Ameerika ühendriikide majandusnäitajad (0)

Ajalooline kvintessents uusajast
1. Absolutism Euroopas
Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks 
ja   tema   sõna   oli   seaduseks,   millele   pidid   alluma   kõik   tema   alamad   seisusest   või   ametikohast 
sõltumata . Absolutismiajastu  ametnikkond  kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni 
linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , 
kelle   truuduses   võis   kindel   olla   .   17   .   sajandil   loodi   alalised   sõjaväed   mis   koosnesid   esialgu 
palgasõduritest   kuid   hiljem   hakati   järk-järgult   üle   minema   sõjaväekohustustele   ning   kehtestati 
kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke 
igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust :  vaimulikud , aadlikud ja kolmas 
seisus   (   sinna   kuulusid   talupojad   ja   linlased).  Absolutismiajastul   tegeleti   merkantilismiga   ehk 
valitsus püüdis selle poole , et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat ning selleks tuli aina 
rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta .
2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal
Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne  monarhia  ja kuningavõim, kus
valitses   Louis   XIII,   kes    otsesest    riigi   juhtimisest   ei   hoolinud   ning   loovutas   selle    kardinal  
Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes 
valitses aastail  1643 -1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati  Versailles 'i loss
ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis  XIV ajal hakati valmistama jäätist ja
vahuveini , tema  edevuse  ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad.
3. Kodusõda Inglismaal
1625. aastal võimule tulnud Charles I üritas  valitseda  Inglismaad absolutistlikult, kuid rahvale see ei 
meeldinud ning tekkisid vastuolud kuninga ja puritaanide vahel. 1642. aastal puhkes Inglismaal 
kodusõda kuninga ja parlamendi vahel, mis lõppes sellega, et kuninga väed kaotasid ning Charles I 
hukati. Järgmiseks tuli Inglismaad  valitsema  lordprotektor Oliver Cormwell, kes kuulutas Inglismaa 
vabariigiks, kuigi rahva seas ei olnud tema  pooldajaid , sest ta kehtestas karmid seadused ning 
rahvas   kartis   teda.   Peale    Cromwelli    ootamatut   surma   taastati   Inglismaal   mõne   aasta   jooksul 
kuningriik  ja  riiki   asus   juhtima   Oranje   Willem ,  kes  kirjutas  alla  ka   ' Õiguste  deklaratsioonile' . 
' Õiguste deklaratsioonis'  määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid ning Inglismaast sai 
parlamentaalne monarhia, mis on seal püsinud tänapäevani.
4.  Eesti 17. sajandil
Liivi Sõja (1558-1583) jagunesid Eesti ja Läti alad mitme rig ivahel, kuni alles 1645. aastal läksid 
kõik alad Rootsi kätte. Sõdadega kaasnes rahvaarvu ning majandusliku heaolu suur  langemine . 17. 
sajandi  lõpus  oli   eestimaalastel   põhjust  rõõmustamiseks,  kuna  loodi   rahvakoolide  võrk  kus  sai 
õppida lugema  ja kirjutama.  1632. aastal asutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli mis sai hiljem 
regiooni üheks tähtsaimaks teadus- ja haridusasutuseks. Vanast heast ajast arvas rahvas head, kuna 
toimus ka  reduktsioon , ehk mõisate riigistamine ning talupoegade olukord leevenes. 
5.  Venamaa 17. sajandil
Venemaal   valitses   17.   sajandi   algul   suur   segadus,   oli   mitmeaastane   näljahäda   ning   valitses 
erakordne pakane ja arvati, et selle põhjustas Boriss  Godunov , kes haaras riigis võimu peale Ivan 
Julma  surma ning troonile tahtsid tulla ka mitmed isehakanud ehk Vale-Dimitrid. Segaduste aega 
kasutas ära Poola kui ka Rootsi, kes sekkusid sõjaliselt ning olukord Venemaal muutus järjest 
halvemaks.  1613 . aasta algul valiti uus  tsaar , kelleks sai Mihhail Romanov ning ta pani aluse ka 
Romanovite   dünastiale.   Tsaar   Aleksei   ajal   hakati   muutma   kirkukombeid,   kuid   see   tekitas 
ühiskonnas ärevust ja paljud otsustasid jääda vanausulisteks ning hiljem  hoiti  neid  vangis , põletati, 
peksti   jne.   Segaduste   tõttu   jäi   Venemaa   terveks    sajandiks    Euroopast   äralõigatuks   ning   nende 
ühiskond erines Lääne-Euroopa omast.
6. Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades
Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas ning 23. mail 1618. aastal  Praha  linnuses tekkinud tüli 
käigus   viskasid   protestantidest   böömi   aadlikud   kaks   keisrinõunikku   ja   nendega   kaasas   olnud 
sekretäri aknast välja. Algas sõda, mis kestis 30 aastat kuigi ei toonud see edu kummalegi poolele ja 
seejärel valmistati  Vestfaali  rahuleping  mis oli 1648. aasta sügiseks valmis. Peale 30 aastast sõda 
algas Narva  lahinguga  1700. aastal Põhjasõda. Poltaava lahing 1709. oli sõjas pöördepunktiks, kui 
kuningas Karl XII suri (1718. aastal) ning seejärel algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. 
Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.
7.  Valgustusajastu  1770-1890
Valgustus  on periood Euroopa kultuuriajaloos  aastatest  1860-1780. aastateni , seda iseloomustab 
usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tänu tehnika arengule ja 
maailma avastamisele saadi aru et jumal ei ole kõige korraldaja ja kõik käib loodusreeglite kohaselt. 
