LÄÄTSED KUJUTISED ei teki kunagi kui on täpselt fookuses Näiline samapidi, nõgusläätsega, kui kujutis on fookuse ja läätse vahel. Tõeline ümberpööratud, kumerläätsega, kui kujutis on läätsest kaugemal kui 1 fookus. KUMERLÄÄTS () (I <----> Koondab valgust +prillid NÕGUSLÄÄTS )( >----< Hajutab valgust prillid ISELOOMUSTAVAD fookuskaugus f/m. Optiline tugevus D = 1/f. Kui fookuskaugus on suur on optiline tugevus nõrk, kui fookuskaugus on väike on optiline tugevus tugev. Mida tugevam seda rohkem murrab läätsest valgust. Kuivõrd koondab või hajutab valgust. Mida rohkem koondab valgust seda optiliselt tugevam ta on.
1. Konstrueeri kujutis noolest 2. Läätse optiline tugevus on 50 dioptriat. Kui suur on läätse fookuskaugus? Arvutused teha SI süsteemis, seejärel teisendada pikkusühikud cm'ideks. Kasutades joonlauda, tee joonis selle läätse kohta. Märgi fookus sellele kaugusele läätsest, mis sa arvutades said. Konstrueeri joonisele, missugune kujutis tekib kui vaadeldav ese asub läätsest 5cm kaugusel? Iseloomusta seda kujutist? (kas tõeline/näiline, kui suur, mis pidi?)
fookusesse. Koodavlääts ja + lääts Nõguslääts nim. Mis on keskelt õhem kui öörtelt, hajulääts.vaadates läbi nõgusläätse näeme vähendatud ja õiget pidi kujutist. Valgustades nõgusläätse paralleelsete valguskiirtega hajuvad nad pärast läätse läbimist nii , et nende mõttelised pikendused koonduksid läätse ette ühte punkti- ebafookus. Tõeline kujutis- sellist kujutist saab tekitada ekraanile ning näha silmaga Näiv kujutis näeme ainult silmaga Eseme kaugus läätsest a Kujutise kaugus läätsest k Fookus kaugus f Kui on tegemist koondava läätsega siis f = + , kui nõguläätsega siis F = - Kui kujutis on tõeline siis k = + , kui kujutis on näiv siis k= - Optiline tugevus tavaelus kasutatakse seda fookus kauguse asemel. Optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus. D , dptr. Suurendus nim. Kujutise kõrguse ja eseme kõrguse suhet. Antakse teda kordades, s.
hajuvateks. Koondava läätse korral nietatakse fookuseks punkti, kus lõikuvad läätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist. Hajutavas läätses hajuvad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse läbimist nii, nagu oleksid nad väljunud ühest punktist. Seda punkti nimetatakse hajutava läätse näivaks ehk ebafookuseks. Läätse iseloomustamisel ning tema kasutamisel nii optilistes riistades kui ka üksikult on oluline teada fookuse kaugust läätsest. Saab näidata, et õhukese läätse korral (õhukeseks nimetatakse läätse, mille paksus võrreldes piirpindade kõverusraadiustega r1 ja r2 on tühine) on fookuskaugus f arvutatav valemist: 1 1 1 f = (n-1) + , r1 r 2 kus n on läätse aine murdumisnäitaja keskkonna suhtes, kus lääts asub. Seda valemit
1 D f Läätse optiline tugevus: (dpt) 1 1 1 f k a Läätse valem: f läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus.
kujutisega, siis on kujutisekaugus k negatiivne 22. hajutava läätse korral on läätse valem 1/a-1/k=-1/f 23. joonsuurus s näitab, mitu korda erinevad kujutise mõõtmed eseme vastavatest mõõtmistest, kusjuures s=k/a 24. luup on koondav lääts, mis annab esemest näiva päripidise suurendatud kujutise 1/f=1/a+1/k D=1/f S=|k|/|a| f-fookuskaugus, a-eseme kaugus läätsest, k-kujutise kaugus läätsest. NB hajutaval läätsel f<0, näiva kujutise korral loetakse k<0, D= läätse optiline tugevus dptr, s-läätse suurendus n(s)= sin(alfa)/sin(gamma)=n(2) / n(1) =v(1) / v(2)
millega ta uuris korgilõike. Avastas Raku Ajalugu Antonie van Leeuwenhoek Antonie van Leeuwenhoek Hollandi kaupmees Ta õppis lihvima väga häid läätsi ning valmistas neist palju mikroskoope. Tema mikroskoop koosnes vaid ühest läätsest. Läätse ühel pool oli teravik, millele tuli asetada vaadeldav ese ning seda vaadeldi teiselt poolt läätse. Siukene nägi välja tema Tema mikroskoobiga oli võimalik tehtud mikroskoop saada suurendus kuni 300 korda. Ajalugu Antonie van Leeuwenhoek Leiutas palju erinevaid Haha! Mina olen
·Ümberpööratud ·Ümberpööratud ·Samapidine ·Tõeline ·Tõeline ·Näiv VASTUS: http://afyysika.onepagefree.com/files/Microsoft%20PowerPoint%20- %20Kujutis.pdf Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 6. KÜSIMUS: Praktiline töö: "Läätse fookuskauguse määramine" kasutades läätse valemit 1/f = 1/a + 1/k f = fookuskaugus a = Eseme kaugus läätsest k = Kujutise kaugus läätesest VASTUS: Töövahendid: küünal, kumerlääts ja ekraan. Tekitan ekraanile küünlaleegi terava kujutise, mõõdan ära küünla kauguse läätsest (eseme) ja ekraani kauguse läätsest (kujutise) kasutades läätse valemit arvutan fookuskauguse. 7. KÜSIMUS: Meetermõõdustik (lk 67) VASTUS: Eesliite Eesliite Eesliite kordus nimetus tähis Tera T 10 12 = 1 000 000 000 000
(kasutatakse kinoaparaadis, projektsiooniaparaadis). Joonis 3. Kui ese asub fookuses, siis kujutist ei teki. Joonis 4. Kui ese asub fookuse ja läätse vahel, siis on kujutis näiline, esemest suurem ja samapidine. (kasutatakse luubina). NÕGUSLÄÄTS Joonis 5. Ese asub kaugemal kui 2F. Joonis 6. Ese asub fookuses. Joonis 7. Ese asub fookuse ja läätse vahel. Nagu võib näha jooniselt 5-7, olenemata eseme kaugusest läätsest, on kujutis alati näiline, vähendatud ja samapidine.
