Nägemistee Esimene neuron kepp‐ ja kolbrakud Teine neuron bipolaarsed rakud reetinas Kolmas neuron multipolaarsed rakud Neljas neuron corpus geniculatum lat., colliculus sup. Jätkub radiatio optica Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas. 4 Maitsmistee Esimese neuroni keha VII, IX, X närvi tundeganglionis. Teise neuroni keha VII, IX, X närvi nucleus gustatorius´es. Lõpeb gyrus postcentralis´e alumises osas. Kuulmistee Esimese neuroni keha ganglion cochleare. Teise neuroni keha nucl. cochlearis ventralis et dorsalis´es. Teise neuroni aksonid ristuvad vastaspoolele ja lähevad corpus trapezoideum´i koostisse. Kolmanda, neljanda neuroni kehad nucleus corporis trapezoide´is, lemniscus lateralis´e tuumades, corpus
d) kus toimub kiudude ristumine - nimmepõimiku segmentide kõrgusel seljaajus ! püramidaalne. Sõrmede painutus a) trakt - tractus corticospinalis b) läbiminek capsula internast, korteks capsula interna tagumise sääre c) ristumine piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum) d) perifeerne närv n. medianus ! Kus asub 1 neuron (maitsmistundlikkus keelejuurelt; kuulmisteel; süvatundlikkus põlveliigesest; nägemisteel) Maitsmistee – VII, IX, X närvi tundeganglionis Kuulmistee – ganglion cochleare Nägemistee – kepp- ja kolbrakud retinas süvatundlikkus põlveliigeselt - ganglion spinale ! Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n
näovärvi peroieersed jätked, rakukehad asuvad geniikuliganglionis, tsentraalsed jätked lõpevad maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti ehk üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentraalsed jätked lõpevad samuti maitsmistuumas. Üksikkulgla tuumast suunduvad nävikiud mediaallingu kaudu talamuse kõhtmisse ja posteriomediaalsesse tuuma ning läbi sisekihnu suurajukoore postsentraalkääru piirkonda. Maitsmistee on tihedalt seotud somatosensoorse juhteteega. Ta lõpeb suurajukoore samal alal, kus on ka suu piirkond somatosensoorselt esindatud. Erinevad maitsed saadakse nelja põhilise maitsekvaliteedi: magusa, hapu, soolase ja mõru kombinatsioonist. Keelepiirkonnad on maitsete suhtes erineva tundlikkusega. Magusatundlikkus on suurim keele tipul, hapu- ja soolasetundlikkus keele külgedel ja mõrutundlikkus on suurim keelepäral.