Valgustusideede    sünnimaaks   on   Inglismaa,   kes   oli   Euroopa   kõige   demokraatlikum   riik. 
Valgustusideed  levisid Euroopasse aga Prantsusmaa kaudu. Valgustusajastu kolm kõige kuulsamat 
valgustajat  olid  Voltaire,   Montesquieu    ning   Rousseau .  Valgustusideed  levisid  kiiresti  vaatamata 
selle, et kirikud üritasid valgustusideede levimist takistada. Valgustuse tulemusena suurenes sallivus 
ühiskonnas ning kiriku roll vähenes.
   
8. Valgustatud absolutism  Preisimaal  ja  Austrias
Valgustatud absolutismi nimetati sellist valitsemisviisi, kus valitsusohjad olid valitseja käes, mis 
toimus 18.saj.ja seda kasutati Euroopas palju nt: Venemaal ja Rootsis. 18.sajandil oli tugev riik 
Preisimaa , kus sündis  Friedrich  II ja tema isa Friedrich Wilhelm I., kes oli väga karm valitseja, aga 
kui ta suri, asus troonile tema poeg ja tegi olukorra paremaks, kuna tegi palju muutusi. Friedrich II 
tõi oma  valitsemisega  kaasa suuri muutusi, kuna valgustajad nägid temas tõelist  ideaali  ja Friedrichi 
õukond sarnanes Louis XIV  omaga  ning ta ehitas Potsdami lossi nimega sanssouci. Friedrich II 
kuivendas soid ja ehitas nende asemele külasid ning aitas talupoegi, et nad ei laostuks ja tekitas 
viljamagasine,   et   aidata   talupoegi   rasketel    aegadel .   18.sajand  Austrias   valitses   Maria   Theresa 
valitses   riiki   40   aastat   ja   järgis   usuvabaduse   põhimõtteid   ja   Joseph   II   astus  Aadli,   kiriku   ja 
provintside vastu, kuid mässu ajal ta suri ja pärast neid sündmusi, ka eelnevates  lausetes  lõppes 
valgustatud absolutismi poliitika Euroopas Prantsusmaal puhkenud revolutsiooni tõttu.
9. Venemaa 18. sajandil
Noor tsaar Peeter I suundus aastal 1697 oma suure saatkonnaga välisreisile, et leida liitlasi Türgi 
vastu, kuid  astusid  hoopis Poolaga liitu Rootsi vastu ja 1700. aastal algas Põhjasõda, mis algas 
Venemaa jaoks kaotusega. Kaotus sundis Peeter I ümberkorraldusi tegema ja tänu nendele suudeti 
põhjasõda võita ning Venemaast sai Ida-Euroopa võimsaim riik. Aastal 1725  aga haigestus Peeter I 
ootamatult ja suri, kuid tema asemele tõusis troonile Katariina I,  1727 . aastal aga juba legendaarne 
Katariina II, kes proovis ühiskonda paremaks muuta, uusi häid ja õiglasi seaduseid kehtestada ning 
talupoegade olukorda parandada, mis aga ei tulnud bojaaride  vastuseisu  tõttu kõne allagi. Algas 
suur talurahvasõda, mis algas 1773 ja lõppes 1775. Venemaa piirid laienesid veel ja lõpuks oli 
Venemaa valduses Läti alad, Leedu, suurem osa Valgevenest ja Ukrainast.
10. Eesti 18. sajandil
Põhjasõja lõppedes oli Eesti ala laastatud ja Eesti sattus Vene impeeriumi kooseisu. Vene võim 
Eestimaal ja Liivimaal valitsemiskorraldust ei muutnud ning Baltikumi
tollast    seisundit    nimetatakse   Balti   erikorraks.    Keisrinna    Katariina   II   püüdis   Balti   provintse 
Venemaale   lähendada   ja   talunike   olukorda   kergendada,   kuid   ebaõnnestus.   1739.   aastal   ilmus 
esimene eestikeelne  piibel , mille tõlkis Anton Thor Helle. 18. sajandi teisel poolel jõudis Eestisse 
valgustusliikumine,   mille   tulemusena   hakati   usulise   kirjanduse   kõrval   välja   andma   ka    ilmaliku  
sisuga raamatuid.  
11. Ameerika Ühendriikida sünd
Esimesed inimesed, kes elasid Ameerikas olid indiaanlased, kes olid sinna siirdunud 25 000 aastat 
tagasi  Aasiast.   17.   sajandi   alguses   hakkasid  Ameerikasse   minema   inimesed   Euroopast,   kes   oli 
erinevatel   põhjustel   taga   kiusatud   või   polnud   rahul   oma   eluoluga.   Kolmandik   hukkus   teel   üle 
ookeani ning samuti  saatsid  riigid Ameerikasse kurikaelu ning petiseid, keda Euroopasse ei tahetud. 
17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, aga kolonistide omavahelises 
sõdades   jäid   lõpuks   peale   inglased.   19.   sajandi   alguseks   tõrjuti   indiaanlased   kaugele   läände. 
Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid, lõunas rajati suuri puuvilla- ja tubakaistandusi ning nende 
harimiseks hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 18. sajandi teisel poolel tekkisid Inglismaa ja 
tema  Ameerika   kolooniate   vahel   pingeid   ning   1776.   aastal   võttis   kontinentaalkongress   vastu 
iseseisvusdeklaratsiooni, mille järel puhkes iseseisvussõda ning võitsid ameeriklased . 