LÄÄTS JA KUJUTIS TARVI LANGUS 8. KLASS LÄÄTS · ... ON LÄBIPAISTVAST MATERJALIST KEHA, MIS HAJUTAB VÕI KOONDAB VALGUST. · LÄÄTSI LIIGITATAKSE KUMER- JA NÕGUSLÄÄTSEDEKS. · KUMERLÄÄTSED ON KESKELT PAKSEMAD JA KOONDAVAD VALGUST. · NÕGUSLÄÄTSED ON KESKELT ÕHEMAD JA HAJUTAVAD VALGUST. Optiline peatelg X X O (Läätse optiline keskpunkt) KUJUTIS · ... ON OPTIKASEADMEGA (NÄITEKS KUMERLÄÄTSE VÕI FOTOAPARAADIGA) SAADAV ESEMESARNANE PILT. · FOOKUSTAMINE- EKRAANI JA LÄÄTSE VASTASTIKUSE ASENDI LEIDMINE. · TÕELIST KUJUTIST SAAB TEKITADA EKRAANILE. · NÄILIST KUJUTIST EI SAA FOTOGRAFEERIDA, KUID SAAB SILMAGA VAADELDA. FOTOAPARAAT · ... ON OPTIKASEADE, MILLEGA JÄÄDVUSTAATAKSE KUJUTISI. · KUJUTISE FOOKUSTAMINE TOIMUB OBJEKTIIVI NIHUTAMI...
paksusega kohtades. 1. Millistel tingimustel tekib püsiv interferensipilt? - Kui liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt (S.t. liituvatel lainetel peavad olema ühesugused lainepikkused. Lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda. 2. Kuidas tekivad Newtoni rõngad? – Nad tekivad interferentsi tulemusena valguse peegeldumisel (või läbiminekul) tasaparalleelsest klaasplaadist ja ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Et õhupilu paksus on ühesugune kogu ringjoone ulatuses, siis kujutabki interferentsipilt endast kontsentrilisi rõngaid. 3. Miks tekib peegeldunud valguses rõngaste keskele tume laik? Kas alati? – Kui valguslained, mis peegelduvad õhukihi ülemiselt ning alumiselt pinnalt, interfereeruvad omavahel, siis tekib tume laik. 4. Miks peab lääts olema suure kõverusraadiusega? –Sest kiht läätse ja
F ("+" prillid koonduvad) 1 D= f ese kaugel, vähendatud kujutis tõeline, suur kujutis, ese mõõdukal kaugusel Silm pikendab kiire lõikepunktini ja näeb seal eset, suurendatud ese (luup) a eseme kaugus läätsest 1 1 1 k kujutise kaugus läätsest + = a k f f fookuskaugus 3. Lääts kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Õhuke lääts läätse paksus on võrreldes kõverusraadiusega kaduvväike. Kumerad läätsed koondavad (kaksikkumer, tasakumer, nõguskumer) ja nõgusad läätsed hajutavad (kumernõgus, tasanõgus, kaksiknõgus). Läätse fookus on selline punkt, kus koonduvad kõik
füüsikalisinähtusi ning selle rakendusi. Läätsed 2 sväärilise pinnaga läbipaistev keha, jagunevad kumerläätsed ja nõgusläätsed. Läätse optiline tugevus on võrdne fookuskauguse pöördväärtusega. D=1/f [1 Dptr] Läätse valem 1/f= 1/a + 1/k Fookus - on punkt läätse optilisel peateljel, kus koonduvad läätsele paralleelsed langevad valguskiired peale läätses murdumist. Fookuse või näiva fookuse kaugust läätsest, mõõdetuna piki optilist peatelge nimetatakse fookuskauguseks. Silm: silma lihased on võimelised muutma silma läätse kuju.
