamiselt linnavaadet, portree- ja maastikumaale, lõid altari - ja vähesel määral ka mütoloogilise sisuga maale. 19. saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma Eesti talupoja ja tema elu-olu vastu.
Kuulsamad:

• Gustav Adolf Hippius (Nt. Eesti pruut )
  
• Carl Timoleon von Neff (Nt. Eesti talunaine lapsega)
  
• Ernst Hermann Schlichting (Nt. Tütarlaps oma sünnipäevakinke vaatamas)
  
• Lorenz Heinrich Petersen (Nt. Talupojad tantsimas)
  

4.Eesti rahvuslik kunst tekkis 19. saj. keskpaigas. See oli Eesti kodanliku rahvuse kujunemise, rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahva iseteadvuse kasvu aeg. Baltisaksa kunstielust eraldi hakkas arenema Eesti kunstielu.
Eduard Wiiralt sündis ( 1898 ) Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana . Aastal 1909 siirdus perekond Eetisse, Tallinnas asus poeg õppima Tallinna Kunsttööstuskooli. Seda kooli ta ei lõpetanud, sest peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Sõja ajal oli tal esimene kunstinäitus. 1919. aastal hakkas vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, 1920. aastal pühendus kunstile. 1924 lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina, sams koolis oli ta natuke aega ka õpetaja ja 1925. aastal koklis Wiiralt Pariisi, samal aastal valiti ta Pariisi sügissalongi liikmeks. II maailmasõja ajal oli ta Eestis, pärast sõda suundus aga tagasi Pariisi, kus ta 1954. a. suri.
Teosed: Põrgu, Kabaree , Neegripead, Lamav tiiger, Kaameli pea.
Johann Köler ( 1826 -1899)
Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal. Kasvas väga vaestes oludes. 13- aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Õppis Viljandi kreiskoolis, 1839- 1846 Cesises maalriametit, 1848- 1855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Reisis enesetäiendamise eesmärgil Euroopas, pärast peamiselt Roomas veedetud aastaid naasis Peterburgi. Töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt Kunstiakadeemias.Oli kunstiõpetaja keiser Aleksander II perekonnas. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga, oli Peterburis tunnustatud portreemaalija. Osales rahvusliku liikumise üritustel. 1869- 1870 oli Peterburi Kunstiakadeemia õppejõud ja alates aastast 1877 nõukogu liige. Alates 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide ühingu liige. Suri Peterburis, on maetud Suure- Jaani kalmistule.
Teosed: Eeva granaatõunaga, Ketraja , Truu valvur , Fr. R. Kreutzwaldi portree, Ema portree.
A. L. Weizenberg ( 1837 - 1921) Sündis Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuga, veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. Ta valiti „Vanemuise“ seltsi auliikmeks. Weizenberg suri Tallinnas.
Teosed: Kalevipoeg, Linda , Koit, Hämarik
Amandus Adamson elas aastatel 1855- 1929. Sündis meremehe perekonda, alustas Toom - Vaestekoolis ja jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis. Elas lastekodus, sest kaotas 6- aastaselt vanemad. 1870. a. läks Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima. 1873. aastal ei saanud Peterburi kunstide Akadeemiasse sisse, 1875 sai. Lõpetas õpingud seal 1879, sai hõbemedali, mis vastas kolmanda järgu kunstniku tiitlile. Alustas Peterburis tööd vabakunstnikuna, I näitus toimus 1887 Peterburis, samal aastal läks ennast Pariisi täiendama. 1889. a. esitas oma teoseid Pariisi maailmanäitusel.
Teosed: Laine, Russalka , Kalewipoeg ja Sarwik, Kalevipoeg põrgu väravas, L. Koidula monument , Maadleja G. Lurich, Fr. R. Kreutzwaldi monument.