12. Eurooplased mujal maailmas
Tähtsad  laevasõidud  tegid  maailma  eurooplastele   kättesaadavamaks.  Orjakaubanduse   tõttu   viidi 
Aafrikasr 200 aasta jooksul minema  üle 15 miljoni orja. Mõnesse kohta võeti maailmaavastusi 
teinud eurooplasi vastu avalisüli, mujal tõrjuti välja. India ookean pakkus oma tulu poolest huvi 
paljudele . Maad, mis end eurooplaste ees sulgesid, jäid oma arengus mitmesaja aasta vältel maha.
13. Teadus  varasel  uusajal
Uusaja algus tõi kaasa inimese ja maailma avardusmise. Galileo Galilei leidis, et teadus peaks 
tuginema uutele katsetele, mitte varasemate põlvkondade avastustele.  Barokk  oli  kunstivool , mida 
kasutati ennekõike kuningate ning õukonna arhitektuuris. Versailles’i loss oli paljudele kuningate 
hiilguse   kehastus.   Louis   XIV   ajal   muutus   Prantsusmaa   õukonna   mood   ning   käitumismallid 
eeskujuks teistele riikidele.
14. Prantsuse revolutsioon 1789-1799
Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid  mida poldud tehtud 175 aastat. Revolutsioon algas Bastille 
kindluse vallutamise Pariisis ja rahva kaardiväe moodustamisega. USA eeskujul võeti vastu veel  ,, 
Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ . Neid, kes pooldasid revolutsiooni süvendamist hakati 
kutsuma   jakobiinideks,   kuningavõimu   üpooldajaid   aga   monarhistideks.   Tekkis   parlamentaarne 
monarhia ehk kuningas valitses koos Austava Koguga.
15. Prantsuse  revolutsiooniline  vabariik
 
 
Pärast kuningavõimu kukutamist hakati ette valmistama uut rahva esinduskogu,et
koostada uus põhiseadus. 1793. aasta mai lõpul - juuni algul aset leidnud rahva ülestõusu tagajärjel 
kukutati    žirondiinid   võimult   ja   juhtroll   Prantsusmaa   poliitilises   elus   läks   jakobiinide   kätte. 
Revolutsiooni päästmise vahendina nägid  jakobiinid  piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri 
kehtestamist, mis aga rahvale ei meeldinud ja selle tulemusel 1794. aastal kukutati jakobiinide 
diktatuur. Pärast jakobiinide kukutamist valiti
uus võimuorgan Direktooriom, mis tugines eelkõige uusrikastele, kes olid revolatsiooni
ajal   varanduse    kogunud .   Pärast   direktooriumi   aega   selle   võim   vähenes   ning   lõppes   Napoleoni 
riigipöördega                       
16. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 
1799.   aasta   riigipöörde   järel   jäi   Prantsusmaa   edasi   vabariigiks,   mida   juhtis    Napoleon ,   kes   tegi 
suured ümberkorraldused Prantsusmaal. 1802. aastal valiti Napoleon eluaegseks konsuliks ja kaks 
aastat hiljem kuulutas  Senat  ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai jälle  monarhistlik  riik. 1804. 
aastal võeti vastu  Tsiviilkoodeks . 1806. aasta suvel moodustati Prantsuse võimu all  olevast  16 Saksa 
riigist Reini Liit, mis pidi osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaa suurim vastane oli 
Euroopa enim arenenud riik Inglismaa. Napoleoni tabas ebaõnn  Trafalgari  merelahingus ning tema 
plaan   vallutada   Inglismaa   luhtus,   aga   pärast   seda   lahingut   otsustas   Napoleon   Inglismaa   põlvili 
suruda   majanduslike   abinõudega   ja   kuulutas   välja   majandusblokaadi.   Saksamaal   tehti   suuri 
muutuseid võimsuses ja ühiskonnas ja 1807 aastal sõlmis Napoleon Venemaaga Tilsiti misjärel oli 
Prantsusmaa oma võimuse  tipul . 
17. Euroopa Napoleoni sõdade ajal
1799.   aastal   peale   riigipööret   jäi   Prantsusmaa   vabariigiks,   võim    koondus    konsuli   Napoleon 
Bonaparte ’i   kätte.1804.   aastal   võeti   vastu   Napoleoni   ’’Tsiviilkoodeks’’,  mis   tegi   kõik   inimesed 
võrdseks. 1806. aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit. 1806. 
aastal keelati Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel kauplemine Inglismaaga, mistõttu Inglismaa 
majandus sai suure hoobi. Prantsusmaa kõige võimsam vastane oli Inglismaa, kellest Prantsusmaa 
jagu ei saanud.
18. Prantsusmaa oma võimu tipul
Napoleoni  juhitud Prantsusmaast sõltusid 1810. aastaks enamik Euroopa riike.
Prantsusmaa ja Venemaa otsustasid minna sõtta, kuna Aleksander I ei suutnud
andestada Napoleonile Austerlitzis lüüasaamist. Lahingud olid tasavägised, Moskva
peaaegu, et hävitati, kuni lõpuks jõudis kätte oktoober ja Napoleon alustas
taandumist, kuna Prantsuse  armee  ei olnud talviseks sõjapidamiseks valmistunud.
1813 . aastal sai Napoleon Rahvastelahingus lüüa  ja kui ta pärast troonist loobus,
saadeti ta  Elba  saarele, mille valitsemisega ta ei rahuldunud.... Kui Napoleon
salaja  Prantsusmaale tagasi tuli, peeti maha Waterloo lahing, kus Napoleoni väed
said lüüa ja mis tagajärjel loobus Napoleon jälle troonist ja suri  1821 . aastal Püha
Helena saarel , kuhu ta saadeti.
19. Monarhistlik reaktsioon Euroopas
Viinis    kutsuti   kokku   rahvusvaheline   kongress   selleks,   et   korrastada   Euroopa   poliitiline   kaart. 