Füüsika KT optika 1. Mis on seaduspärasus? 2. Mis on seadus? 3. Mis muutub valguse üleminekul ühest keskkonnast teise? 4. Murdumisseadus def, valem, tähis. 5. Mis on dispersioon? 6. Mis on lääts? 7. Kuidas lääts jaguneb? 8. Läätse omadused. 9. Konstrueeri kujutis läätsest! 10. Läätse ül! 11. Ül lk 64 1-3! 1. Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab, kuidas ühe füüsikalise suuruse muutmine muudab teist suurust. 2. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. 3. Kiirus ja lainepikkus. 4. def.-langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Valem- n= sin alfa/sin gamma; n=v1/v2; tähis n. 5
Gaaslahenduslambid suudavad anda tunduvalt heledamat valgust kui hõõglambid. Valgustusaparaatide tule nähtavuskaugus ja valgustugevus olenevad suurel määral valgusallika fokuseerimise (valgusallika läätse ja peegeldi fookusesse seadmise) täpsusest. Valgusallikaid fokuseeritakse A) valgusoptilistes ringtuleaparaatides · justeerimisseadeldise abil · ripploodiga ketta abil · vaatepiiri järgi · ekraani abil · valgusvihu vaatlemisega läätsest sellisel kaugusel, kus kiirtekimp on moodustunud B) valgusoptilistes suundtuleaparaatides · vaatepiiri järgi · ekraani abil · rööpsete kiirte kimpu tekitava abivalgusallika kasutamisega Fokuseerimiseks on tarvis, et valgustusaparaadi asukohast oleks vaatepiir nähtav. Vaatleja paikneb väljaspool aparaati, hoiab silmad selle optilise telje kõrgusel ning jälgib 3
abiks.pri.ee LÄÄTSED. KUJUTISE KONTSTRUEERIMINE ÕHUKESTES LÄÄTSEDES. LÄÄTSE VALEM. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha nim läätseks Läätsi, mis on keskelt paksemad kui äärtelt nim koondavaiks. Õhukese läätse paksus on väike võrreldes eseme kujutise kaugusega Kujutise konstrueerimine: kasutatakse kolme kiirt 1) Optilise peateljega paralleelselt langev kiir läbib pärast läätsest väljumist peafookust F (koondav lääts) või kulgeb nii, et selle pikendus läbin ebafookust (hajutav lääts), 2) Peafookust läbiv või ebafookuse suunas langev kiir kulgeb pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna Läätse valem: 1/a+1/k=1/f >> 1/a+1/k=D Märgid läätse valemis: Koondav lääts (nõguspeegel) f>0; a>0; k>0tõeline; k<0näiv Hajutav lääts (kumerpeegel) f<0; a>0; k<0näiv
Selle aasta füüsika valemid (aasta lõpuks on siin kõik ...) Füüsikaline suurus Valem Ühik/(märkus) Laetud kehade vastastikmõju q1 q 2 N m2 Fc = k N (njuuton) ( k = 9 10 9 ) r2 C2 Elektrivälja tugevus Fc V E= q m Elektrivälja tugevus E = 2k V m Laengu pindtihedus C C = m2 m2 Elektrivälja potentsiaal Wp V = q Elektrivälja potentsia...
Teleskoobid Kosmoselaevad Sondid ja kulgurid Kosmosejaamad Teleskoop (< vanakreeka tle 'kaugele, kaugel' + skope 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks. Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi üles anne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks. Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. (Galilei teleskoop, Kepleri teleskoop) Reflektoril on objektiiviks nõguspeegel.(Newtoni teleskoop (1668)
Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Prismaspektariaalaparaadi ehituses suunatakse uuritav valgus aparaadi ossa, mida nimetatakse kollimaatoriks. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koonduv lääts. Kollimaator on vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks.Kui koonduvale läätsele langeb paralleelne valgusvihk, siis koondub see läätse fookuses. Kui aga valgusallikas asub läätse fookuses, väljub läätsest paralleelne valgusvihk. Kollimaatoris on valgusallikaks pilu, mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati. Pilu asub läätse fookuses ja kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk, mis suunatakse prismale. Prismas toimub valguse dispersioon, see tähendab, et erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Kuna prismale langesid kõik valguslained ühesuguse nurga all (paralleelne valgusvihk), siis väljuvad prismast erivärvilised paralleelsed valgusvihud
fookuskaugus. Luup annab esemest päripidise, suurendatud ja näiva kujutise. Esimene mikroskoop konstrueeriti 1596. aastal Middelburgis Hollandis. Mikroskoop Mikroskoop on optikariist, mille abil saadakse suurendusi 20x...2000x. Mikroskoop koosneb kahest läätsest. Esemepoolset kutsutakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks. Ese asetatakse objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale. Sel juhul saame esemest suurendatud tõelise kujutise, mida vaatleme omakorda okulaari (luubiga) ja saame sellest veelkord suurendatud, kuid näiva kujutise. Mikroskoop
Tel es k oo b Tehis i d ja ka a s M aa lased Teleskoop · Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks. Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer lääts, okulaariks tasanõgus lääts. Tekitab näiva kujutise, mida ei ole võimalik nt. fotograafiliselt jäädvustada. Kepleri teleskoobi okulaar on kumerlääts, mille abil saadakse tõeline kujutis.
