Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Anatoomia eksam. IV osa: Aju". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nucl, gang, ganglion, neuron, vats, capsula, motoorne, nucleus, spinalis, interna, neuronikeha, plexus, innervatsioon, facialis, perifeerne, superior, tuumad, trakt, juhtetee, motoorse, säär, somatosensoorne, inferior, sümpaatiline, posterior, gyrus, lateralis, foramen, vaheaju, dorsalis, ganglionid, tsentraalse, albus, vagi, segmendid, ristuminens) 1.1 N. olfactorii (I) haistmisnärv, vegetatiivne ns Haistmisnärv, funktsioonilt EVA, aga EVA tuumi pole. Tuuma rolli täidab Bulbus olfactorii. Pole ka ühtset tundeganglioni, vaid haistmisepiteelis on ganglionirakud laiali paisatud. Haistmistee: haistmisrakud (haistmisepiteelil) neuriit (põimub) haistmisniitideks e närvideks (läbi lamina cribrosa) bulbus olfactorius glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses) Olfactory pathway I neuron (cell body) (10-20 million bipolar neurons) are located in the nasal cavity - regio olfactoria II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis: kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses b) stria olfactoria intermedia: läbib fornixi, lõpeb hippocampuses.
discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. 1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1
3. Laskuvad allapoole läbi ajutüve ventraalosade. 4. Jõuavad kraniaalnärvi tuumadeni, kas samapoolsena (homolateraalselt) või ristudes vastaspoolele (kontralateraalselt). 5. Alumise perifeerse motoneuroni keha ‒ kraniaalnärvi motoorsetes tuumades: a) bilateraalselt ‒ ristunud ja samapoolseid kiude saavad: nucleus nervi oculomotorii´s (III) ‒ silma lihased; nucl. motorius n. trigemini (V) ‒ mälumislihased; nucl. n. facialis (VII, alumine osa) ‒ näo ülemise osa miimilised lihased; nucl. ambiguus (IX, X) ‒ neelu, pehmesuulae lihased, kõri lihased. b) kontralateraalselt ‒ ainult vastaspoolseid kiude: nucleus n. abducentis (VI), nucleus n. facialis (VII, ülemine osa) ‒ näo alumise osa miimilised lihased; nucleus n
fossa läbib sinus ramus superior: Tuumad asuvad mesencephalon'i interpeduncularis cavernosus'e m levator palpebrae superioris tegmentumis: lateraalse seina, läbi m rectus superior nucl. n oculomotorii fissura orbitalis ramus inferior: (somatomotoorne tuum) superior'i m rectus inferior nucl. oculomotorius accessorius III N oculomotorius
NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE commissura fornicis (fornix SUURAJUVÕLV (crus, corpus, columna) septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST falx cerebri - SUURAJUSIRP
mitmel kujul: võrgutüüp tuumatüüp kooretüüp - paralleelselt morfogeneesiga toimub siin ka närvirakkude spetsialiseerumine: ühed neuronid astuvad kontakti soomaga – meeleelundeid sisaldav keha väliskatte ja liikumisaparaadiga teised astuvad kontakti vistseraga – siseelundite, nääremete soontega, st organismi sisemuses paiknevate elunditega kontakt võib olla sensoorne (aferentne) või motoorne (eferentne) kujuneb välja 4 funktsionaalset tsooni, mis säilivad ka hiljem 1. Somatosensoorne tsoon (F10) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 2. Vistserosensoorne tsoon (F11) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 3. Vistseromotoorne tsoon (F12) basaalplaadi piirkonnas ventraalselt 4. Somatomotoorne tsoon (F13) basaalplaadi piirkonnas ventraalselt - Sensoorne tsoon
axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust 3) parem lümfijuha ductus lymphaticus dexter (paejuured, drenaazi piirkond, kuhu suubub) tekib parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel; kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist); suubub paremasse venoosnurka 4) venoosne äravool ajust südamesse (näidata —>) v. sigmoidea —> v. jugularis interna —> v. brachiocephalica —> v. cava superior 5) alumise õõnesveeni formeerumine (põhiharud), kust kogub verd, millistest kõhuõõne elunditest tekib v. iliaca communis dextra ja sinistra ühinemisel; kogub verd alajäsemetelt ja paarilistest elunditest (neerud, maks, munand, munasari) 6) venoosse vere teekond mao väikeselt kõverikult südamesse (näidata —>) v. gastrica sin. et dextra —> v. portae hepatis —> v. cava inferior
-kui mingi ärritaja mõju on nõrk ja ei tekita depolarisatsiooni, siis on see alalävine ärritus, küll võib mitu alalävist ärritust tekitada depolarisatsiooni (summatsioon ajas – mitu alalävist ärritust järjest, summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga). Närviimpulsi ülekanne: -kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron, lihaskiud, näärmerakk) kas elektrilise (harva) või (tavaliselt) keemilise sünapsi vahendusel. Keemilise sünapsi ehitus: a) presünaptiline membraan – I raku jätke laienenud ots, selles on vakuoolid ülekandeaine – mediaatori e. neurotransmitteriga (atsetüülkoliin, norepinefriin e. noradrenaliin, jne.); b) sünapsipilu – kitsas ruum kahe raku vahel; c) postsünaptiline membraan – II raku pinna osa, kus on keemilised retseptorid. Refleksikaar:
t impulsatsioonisagedus suureneb. Kui karvakesekimp painutub vastassuunas, siis impulsatsioonisagedus väheneb. Karvakeste kallutamine sellele teljele ristisuunas on toimetu. Informatsiooni edastamine retseptorrakult aferentsele närvilõpmele 8 toimub retseptoripotentsiaali kaudu mingi transmitteri kaasabil, mida siiani veel ei teata. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab peaajunärvi teine osa esikunärvi , mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalosalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju
NÄRVIIMPULSS - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNSi vahendusel REFLEKS - tee (neuronite ahel), mida mööd erutus refleksi puhul levib REFLEKSIKAAR - pikk nr jätke, koosn kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist NÄRVIKIUD - närvidega varustama INNERVEERIMA - ehk sensoorne tunde- (tooma)närv AFERENTNE - ehk motoorne, täidesaatev (viima)närv EFERENTNE ERUTUSLÄVI - ärritus kutsub esile erutuse vaid siis kui tal on piisav tugevus ja kestus * mida kergemini tekib erutus, seda kõrgem on koe erutuvus KÜNNISÄRRITUS - min tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes * iseloomutab koe erutusläve (mida kõrgem erutuslävi e mida suurem künnisärritus, seda madalam on koe erutuvus)
a. XII ja VII n. alumine osa. Motoorne juhtetee: Ajukoore (tsentraalne ajutüvi. seljaaju eessarv (perifeerne motoneuron ) (1 motoneuron ) (2 motoneuron) motoneuron) sisekihn motoorne närvijuur keskaju ajujalakesed närvipõimik ajusild perifeerne närv. Püramidaaltrakti kahjustussündroomid Püramidaaltrakti kahjustus: halvatus Kui mingi osa püramidaaltraktist jääb ristumata (juhteteede ühendused katkenud), siis võib tekkida halvatus. Kas siis parees (osaline halvatus) või pleegia (täielik halvatus). Halvatused jaotatakse:
Melooditate ära tundmne ja viisipidamine on paremas ajupoolkeras. Rütmitunnet on vasakus kahjustus on kõige halvem kahjustus! Frontaalagaras on ka isiksus (kas ärritute kergesti v poolkeras ehk hemisfääris. Palju on visuaalse 1.04 algab TS-i kokk õte. mitte). Kui tS on kahjustatud: kõne, mälu, emotsioonid. Kui on haigused selle muutsega, siis Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks. isiksusemuutused, psühhoosid, amenstilised sündroomid, skisofreenua, epilepsia. (nt osad Tema tegelikult kontrollib, kas liigutused ja asjad mis tegime, kas see oli õige või tuleb asjad võivad enne epilepsiat minna suuremaks või väiksemaks. midagi muuta. (kes see kontrollib??)
Tagasiside võib olla negatiivne, postiivne või ennetav side. Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid *Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid *Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid/retseptorid, toime. Soole närvisüsteem. Autonoomne osa PNS-st (perifeerne närvisüsteem) on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: Sümpaatiline, Parasümpaatiline ja Enteeriline närvisüsteem. Perifeerse närvisüsteemi anatoomiline jaotus - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Närviimpulsi ülekanne sünapsides neuronilt neuronile või neuronilt innerveeritavale rakule toimub keemiliste vahendajate e neuromediaatorite abil. Erutuse ülekande peamised
Osaleb tihti nö võitle või põgene reaktsioonides, on sageli antagonistlik parasümpaatilise NS’iga. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb skeletilihaste varustamine verega, intensiivistub energiavahetus Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Närvilõpmed, kus adrenaliin vabaneb, nim adrenergilisteks. Neerupealiste säsi on muundunud sümpaatiline ganglion, mille rakud on arengulooliselt postganglionaarsete neuronite homoloogid. Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu. Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist
Seismajäämisel liigub inertsist veel mõnevõrra edasi . Pöörlemisel vasemale tekib kupli suhteline liikumine mõlemas horisontaalkanalis paremale. Tähnielund Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad mõigus ja ümarkotikeses, mistõttu nim seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Tasakaalumeele selle osa ärritajaks on raskusjõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab esikunärvi, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksuvad liigutused- nüstagm , millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. Nüstagmil eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. Vestibulaarne komponent on seotud refleksidega, optokineetiline komponent tekib nägemismeelelt
hüpo- ala- hüpoglükeemia (veresuhkru vähesus) in- mitte- intolerantsus (talumatus) infra- allpool infraspinaalne (lülist allpool) inter- vahel intertrigo (naha hõõrumisest tekkivad nähud), interkostaalne (roietevaheline) intra- sees intravenoosne (veenisisene) 15 intern- sisemine a.iliaca interna (sisemine niudearter) kardio- südame- kardioversioon (normaalse südamerütmi taastamine) kole- sapiga seotud koletsüstiit (sapipõiepõletik) kontra- vastu- kontraindikatsioon (vastunäidustus) makro- Suur makrobiootika (õige toitainete vahekord) mikro- väike mikroskoop müo lihase- müalgia (lihasvalu) nefr- neeru- nefriit (neerupõletik)
annaabi.ee 