Euroopa   uute   piiride   kindlaksmääramisel   lähtuti   mitmest   põhimõttest:   seaduslikkuse   ehk 
legitiimsuse   põhimõte,   tasakaalu-   ja   julgeolekupõhimõte.   Metternichi   süsteemi   eesmärgiks   oli 
seisuliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning vabadusliikumise lämmatamine. 
Saksa   Liit   moodustati   sellepärast,   et   seaduslikkuse   põhimõtte   järgimine   osutus   võimatuks. 
Juulimonarhiaks   nimetatakse   Louis    Philippe    valitsemisaega,   kuna   ta   pidas   oma   valitsemisajal 
silmas suurkodanluse ja pankurite huve.
20. Rahvuslik ja liberaalne  vabadusliikumine
Saksamaal valitseva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased, kelle loosungiks oli "Au, 
vabadus, isamaa".  1818 .   aastal loodi Jenas Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, mille tunnusvärvideks 
said must-punane- kuldne , mis hiljem valiti Saksamaa rahvusvärvideks.
1830.   aastate   algul    elavnes    Saksamaal   taas   võitlus   valitsevate   poliitiliste      olude    vastu,   mille 
tagajärjel   tekkisid   keskeste   probleemidena   üha   enam   päevakorrale   küsimused   Saksamaa 
ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. 
Heinrich   Hoffmann   von   Fallerslebeni   tuntum   teos   on   "Saksama   laul",   mis   algab   sõnadega 
"Saksamaa, Saksamaa üle kõige..."( Deutschland , Deutschland über alles...) ning laulu  meloodia  
pärines kuulsalt heliloojalt Franz Joseph Haydnilt, sai 1922.  aastast Saksamaa rahvushümn. 1830. 
aastal sõlmisid Venemaa, Inglismaa   ja Prantsusmaa omavahel, kokkuleppe, millega Kreeka sai 
täiesti   iseseisvaks riigiks, kuid iseseisvuse saavutamine ei tasandanud   sisepingeid Kreekas ja 
seetõttu poliitilise võitluse käigus  tapeti  riigi  president  ja kõrgem võimuorgan  Rahvuskogu  kuulutas 
seejärel Kreeka kuningriigiks, mille esimeseks valitsejaks (kuningaks) valiti Baier   prints  Otto, kes 
hakkas valitsema Otto I nime all ja määras kuningriigi  pealinnaks  Ateena .
21. Inglismaa 19. sajandil
Inglismaal   puudus   Euroopa   mandririikidele   18.   sajandil   iseloomulik   vana   kord   oma   seisuslike 
vastuoludega ning absolutism oli Inglismaalt  ammu   kaotatud , seega riigis valitses parlamentaarne 
monarhia, aga sellegipoolest ei jäänud Inglismaa revolutsiooniideede poolt puutumatuna, kuna oli 
palju  selliseid  inimesi  kes  pooldasid  Prantsusmaa  demokraatiat:  nad  tahtsid  ümberkorraldusi  ja 
uuendamist. Inglismaa poolitikas konkureerisid neile vajaliku võimu pärast 2 parteid :  toorid  ja 
viigid ja peale 1832. aastal toimunud parlamendireformi tekkisid neist  konservatiivid  ja  liberaalid . 
Kuna    Iirimaa    kaotas   oma   parlamentaarsuse   18.   sajandi   lõpul,   siis   ühendati   see   Inglismaaga   ja 
edaspidi valiti Iirimaa esindajad Inglise parlamenti kelleks võisid olla ainult protestandid. Kuigi 
Parlamendireform  suurendas    valimisõiguslike  kodanike  arvu    jättis  see  siiski  töölised  endiselt 
valimisõigustest ilma, seega tahtsid nad uut Parlamendireformi, mis oleks muutnud parlamendi 
tõeliseks   rahvaesinduseks.      1837 .   aastal   troonile   tulnud   kuninganna   Victoria   tõstis   monarhia 
autoriteeti rahva hulgas, kuna ta ei  seostunud  kumbagi parteiga ja ei  sekkunud  sisepoliitilistesse 
pisitülidesse, ning Inglismaa püüdis 18. Sajandist peale ajada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat 
see tähendab,  et Inglismaa oli huvitatud, et ükski riik Euroopas ei muutuks teisest tugevamaks, ega 
saavutaks ülekaalu.
22. Ameerika Ühendriigid 19. sajandil
1803 .aastal   Suurenes   Ameerika   Ühendriikide    territoorium    3   korda.  Hakati   suurt   tähelepanu 
pöörama haridusele ja riikliku koolivõrgu väljaarendamisele. 1812. aastal toimunud sõjas Inglismaa 
vastu suutis USA siiski oma iseseisvust säilitada. Põhjaosariigid olid tööstuslikult arenenumad ja 
seal   pooldati    orjust ,   Lõunaosariikides   orjust   polnud.   1808.   aastal   keelati   orjade   sissevedu 
Ühendriikidesse   ja   varsti   hakati   ka   vastu   võitlema   põgenemiste   organiseerimisega 
Põhjaosariikidesse.
23. Venemaa 19. sajandi esimesel poolel
Aleksander   I  sai   võimule   aastal   1802   ja   lubas   valitseda   vanaema    Katarina    II   seaduste   ja 
südamesoovide   järgi.   Arkatšejev   koondas   enda   kätte   1822   aastal   kogu   võimu,   selles   oli 
halastamatust kättemaksu ja julmust. Konstantin  loobus troonist seetõttu jäi Venemaa ilma riigipeata 
kaheks nädalaks, millest tekkis dekabristide ülestõus. Läänlaste arvates vajas Venemaa reforme et 
kehtestada   kodanlik   monarhia   ja   slavofiilid   olid   slaavluse    armastajad    -   isevalitsuse    pooldajad . 