Tuntuimad saavutused: 1597. aastal leiutas Galilei termoskoobi. See ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti edukaks, sest näit sõltus suuresti õhurõhust. 1597. aastal leiutas geomeetrilise ja militaarse kompassi 1609: Galilei teleskoop ja tööd sellega. ''Täheteataja'' Galileo küll ei leiutanud teleskoopi, aga kui sellest kuulis, tegi endale selle vaid kahest läätsest ja torust. Ta hakkas uurima taevast. Oma avastused avaldas ta raamatud ''Siderius nuncius''(''Täheteataja'') 1632: teaduse manifest ''Väärtuseproovija''(''ll saggiatore'') 1624. aastal täiustas ta hollandlaste poolt leiutatud mikroskoopi 1638: ''Arutlused ja matemaatilised demonstrartsioonid kahest uuest teadusest'' Selles võttis Galileo kokku oma uuringud pendlist, kaldpindadest ja vabast langemisest. Ta sõnastas vaba
Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud kõvakestaga niinimetatud skleeraga., mille läbipaistavat osa nim sarvkestaks. Selle taga on vikerkest. Sarva ja vikerkesta vahel on läbipaistev vesivedelik. Vikerkestas on avaus-
läätse valem seostab suurusi f, a ja k. need suurused võivad olla nii + kui -. Kui murdunud kiired ise ei lõikuvaid lõikuvad nende pikendused, siis tekkinud kujutus on ebakujutus, ehk näiv kujutis. Fookuskauguse f pöördväärtust nim läätse optiliseks tugevuseks D=1/f mida mõõdetakse dioptrites(dptr). Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiiri ja seda suurem on ta optiline tugevus. Fotoka põhiosadeks on kaamera ja objektiiv, mis koosneb 1 läätsest või läätsede süsteemist. Ese asetatakse tavaliselt kaugemale kui 2 fookuskaugust, mille tulemusel tekib eseme tõeline ümberpööratud ja vähendatud kujutis, kohta kus tekib kujutis, asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Langevat valgushulka doseeritakse katiku abil, mis avaneb niinim säritusajaks. Objektiivi liigutamisega muudame filmi ja objektiivi vahelist kaugust et tekitada terav kujutis. Objektiivi töötavat diameetrit võib muuta diafragma abil
Mida väiksemaid objekte mikroskoobis vaadelda, seda rohkem hakkab meid segama valguse difraktsioon. Nimelt hakkab valgus painduma objekti taha, varju piirkonda. Selle tulemusena muutuvad objekti kontuurid ähmaseks ja kujutis uduseks. Mikroskoopide lahutusvõime piir on umbes valguse lainepikkusega samas suurusjärgus ehk umbes 300 nm (200 nm). Milliseid mikroskoope on olemas? Optiline mikroskoop koosneb vähemalt kahest läätsest. Esemepoolset läätse (või läätsede süsteemi) nimetatakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks. Optiliste mikroskoopidega võib saada suurendusi kuni 2000 korda ja eristada detaile, mille mõõtmed on suuremad kui 200 nm. Väiksemate detailide vaatamist segab valguse difraktsioon. Sellepärast kasutatakse suuremate suurenduste ja parema lahutusvõime saamiseks teist tüüpi mikroskoope. Elektronmikroskoobid annavad suurendusi kuni 200 000 korda. Nendes kasutatakse valguse
avanevast õuevaatest 3. Mida sai teha camera obscura abil? Camera obscura abil said paljud teadlased juba 17. ja 18. sajandil tulemuseks fotokujutisi, kuid enamik neist katsetest lõppes siiski fiaskoga, sest saadud negatiivkujutist ei osatud muuta säilivaks. 18. sajandil tehti tähtsaid avastusi optika valdkonnast, kasutusele võeti erilised klaasisegud ja nii suudeti juba 19. sajandi algusaastatel konstrueerida ja valmistada mitmest läätsest koosnevaid valgusjõulisi ja väheste moonutustega objektiive. 4. Esimene eestikeelne fotograafia õpik ilmus 1911. Kes olid selle autorid? Vennad Johannes ja Peeter Parikas 5. Mida tähistab kuupäev 19.august 1839 ning millise sündmusega on see seotud? Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F.Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste
Vesivedelik – värvitu vedelik, seda produtseerib ja imendab soonkest; täidab ruumi sarvkesta ja läätse vahel; vesivedeliku rõhk on “silma siserõhk” (selle tõusul tekib glaukoom). 2. Lääts (lens) – kaksikkumera kujuga läbipaistvatest kiududest elastne moodustis; murrab läbivaid valguskiiri, fokuseerides neid reetinale – selleks vajalik kuju muutmine e. akommodatsioon (kuju reguleerivad ripskeha lihased). 3. Klaaskeha (corpus vitreum) – sültjas, täidab läätsest tahapoole jääva osa silmamunast; hästi läbipaistev. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased: a) ülalau tõsturlihas; b) silmamuna pööravad lihased – kokku 6 (4 sirglihast ja 2 põikilihast) 2. Silmalaud: silmamuna kaitsvad nahakurrud, äärel ripsmed; peal õhuke nahk, sees silma sõõrlihas ja sidekude, silma poolt kaetud konjuktiiviga – õhenenud nahaga; ülalaust kõrgemal kulmud. 3
ELEKTROMAGNETLAINE KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S. ELEKTROMAGNETLAINET SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET MINGIL AJAHETKEL SAAME GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ). VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD N...