Nikolai I oli eesmärk muuta kogu impeerium ühetaoliseks ja asjaajamiskeeleks sai vene keel.
25. Teadus ja kultuur 1789-1849
19. sajandi algul hakkasid teadussaavutused jõudma inimeste igapäevasesse ellu, suurenes huvi 
antiikaja   kultuuripärandi   vastu   ning   võeti   kasutusel   uusi   masinaid.   Tuli   kasutusele   ka   uus 
kunstisuund     klassitsism ,   mis   rõhutab   selgust,    lihtsust    ja   reeglipärasust   kunstis,   kirjanduses, 
muusikas  ja arhitektuuris.  Varsti  aga  loobuti  klassitsismile  omastest  vormipiirangutest  ja  tekkis 
romantism .   Romantismi   iseloomustab   kõige   rohkem   julge   ja   vaba   tunnete   väljendamine. 
Romantismi mõjul tekkis ka historitsism - ehituskunsti  suund, mis jäljendab ajaloolisi stiile.
26. Tööstuslik pööre Euroopas
Seoses  industrialiseerimise  algusega 19. sajandi keskpaigas kujunes tähtsaimaks  majandusharuks  
tööstus, mille alusel hakkasid ka muud tööstusharud kiiremini arenema ja põhjalikke muudatusi läbi 
viima.  Industriaalühiskonna   arengule   aitas   kaasa    raudtee    areng,   samal   ajal   hakati   laialdaselt 
kasutama ka elektrit ja ka sidepidamisvahendeid. Põllumajanduse  tootlikkus  suurenes oluliselt tänu 
kombainidele ja traktoritele, inimesed õppisid puu- ja köögivilju säilitama. Paljud inimesed  kolisid  
linnadesse, kuhu rajati veevärk ning  kanalisatsioon . Majandusliku võimsuse kasvuga  tugevnes  ka 
suurriikide    konkurents ,   tekkis    imperialism    e.   suurriikide   soov   oma   territooriumi   naabrite   arvel 
laiendada ja endale kolooniaid hõivata.
27. Industriaalühiskonna palgejooni
19.sajandi   keskpaigaks   oli   masinatootmine   muutunud   pea   kõikjal   valitsevaks.  Tähtsaimaks 
majandusharuks kujunes tööstus, eriti rasketööstus, mis oli seotud rauamaagi ja kivisöe tootmisega. 
Arenes ka kergetööstus, mis varustas inimesi igapäevaeluks vajalike kaupadega. Tööstuse areng 
muutis tuntavalt ühiskonna sotsiaalset palet. Tekkis ulatuslik tööliste kiht, kes elatas end vabrikus 
teenitud   palgast.  Industriaalühskonnas   hakati   energiaallikana   laialdaselt   kasutama   elektrit.
28. Poliitilised õpetused
Ühiskonnas avalduva ebavõrdsuse suurenemine ei jäänud märkamatuks ka haritlastele, kelle seast 
mitmed polnud rahul ühiskonnas ohtlikult süveneva varandusliku kihistumisega. Kõik see kokku ja 
veel palju muudki viis 19. sajandil taas niisuguse
ühiskonnakorralduse otsinguteni, mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. 1830. 
aastatel hakati seda uut ühiskonnakorraldust nimetama sotsialismiks.
19. sajandi keskpaiku jagunes sotsialistide leer kaheks: Karl  Marxi  õpetuse järgijad
leidsid , et uue õiglasema korra rajamiseks tuleb töölisklassil haarata revolutsioonilisel teel võim 
enda   kätte   ning   seejärel   allutada   igasugune   tegevus   ühiskonnas   töörahva   kontrollile; 
sotsiaaldemokraadid  jälle leidsid, et uude ühiskonda tuleb jõuda rahumeelseid ja demokraatlikke 
meetodeid    kasutades.    Sotsialistid    püüdsid   leida   niisugust   ühiskonnakorda,   mis   oleks   õiglane   ja 
kindlustaks   sotsiaalse   võrdsuse   kõigile.   Konservatiivid   ei   sallinud   revolutsioonilisi   muutusi 
ühiskonnas ning olid  muuseas  ka valimisõiguse ning kodanikuõiguste laiendamise vastu. Liberaalid 
vastupidi   nägid   ette,   et   riik   sekkuks   inimese   ellu   võimalikult   vähe   ning   tagaks   vaid   võrdsed 
tingimused, sh hääleõiguse laiendamise.
29. Eesti 19. saj esimesel poolel
Tartu Ülikool langes venestamise alla, kus siis sajandi keskel taheti ametlikuks ajaajamiskeeleks 
vene keelt. Aleksander 1. abil mõisteti pärisorjuse halba mõju, pärisorjus kaotati selle abil 19. saj 
esimesel   poolel.   (Eestimaal   1816,  Liivimaal   1819,   Kuramaal   1819).  Alles   1865.   aastal   kaotati 
mõisniku õigus  karistada  talupoegi ihunuhtluse või lühiaegse arestiga. Usuvahetusliikumises astus 
ligi  60000 Eesti talupoega vene õigeusku, lootes, et siis vabanevad nad kohustustest ja saavad tasuta 
maad. 1802 avati taas Tartu Ülikool kuhu läksid õppima  baltisakslased , välismaalased ning vähesed 
eestlased ja venelased.