Tume aine · Lisaks kallutab tume aine valguskiiri kõrvale sirgelt teelt. Sellist nähtust nimetatakse gravitatsioonilise läätse efektiks. · See avaldub kõikjal, kus on nii tumedat kui ka tavalist ainet ja kus liigub ka valguskiiri. · Läätsedeks saab pidada galaktikaid, tähti, musti auke, tumedat ainet ja teisi taevakehi. Need kõik kallutavad valguskiiri. · Mida massiivsem on see nn. lääts ja mida lähemalt kiir läätsest möödub, seda rohkem kiir kõrvale kaldub. Tume aine · Galaktikaparvega MACS J0025.4-1222 toimunud kokkupõrge on eraldanud vesinikgaasi (punane) galaktikatest. Viimastega koos on liikunud ka tumeaine, summaarse massijaotuse (sinine) põhikomponent. (Allikas: NASA/ESA/M.Bradac/S.Alle n) Lõpetuseks · Kui tavaline aine, millest koosnevad tähed, planeedid ja inimesed, moodustab ainult umbes 4% kogu universumi
Valgusõpetus e optika Valgusallikad kehad, mis kiirgavad valgust Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi....
määramine. tasakumer lääts, monokromaatiline valgusallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Klassikaliseks näiteks koherentsete valguslainete ja nende abil püsiva interferentsipildi tekitamise kohta on nn Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Mida suurema kõverusraadiusega lääts, seda ulatuslikum on see üliõhuke kiht. Juhtides läätsele monokromaatilise valguse, näeme kokkupuutepunkti ümbruses vaheldumisi tumedaid ja heledaid kontsentrilisi rõngaid. Neid nimetatakse Newtoni rõngasteks. Arvestades, et suure kõverusraadiusega läätse korral peegeldub valgus punktist B ja C praktiliselt samas suunas tagasi, võime õhukihi ülemiselt ja alumiselt pinnalt peegeldunud kiirte optilise
koolimaatorix(toru,mille ühes otsas sisenemispilu,teises koondav lääts).Valgusallikaks pilu,mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati.Pilu asub läätse fookuses,kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk,mis suunataxe prismale.Prismas toimub valguse dispersioon(e erineva värvusega valgusvihud levivad erinevais suunas).Prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud.Need koondatakse läätsega ühte tasandisse(fokaaltasandisse),mis asub läätsest fookuskaugusel.Seal tekkiva spektri vaatlemisex on mattklaas.Registreerimisex nt midagi elektrilist.Ei fotografeerita!.Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi.Pidevspekter-esindatud kõik lainepikkused(värvid),pole tühje kohti,mattklaasile tekib vikerkaarevärvilineriba.Tekitavad:kuumad tahked kehad,vedelikud,tihedad gaasid.Nt Päike,hõõglamp.Joonspekter-esindatud üksikud lainepikkused(värvid),koosneb erivärvilistest joontest(kiigusjoontest) tumedal taustal
Em-Magnetvälja energia (ühik 1J) lambda -lainepikkus (1m) f-sagedus (ühik Hz Hertz) T-periood (ühik 1 sek) Ekv-Kvandienergia?? h-6,63*10asmtel -34 J*s na-absoluutne murdumisnäitaja ns-suhteline murdumisnäitaja n1-murdumisnäitaja sealt kust tuleb n2-murdumisnäitaja sinna kuhu läheb c-valguse kiirus vaakumis v-valguse kiirus aines sin alfa-langemisnurk sin gamma-väljumisnurk f-fookuskaugus D-dioptria,optiline tugevus k-kujutise kaugus optilisest keskpunktist a-eseme kaugus läätsest A U q I t F k K r l B E d v Ei C L ak m Ee Em lambda f T na ns n1 n2 c v sin alfa sin gamma f D k a
kõverusraadiuse määramine monokromaatiline valgusallikas. Joonised 1. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Klassikaliseks näiteks koherentsete valguslainete ja nende abil püsiva interferentspildi tekitamise kohta on nn. Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Kui asetada suure kõverusraadiusega lääts klaasplaadile nii, nagu näidatud joonisel 35, siis tekib plaadi ja läätse vahele kokkupuutepunkti ümbrusesse üliõhuke õhukiht, mille paksus on võrreldav valguse lainepikkusega. Mida suurema kõverusraadiusega on lääts, seda ulatuslikum on see üliõhuke kiht. Juhtides läätsele monokromaatilise valguse, näeme kokkupuutepunkti ümbruses vaheldumisi tumedaid ja heledaid kontsentrilisi rõngaid. Neid
.............21 2 Ajalugu Robert Hook (18.juuli 1635- 3. märts 1703) Robert Hook oli inglise füüsik ja loodusteadlane. Teda paelus teadus, eriti bioloogia. Ta leiutas valgusmikroskoobi aastal 1665 ja uuris sellega korgilõike ehk korgitamme koort. Selle omatehtud mikroskoobiga, mis koosnes kolmest lihvitud läätsest, nägi Robert Hook esimest korda rakku ning kirjutas selle kohta ka raamatu. Tema võttis kasutusele raku mõiste ja temalt pärineb ka idee, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Hooki joonis korgitammest. 3 Karl Ernst von Baer (28.veebruar 1792 28.november 1876) K
2; 2; v; sin ; f f a k c= f mv 2 E = A+ E=h f 2 . 9 kus -käiguvahe, k - täisarv, c valguse levimiskiirus vaakumis, c valguse levimiskiirus aines valguse lainepikkus, f läätse fookuskaugus, a eseme kaugus läätsest, k kujutise kaugus läätsest, n21 teise keskkonna suhteline murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes, langemisnurk, murdumisnurk, E kvandi energia, A elektroni väljumistöö, m elektroni mass, v elektroni kiirus, h Plancki konstant, f kvandi sagedus, c valguskvandi levimise kiirus vaakumis. kirjeldada mudelit: laineoptika, elektromagnetväli, kujutis, kujutiste konstrueerimine läätses, spekter
(E=I*cos/r2) Lääts Läbipaistev keha, mis on piiratud kahe, tavaliselt sfäärilise pinnaga. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Kiirte käik Koondav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelne kiir läbib pärast läätsest murdumise fookuse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Suvaline paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajutav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelsete kiirte pikendused koonduvad fookusesse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis. Kujutise konstrueerimine Kujutise konstrueerimine; koondav lääts; ese on kaugemal kui fookusekaugus
venitusjõu suunas. Seejärel kastetakse kile madala kontsentratsiooniga joodilahusesse, mille molekulid omakorda haakuvad paralleelsete polüvinüülalkoholi struktuuridega, moodustades polariseeriva filtri. Patenteeritud on erinevaid polaroidmaterjale vedelkristall- polümeeride ja dikroomsete (neeldumine sõltub suunast) värvimolekulide baasil. Kõrgekvaliteedilised polariseeritud prilliläätsed valmistatakse lamineerimismeetodi abil, pressides filtri mõlemale pinnale osa läätsest. Seetõttu ei saagi polaroidläätsi asetada prilliraamidesse, millede puhul tuleb läätse sisse soon lõigata (nt tamiilraamid) Kihid lihtsalt eralduksid teineteisest ja lääts muutuks kasutuskõlbmatuks. Polaroidläätsede valmistamiseks kasutatakse CR-39-t, polükarbonaati, atsetobutüraat tselluloose, kõrge murdumisnäitajaga plastikmaterjale ning värvitut ja fotokroomset mineraalklaasi. (Eagle Vision) Plastikmaterjalist polariseeruvad prilliläätsed valmistatakse vormimise e
· Läätse reklinatsioon läätse eesmise pinna peale surutakse nii, et see muudab asendit ja liigub klaaskehasse, läätse eesmisest pinnast saab ülemine osa ja tagumisest pinnast alumine osa. Selle operatsiooni käigus silmaläätse ei eemaldata. · Ekstrakapsulaarne ekstraktsioon selle operatsiooni käigus tehakse kornea serva väike lõige, ning eemaldatakse selle kaudu kõigepealt läätse ähmastunud sisu ja siis eemaldataakse älejäänud osa läätsest. · Intrakapsulaarne ekstraktsioon Lõge tehakse suurem, selle kaudu viiakse läätse sisse sond. Sondi kaudu juhitakse silma vedelat lämmastikku, mis külmutab läätse ja see tõmmatakse koos läätsega silmast välja. Seda meetodit kasutatakse tänapäeval vähe, sest lõige on suur ja on oht reetina irdumiseks. Lääts eemaldatakse koos kapsliga. · Fakoemulsifikatsioon sond sisestatakse väikese kornea lõike kaudu. Sond väljutab
gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Lisaks kallutab tume aine valguskiiri kõrvale sirgelt teelt. Sellist nähtust nimetatakse gravitatsioonilise läätse efektiks. See avaldub kõikjal, kus on nii tumedat kui ka tavalist ainet ja kus liigub ka valguskiiri. Läätsedeks saab pidada galaktikaid, tähti, musti auke, tumedat ainet ja teisi taevakehi. Need kõik kallutavad valguskiiri. Mida massiivsem on see nn. lääts ja mida lähemalt kiir läätsest möödub, seda rohkem kiir kõrvale kaldub. Kui tavaline aine, millest koosnevad tähed, planeedid ja inimesed, moodustab ainult umbes 4% kogu universumi massist, siis tumedat ainet on maailmakõiksuses 20%. Ülejäänu on tume energia, mis ei ole aine. 6 Kokkuvõte Tume aine on silmale nähtamatu ja mõõteriistadele mõõtmatu aine, mille olemasolust