30. Prantsusmaa XIX sajandil
1851 .aastal toimus riigipööre võimule asus president Bonaparte keisrina Napoleon 3 nime all kes 
tahtis arendada majandust ja aktiivset välispoliitikat. Prantsusmaa tahtis peatada Saksamaa kasvu 
Euroopas   ja   Preisimaa   ühinemist   Saksamaaga   selletõttu   läks   Prantsusmaa   Preisimaaga   sõtta. 
Prantsusmaa   kaotus   tõi   endaga   kaasa   sisepoliitilisi   segadusi   mille   tõttu   rahvas   ei   olnud   nõus 
kaotama ning koondati kokku rahvuskaarti millega tõsteti mässu ja mis hiljem valitsus maha surus. 
Prantsusmaa   majanduslik   areng   langes   sest   ei   suudetud   enam   vastu   pidada   teiste   riikide 
konkurentsiga  ja  inimesi   enam  ei  huvitanud  kvaliteet  vaid   odavam  hind.1872.  aastal  kehtestati 
Preisimaa eeskujul üldine sõjaväekohustus pöörati rohkem tähelepanu riigi tugevdamisele ja nii 
sõlmiti    kolmikliit    millesse   kuuluvad   Prantsusmaa,Venemaa,   Inglismaa   veel   oli   20.  Sajandiks 
Prantsusmaa koloniaalvalduste poolest 2 riik maailmas. 
31. Inglismaa 19. sajandil
Inglismaa   poliitiline   elu   tugines   kaheparteisüsteemile:   võimu   pärast  konkureerisid   liberaalid   ja 
konservatiivid. 19. sajandil oli Inglismaa juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas, 
mis  andis ligi  40% kogu maailma  tööstustoodangust.  19. sajandil  oli  kuningavõim kuninganna 
Victoria ning hiljem tema poja, Edward VII käes. 19. sajandil oli Inglismaa tähtsuselt esimene 
tööstusmaa, kuid 20. sajandi alguseks oli ta langenud juba  kolmandaks , sest Ameerika Ühendriigid 
ja Saksamaa arenesid väga kiiresti ning edestasid Inglismaad. 19. sajandi lõpul tekkisid  Inglismaale  
erinevad ametiühingud ning Inglismaast kujunes maailma suurim kolooniariik, kelle alla kuulusid 
Kanada ,  Austraalia, India  ning üsna suur osa  Aafrikast.  Kuna Inglismaa  oli 19. sajandi keskel 
majanduslikult   väga   tugev,   siis   ei   pööratud   suurt   tähelepanu   armeele,   vaid   neil   oli   maailma 
tugevaim sõjalaevastik. Välispoliitikaga tegeleta ei tahetud ning püüti olla  erapooletu  ning see tuli 
neil ka väga hästi välja, seda poliitikat nimetatakse hiilgavaks isolatsiooniks.
32. USA XIX sajandil
Ühendriigid olid 19. sajandi keskpaigaks jõudnud sügavasse sisepoliitilisse kriisi
ning 1860. aastal valiti presidendiks  advokaat   Abraham   Lincoln . Orjuse kaotamise pärast alanud 
kodusõda algas 1861. aastal ja lõppes neli aastat hiljem Põhja osariikide võiduga, kuid võitu 
tumestas peagi uus tragöödia kui 14. aprillil  1865. aastal tapeti  Washingtonis  Fordi teatris president 
Lincoln. Kodusõja tulemusena kaotati  orjus  kogu USA territooriumil, kuid selle tagajärjel muutus 
orjade elu korraldamine keeruliseks, kuna enamus neist olid kirjaoskamatud ning ilma elu-ja 
töökohata ning neile tuli anda perekonnanimed ja kujundada arusaamu tsiviilelust. 19. sajandi teine 
pool oli USA-s tööstusliku tõusu aeg ning selle tulemusena muutus USA 1890. aastatel maailma 
juhtivaks tööstusriigiks, olles muuseas ka maailma suurim nisutootja. Hoolimata tööstuse  kiirest  
arengust olid tööliste  palgad  väikesed , tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Ühendriikide 
välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai võimu kehtestamine läänepoolkeral. 
33. Venemaa 19. sajandil
1855. aastal sai Venemaa keisriks Aleksander II, kes mõistis, et muudatused kogu ühiskonnas on 
paratamatud.   1861.   aasta   märtsis   kaotati   Venemaal   pärisorjus,   vähenesid   seisuslikud   vahed, 
majandus-   ja    kultuurielu    elavnes   ning   ka   ühiskond   ' vabanes   vaimselt'   ,   kuid   sellele   kõigele 
vaatamata   suurenes   rahva   seas   mässumeelsus.    Keiser   Aleksander   II   hukkus   talle   korraldatud 
pommiatendaadis ning järgmisena tõusis troonile Aleksander III, kes asus oma eelkäija reforme 
piirama ja tühistama ning algatas ka venestamise. 1905. aastal pärast ulatusliku väljaastumise lainet 
algas   revolutsioon,   mis   sundis   isevalitsust   olulistele   järeleandmistele   ning   kutsuti   kokku   ka 
Riigiduuma (Venemaa  parlament ). 1906. aasta suvel sai uueks Venemaa peaministriks tuntud Pjotr 
Stolõpin, kelle kavatsetud ümberkorraldused seiskusid 1911. aasta septembris, kui ta tapeti.