seetõttu tuli Newton välja mõttega, et liikuvad korpusklid tekitavad keskkonnas (eetris) võnkumisi, mis omakorda mõjutavad keskkonna optilisi omadusi. Hinnates rõngaste läbimõõtude järgi läätse ja aluspinna vahelise seisevlaine pikkust, sai Newton üsna tänapäevase tulemuse - pool mikromeetrit valguse dualism. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. 28.Valgusallikad, valgusallikate koherentsus Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. 29.Valguse interferents Valguse interferentsiks nimetatakse nähtust, mille korral kahest või enamast valgusallikast kiiratud valguslainete liitumisel toimub valgusenergia ümberjaotumine, mille tulemusena ühtedes
Minnes üle lühema lainepikkus poole, hakkab energia spektris vähenema. Seda mööda kuidas lainepikkus lüheneb, kasvab aga kiirguse keemiline toime (joonis2). See tähendab- kiirguse toimel intensiivistuvad paljud keemilised reaktsioonid. Spektraalaparaadid- puhtamad ja teravamad spektrid saadakse spektroskoopide abil. Toru A, kollimaator, on kitsas pilu, kuhu on paigutatud lääts. Pilu on paigutatud läätse fokaaltasandisse, mistõttu läätsest väljuvad paralleelsed kiired, mis prismale langedes lagunevad värvilisteks kiirte kimpudeks spektriks. Eri värvid kalduvad erinevalt ning teine lääts koondab oma fokaaltasandis kiired ühte punkti, kus tekib pilu värviline kujutis ehk spekter, mis projekteeritakse ekraanile. Kui ekraani asemele panna fotoplaat, saadakse spektograaf. Silmaga vaatamiseks kasut läätse, mis paigutatakse teise läätse fokaaltasndisse ekraani asemele
1.Geodeesia e ''maa jagamine'', teadus Maa kui planeedi ja selle pinna osade suuruse ja kuju määramisest seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide ja profiilidena. Peamised tegevusvaldkonnad: Kõrgem geodeesia- ül Maa kuju ja suuruse määramine kõrge täpsusega geodeetiliste, astronoomiliste, gravimeetriliste, kosmilise geodeesia jm meetoditega. Kaasa arvatud geodeetiliste põhivõrkude rajamine ja maakoore liikumiste uurimine kõrgtäpsete kordusmõõtmiste andmete põhjal. Insenerigeodeesia- siia kuuluvad geodeetilised tööd, mis tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuav...
3 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT Joonis 19.2 Selgitame goniomeetri põhisõlmede ehitust ja otstarvet jooniste 19.2 ja 19.3 abi1. Kollimaatori ehk pilutoru K ülesandeks on paralleelsete kiirte tekitamine. Selleks on kollimaatori toru ühes otsas koondav lääts L1 ja teises reguleeritava laiusega vertikaalne pilu P, mille kaugust läätsest saab muuta. Kollimaatorist väljunud kiired on paralleelsed siis, kui pilu asetseb läätse fokaaltasandis. Uuritav objekt paigutatakse horisontaalsele aluslauale C kollimaatorist väljunud kiirte teele. Aluslauda võib pöörata ümber vertikaaltelje, muuta tema kallet kruvidega 7, 7´, 12 (joon. 19.3) ja kinnitada liikumatult. Mõõtmise ajal peab aluslaua kalle olema selline, et temale paigutatud objekti
hõbedaühendite valgustundlikkus.6 Camera obscura abil said paljud teadlased juba 17. ja 18. sajandil tulemuseks fotokujutisi, kuid enamik neist katsetest lõppes siiski fiaskoga, sest saadud negatiivkujutist ei osatud muuta säilivaks. 18. sajandil tehti tähtsaid avastusi optika valdkonnast, kasutusele võeti erilised klaasisegud ja nii suudeti juba 19. sajandi algusaastatel konstrueerida ja valmistada mitmest läätsest koosnevaid valgusjõulisi ja väheste moonutustega objektiive. Esimese tänaseni säilinud valgusega joonistatud kujutise 7 sai prantslane Joseph Niecephore Niepce aastal 1826. Niepce kasutas valgustundliku elemendina vask- või tinaplaate, mis olid kaetud asfaldi, lavendliõli ja petrooleumi seguga. Selline plaat asetati objektiiviga varustatud camera obscuras kujutise tekkimise tasapinnale ja fotoaparaadi eelkäija oligi sündinud! Kasutatavate "filmide"
Statiiv mikroskoobi stabiilsus (jalg + tuubusehoidik) Tuubus temaga on ühendatud okulaarid ja objektiivid. Revolver tema külge on ühendatud 2-4 objektiivi. Vastavalt vajadusele saab keerata vajamineva onjektiivi ette. Makro-ja mikrokruvi abil saab preparaati fokuseerida Esemelaud sellele asetataks epreparaat, mida mikroskopeeritakse. Elektrilamp annavad valguse Diafragma reguleeritakse preparaadile laskuvat valgust. Kondensor koosnevad mitmest läätsest, mis peegeldavad valgusallikalt tulenevad kiired väikesele pinnale esemelaual. Objektiivid kõige tähtsamad ja hinnalisemad mikroskoobi osad. Kasutatakse erinevate suurenduste jaoks. Okulaarid suurendavad objektiivi poolt antud kujutist, kuid ei too ise nähtavale mitte mingisugust uuritava preparaadi detaili. 5. Mis on mikroskoobi suurendus? Mikroskoobi suurenuds = objektiivi ja okulaari suurenduse korrutisega ( Nt. kui
emiteeritud elektronide kiirendamine ja koondamine ekraanile fokuseeritud peeneks kiireks. See toimub ebaühtlase elektrivälja abil, mis tekitatakse negatiivselt pingestatud tüürelektroodi ja positiivselt pingestatud anoodide vahel. Tekkiva ebaühtlase elektrivälja abil kujundatakse kahe läätsesüsteemi abil optiline kujutis. Niisiis koosneb fokuseerimissüsteem nagu kahest läätsesüsteemist. Kumbki süsteem omakorda koosneb koondavast ja hajutavast läätsest. Tervikuna on aga mõlemad läätsesüsteemid koondava toimega. Esimene läätsesüsteem on lühikese fookuskaugusega. Teine läätsesüsteem on pika fookuskaugusega (fokuseerib kiire ekraanile). Fookuse reguleerimine toimub esimese anoodi pinge reguleerimisega. 4. Optiline süsteem Optlisse süsteemi kuuluvad peegel, lääts ja prisma. See süsteem muudab kiirte levikusuunda. Mingi ese koosneb paljudest elementidest - eseme punktidest, millest igaüks kiirgab ruumi sfäärilise laine
Suurendus-s=H/h=k/a. Sfääriline peegel-on sile kerapinna osa,millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nõgusateks/kumerateks. Analoogia läätsega: nõgus peegel(koonduva läätse omadused), kumer peegel(hajuva läätse omadused) fookuskaugus f=R/2.Optilised riistad-luup- suurendusklaas, millena võib töötada iga kumerlääts ja mille optiline tugevus jääb vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x.mikroskoop-suurendus 20-2000x. koosneb kahest läätsest (objektiivist ja okulaarist) ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale->seljuhl saame esemest suurendatud tõeslie kujutise,mida vaatleme omakorda okulari kui luubiga ja saame sellest veel kord suurendatud, kuid näiva kujutise.Teleskoop-koosneb objektiivist ja okulaarist. kaugetest esemetest tuleb pikksilma parallellene kiirtekimp,mis tekitab kujutise objektiivi fookuses.seda vaadatakse okulaari ja luubiga, objektiiv ja okulaari fookused langevad
organismi Silm koosneb heterogeensetest kudedest. Silmamuna muudab valgusärritused närvierutuseks ning silmalihased võimaldavad silma liigutamist, silmalaud kaitsevad silmamuna ja jaotavad spetsiaalsete näärmete poolt toodetud pisaraid. Paariline nägemiselund, Silmamuna asetseb silmakoopas ja on koduloomadel enam vähem kerajas. Silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast Silmamuna sisemus koosneb vedelikust, läätsest ja klaaskehast. Silma lisaelundid on laud, pisaraelundkond, silmakoopa sidekirmed ja silmamuna lihased. 48. Kõrv Kõrv on tasakaaalu- ja kuulmiselund, mis aitab kehal säilitada tasakaalu, muuta keha asendit ruumis ning vastu võtta helilaineid ja neil aistinguteks kujuneda. Kõrvade paarilisus võimaldab määrata hääle suuna. Anatoomiliselt eristatakse sise-, kesk- ja väliskõrva. Välis- ja keskkõrva eraldab teineteisest trummikile..
Silm koosneb silmamunast ja sellega seostuvatest lisaorganeist (silmalaud, pisaranääre, silmamuna lihased). Koos nägemisnärvi, ajusiseste juhtteedega ning suurajus asuva nägemistsentriga moodustab silm nägemisnalaüsaatori. Silmamuna on ühendatud peaajuga nägemisnärvi kaudu ning selle sein on kolmekestaline – väljastpoolt sissepoole on kihid järgnevad: kiud- ehk fibrooskest, soon- ehk vaskulooskest ja sisekest e. võrkkest. Silmamuna sisemus koosneb vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. 47. Kõrv Kõrv on tasakaalu- ja kuulmisorgan. Kõrv jaguneb välis-, kesk- ja sisekõrvaks. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust. Keskkõrvast eraldab teda trummikile. Kõrvalestades asuvad kõrvavaigunäärmed. Ühtlasi on kõrvalestad ka lihaselised organeid ning neid saab liigutada. Keskkõrvas eristatakse trummiõõnt, selles asuvaid kuulmeluukesi ja kuulmetõri, mis ühendab keskkõrva neeluga. Kuulmeluukesed võimendavad kuni 50-kordselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