34. rahvuslik ärkamine Eestis
Rahvuslik ärkamine Eestis sai alguse 19. sajandil, mis ajaks olid inimesed vabad mitte pärisorjad 
ning see tõi kaasa eestlastele palju vajalikke muutusi : talupoegadel oli võimalik osta endale talusid, 
muutus   ka   poliitiline    olustik ,    1886 .   aastal   anti   välja   uus    vallaseadus ,   mis   vabastas   talurahva 
lõplikult mõisnike eestkostest ning talurahval oli võimalus valida vallavolikogu ja ametimehed ning 
tekkis   valla   poolitika.   Rahvuslik   ärkamine   aitas   tohutult   kaasa   ka   haridustaseme   kasvule,   mis 
laiendas   hulgaliselt    maarahva    silmaringi   ja   maailmapilti,   talupojade   haridustee   sai   alguse 
vallakoolis   mis   kestis   3   aastat   ning   oli   kõigile   talulastele   kohustuslik,   kuid   seal   ei   lõppenud 
talupoegade    haridus ,   edasi    mindi    kihelkonnakooli,   mille   lõpetamisega   piirdus   enamus   eestlaste 
haridustee   ning   oli   võimalik   minna   edasi   õppima   ainult   saksakeelsetesse   koolidesse.   Suureks 
tegelaseks   sai   Vändrast   võrsunud   Johann    Voldemar     Jannsen ,   kes   asutas   1857.   aastal   Perno 
Postimehe, Jannsen võttis ka osa suurtematest ühisüritustest, kõiges selles aitas teda tema tütar, kuid 
Jannsenil   veel   tööd   jagus,   täpsemaplt   oli   tema   kätte   antud   ka   esimese   eesti   üldlaulupeo 
korraldamine, kuhu tuli kokku ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat - 
laulupeole   tulid   esimest   korda   kokku   eestlasi   üle   terve   Eestimaa.     Edasi   tõusis   rahvusliku 
liikummise   etteotsa   Otepää   kirikuõpetaja   Jakob    Hurt    kelle   ülesandeks   oli   juhtida   kõiki   olulisi 
rahvuslikke   ettevõtmisi   1870.   aastatel,   ta    seisis    samuti   ka   Eesti    Aleksandrikooli    peakomitee 
eesotsas. Teine tähtis tegelane rahvuslikus liikumises  Hurda  kõrval oli Carl Robert  Jakobson , kes ka 
andis välja sakala, mis tõusis kiiresti kõige  loetavaks  eesti leheks,  Jakobson  sai  tuntuks  1868. aastal 
peetud isamaa kõnega valguse, pimeduse, ja koidu ajast.
35.  Eesti sajandivahetusel
Esimene asi mis toimus oli  venestamine  mis pidurdas rahvuslikku ärkamist, ametlikud jutud olid 
vene keeles ja kiusati paljusid inimesi taga. Sajandi vahetusel valmis esimene raudtee eestis ehk 
1870.  aastal.  Jaan  Tõnisson hakkas  kirjutama  Postimeest  mis  põhines haritlaskonnale,  rikastele 
taluomanikele   ja   linnakodanlusele.     Tallinnas   hakkas   aga   ilmuma   Teataja   mille   toimetaja   oli 
Konstantin Päts kes otsis liitlasi vene vabameelsetest ringkondadest ja võitis Tallinna linnavolikogu 
valimised   koos   oma    lehega    parandas   ta   ka   eesti   majandust.   1905.   aastal   toimus   revolutsioon 
Baltikumis , tartus toimus rahvaasemike koosolek, tallinas toimus streik kus nõuti vabadust ja mille 
sõjavägi laiali ajas see aeg toimus mõisades rüüstamine kus paljud inimesed said surma. Siin aga 
saadi revolutsioonist jagu mis kujunes edasi maailmasõjani .
37. Ladina-Ameerika 19. sajandil ja 20. sajandi algul
Kui    Haiti    sai   iseseisvaks   riigiks   juba   1804.   aastal,   siis   ülejäänud   Ladina-Ameerika   riikide 
iseseisvussõjad jagunesid kahte  etappi : 1810.-1815. ja 1816.- 1826 . aastatel. 1810.-1880. aastatel 
keelati põhiseadusega orjade pidamine, kuid seadusest väga ei hoolitud ja müüdi/osteti orje edasi, 
kusjuures  populaarsed   orjad  olid mustanahalised. Pärast iseseisvussõda hakati kasvatama toitaineid 
ja loomi, mille tagajärjel muutusid Ladina-Ameerika riigid sõltuvaks teistest riikidest. Sisepoliitikas 
valitses   täielik   kaos   -   võimule   tungijate   vahel   tekkisid   suured   konfliktid,   mis   arenesid   edasi 
anarhiaks   ning   tähelepanuväärne   on   see,   et   74   aastaga   suudeti   korraldada   60   revolutsiooni. 
Esimeses Ilmasõjas ei osalenud ükski Ladina-Ameerika riik.
38. Teaduse areng ja muutused  olmes
19. sajandi teine pool ja 20. sajandi algu oli inimkonna jaoks tähtis aeg, sest siis  leiutati  uusi ja 
vajaminevaid  asju. Paljusi  füüsikuid  ja filosoofe huvitas   inimhinge  salapärane sügavus, näiteks 
hakati juurdlema, et alati ei juhi inimest tema kaine mõistus, vaid sageli hoopis alateaduse hämarad 
tagamaad . Kui varem peeti naist, kui majapidajannat ja lapsehoidjat, siis hilisemalt said ka nemad 
rohkem   sõnaõigust   nii   poliitikas   kui   ka   hariduses.   19.   sajandi   teisel   poolel   hakati   ehitama 
pilvelõhkujaid,   kuna   maa   suurlinna   südames   oli   kallis   tuli   teha   maja   kõrgustesse.  Kujunesid 
teadusteooriad,   mis   kõigutasid   tugevasti   maailmapilti:   Darwini    evolutsiooniteooria ,   Freudi 
psühhoanalüüs   ja   Einsteini    relatiivsusteooria .    Teaduses    tehti   hulgaliselt   tähtsaid   avastusi: 
röntgenkiired, aatomituum, keemiliste elementide  perioodilisustabel ,  bakterid  ja  vaktsineerimine . 
Arvukad    leiutised    muutsid   otsustavalt   inimeste   igapäevaelu:   telefon,   helisalvestustehnika   ja 
grammafon , elektrilamp, raadio, fototehnika, kino , auto, lennuk.
39. Kunst
19.   sajandi   teisel   poolel   hakkasid    kunstivoolud    kiiremini   vahelduma   ja   üldpilt   läks   kirjumaks. 
Realistlik  kunstisuundumus püüab elu kujutada tõepärastelt ja impressionismlik kunstivool, mis 
püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid  muljeid  ja 
meeleolusid.   Eesti   kunstis   andsid   varasemal   ajal   tooni   siin   elavad    sakslased    ja   eesti   esimene 
silmapaistvam   kunstnik   oli   Johann   Köler,   kes   veetis   enamus   aja   enda   kodumaast   eemal. 
Postiimpressionismi  maalijad  olid isikupärase käekirjaga maalijad, kes püüdsid edasi anda eelkõige 
oma tundeid ja meeleolusid. Tuntud maalijad 19 sajandil olid Vincent van Gogh, Paul  Cezanne , 
Paul  Gauguin , kes olid tuntud postimpressionismi maalijad.
40. I maailmasõja eelne  poliitiline olukord
20. sajandi algus olid Saksamaa ja Inglismaa Euroopa kõige võimsamad riigid ning nad tahtsid 
üksteist hävitada. Euroopas kujunes ennem sõda kaks vastasleeri - Antant (Inglismaa, Prantsusmaa 
ja Venemaa) ja Kolmikliit (Itaalia, Austria-Hungari ja Saksamaa). 3 kriisi (2  Maroko  ja Bosnia) 
süvendasid vihavaenu kahe liidu vahel, kuid sellest ei tulnud veel sõda. Türgi löödi ennem sõda 
laiaks, talt võeti ära mitmeid maid. Peale Balkani sõda tekkisid uued riigid ning pinge kasvas veelgi, 
kuna ühed said
tunnustust Antanti poolt ja teised Saksamaa poolt. 
       
41. I maailmasõja puhkemine 
Kui   1914.  aasta   juunis  tapsid    Serbia    salaorganisatsioonid   Sarajevos  Austria-Ungari   troonipärija 
Franz Fredinandi, vallanduski suur sõda, sest Austria-Ungari taga seisis Saksamma, Serbiat toetasid 
aga   Venemaa   ja   tema   liitlased.   Kõigi   sõtta    astunud    riikide   eesmärk   oli   suurendada   oma 
territooriumeid. Sõda käis korraga mitmel rindel: Läänerindel algas see Saksa vägede sissetungiga 
Prantsusmaa territooriumile; Idarindel sõdisid Saksamaa ja Austria-Ungari Venemaaga.  Oodatud 
kiiret läbimurret aga ei toimunud ja algas positsiooni sõda. Sõjategevus käis ka  Balkanil , Itaalias, 
Kaukaasias  ja Lähis-Idas ning sõdivate riikide kolooniates Aafrikas ja  Okeaanias .
 
42. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed 
1917.aasta novembris toimus Venemaal riigipööre, millega tulid võimule bolševikud. 1918. aasta 
11.   novembril     kirjutas  Antandi   ülemjuhataja    Foch ´i   Versailles'is   alla   vaherahule,   mis   lõpetas 
Esimese maailmasõja, mis oli  kaasa  toonud tohutuid inimkaotusi, nälga, sotsiaalseid probleeme, 
haigusi.  Aina rohkem toodeti majanduselus relvi, laskemoone ja sõjavarustust, aga tarbekaupade 
tootmine   vähenes.   Sõja   puhkedes   oli   paljudes   riikides   sõjavaimustus,   mis   asendus   lõpuks 
sõjatüdimusega. Esimene maailmasõda tõi endaga kaasa muutusi sõjapidamises (uued väeliigid) ja 
jõudude  vahekorda  maailmas (rahvusvahelisele areenile tuli Nõukogude Venemaa).
44. Eest Vabariigi loomine 
 
Esimese maailmasõja ajal olid Eestimaa pärast sõdinud Saksamaa ja Venemaa  eestlastele
vastuvõetamatud - kui Venemaa oleks võitnud, oleks tulnud uus venestamine aga kui
Saksamaa, oleksid baltisakslased võimu juurde saanud..Tänu Nikolai II kukutamisele
hakkas   Venemaal   tegutsema  Ajutine   valitsus,   kes   muutis   Eestimaa   üheks   kubermanguks   ning 
määras siinseks kuberneriks Konstantin Pätsi. Oktoobripöörde ajal võimule tulnud kommunistid 
tegid Eestis aga palju muudatus: keelati koosolekud, suleti paljud ajalehed. 1918 24.veebruril, kui 
pealetungiva Saksamaa eest olid Vene väed sunnitud põgenema, kuulutas Maapäeva poolt valitud 
Päästekomitee saadi tagasi Eesti iseseisvaks.  Vabariik ei kestnud aga kaua, sest juba 25 veebruaril 
tungisid   Saksa   väed   Eestisse   .11.novembril   1918   kirjutati   alla   esimes   maailmasõja   vaherahu 
lepingule, mida Venemaa jällegi ei austanudning 28. novembril algas raske Vabadussõda Venemaa 
ja Eest vahel.