Ameerika Ühendriigid (0)

Tarvastu Gümnaasium
Referaat
Ameerika Ühendriigid
Autor: Anette Kopp
2013

Sisukord

Üldandmed 3
Osariigid 4
Washington DC 5
Presidendid 6
Vabadussammas 8
Central Park 9
USA Kongressi raamatukogu 10
Kasutatud kirjandus 11

Üldandmed

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; vanemas eesti keeles ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 on rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänesVaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel  maismaapiir   Kanada  ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub  Alaska   osariik , millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes  merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas  Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline  autonoomia . Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13  Suurbritannia   asumaa iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas.

Osariigid

• 
  
• Alabama
  
• Alaska
  
• Arizona
  
• Arkansas
  
• California
  
• Colorado
  
• Columbia ringkond
  
• Connecticut
  
• Delaware
  
• Florida
  
• Georgia
  
• Hawaii
  
• Idaho
  
• Oregon
  
• 
  
• Pennsylvania
  
• Põhja-Carolina
  
• Illinois
  
• Indiana
  
• Lowa
  
• Kansas
  
• Kentucky
  
• Louisiana
  
• Lõuna-Carolina
  
• Lõuna-Dakota
  
• Lääne-Virginia
  
• Maine
  
• Maryland
  
• Massachusetts
  

• Michigan
  
• Minnesota
  
• Mississippi
  
• Missouri
  
• Montana
  
• Nebraska
  
• Nevada
  
• Rhode Island
  
• Põhja-Dakota
  
• New Hampshire
  
• New Jersey
  
• New Mexico
  
• New York
  
• Ohio
  
• Oklahoma
  

• Tennessee
  
• Texas
  
• Utah
  
• Vermont
  
• Virginia
  
• Washington
  
• Wisconsin
  
• Wyoming
  

• Washington DC

• 
  
• Washington on Ameerika Ühendriikide pealinn. Seal töötavad USA president , valitsus ja  kongress , välissaatkonnad jpm. Washington asub halduslikult Columbia ringkonnas. Linn hõlmab põhiosa ringkonnast, mistõttu linna ja ringkonda sageli samastatakse. Siiski eristatakse vikipeedias asulat ja haldusüksust. Näiteks Columbia ringkond loodi 1871 ja selle piirid pole sellest ajast saadik muutunud, aga linn oli märgatavalt vanem ja kasvas järjest suuremaks . Pärast Columbia ringkonna moodustamist hõlmas Washingtoni linn sellest ainult osa, aga tänapäeval on kogu ringkond piltlikult öeldes linna täis kasvanud, kohati ulatub linn väljapoolegi. Teisalt on Washington osa Suur-Washingtoni linnastust, kus elab peaaegu 5,6 miljonit inimest, ning see omakorda kuulub Boswashi linnastusse, mis hõlmab suure osa USA idarannikust ning on saanud nime otspunktide, Bostoni ja Washingtoni järgi. Washington asub Potomaci jõe vasakul kaldal . Linna madalamad osad ulatuvad meretasemeni, kuigi meri jääb õigupoolest kaugemale, Potomaci estuaar ehk  limaan  ulatub merest kaugele. 17. sajandi alguses asusid piirkonda elama algonkinide hulka kuuluvad Piscataway indiaanlased. Eurooplastest kolonistid hakkasid sinna jõudma kümneid aastaid hiljem. Nad tõrjusid indiaanlased lääne poole. Praeguse linna alani laienesid lõuna poolt Virginia koloonia ja ida poolt Marylandi provints . 1696 asutati Georgetowni asula, mille maa-ala langeb enam-vähem kokku praeguse Georgetowni linnaosaga. Järjepidev asustus on seal alates 1751. 1749 rajati Alexandria linn. Suurbritannia-USA sõja ajal vallutasid Suurbritannia väed 24. ja 25. augustil Washingtoni ja põletasid selle maha. Põlema süüdatiKapitoolium, USA rahandusministeerium  ja Valge maja. USA väed võtsid linna kiiresti tagasi ja enamik hooneid taastati peatselt, aga Kapitoolium , mis tollal oli ehitusjärgus, valmis alles 1868. Washingtoni linna põhiplaani töötas välja ja ka jälgis algset ehitust Prantsuse päritolu arhitekt  Pierre Charles L’Enfant, kes võttis aluseks Pariisi lähedal asuva  Versailles ’ lossi põhiplaani.
  
• 
  
• 
  

• Presidendid

• 
  

George Washington (1789–1797)

John Adams (1797-1801)

Thomas Jefferson (1801-1809)

James Madison (1809-1817)

James Monroe (1817-1825)

John Quincy Adams (1825-1829)

Andrew Jackson (1829- 1837 )

Martin Van Buren (1837- 1841 )

William Henry HarrisonA (1841-1841)

John Tyler (1841-1845)

James Knox Polk (1845-1849)

Zachary TaylorA (1849-1850)

Millard Fillmore (1850- 1853 )

Franklin Pierce (1853-1857)

James Buchanan (1857-1861)

Abraham LincolnA (1861-1865)

Andrew Johnson (1865-1869)

Ulysses Simpson Grant (1869-1877)

Rutherford Birchard Hayes (1877-1881)

James Abram GarfieldA (1881-1881)

Chester Arthur (1881-1885)

Stephen Grover Cleveland (1885-1889)

Benjamin Harrison (1889-1893)

Stephen Grover Cleveland (1893- 1897 )

William McKinleyA (1897-1901)

Theodore Roosevelt (1901-1909)

William Howard Taft (1909-1913)

Thomas Woodrow Wilson (1913-1921)

Warren Gamaliel HardingA (1921-1923)

John Calvin Coolidge (1923-1929)

Herbert Clark Hoover (1929-1933)

Franklin Delano RooseveltA (1933-1945)

Harry Truman (1945-1953)

Dwight David Eisenhower (1953-1961)

John Fitzgerald KennedyA (1961-1963)

Lyndon Baines Johnson (1963-1969)

Richard Milhous Nixon ( 1969-1974)

Gerald Rudolph Ford (1974-1977)

James Earl Carter (1977-1981)

Ronald Wilson Reagan (1981-1989)

George Herbert Walker Bush (1989-1993)

William Jefferson Clinton (1993-2001)

George Walker Bush (2001-2009)

Barack Obama (2009-……)

• 
  

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Vabadussammas

• Vabadussammas (inglise keeles Statue of Liberty , ametlikult Liberty Enlightening the World, kõnekeeles ka Miss Liberty või Lady Liberty) on kolossaalne skulptuur New Yorgi sadamas Liberty Islandil. Kuju kavandas Frédéric- Auguste Bartholdi, terasest sisekonstruktsiooni autoriks on Maurice Koechlin. Skulptuur avati 28. oktoobril 1886 . See oli Prantsusmaa kodanike kingitus Ameerika Ühendriikidele ja pidi esialgu valmima 1876. aastal Iseseisvusdeklaratsiooni 100. aastapäevaks püstitatama. Samba kõrgus on 46,05 meetrit, koos postamendiga 93 meetrit. Skulptuur, mis kujutab tõrvikut käes hoidvat naist, on vaskkattega, mida toestab sees terassõrestik. Naine sümboliseerib vanarooma vabadusjumalannat Libertast ja selle kaudu vabadust. Naine seisab ühe jalaga purustatud ahelatel , mis sümboliseerivad orjust. Tal on käes tahvel , millel on pealiskiri "JULY IV MDCCLXXVI" (4. juuli 1776), mis on Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni kuupäev rooma numbritega kirjutatult. Ta kannab krooni seitsme kiirega, mis sümboliseerivad seitset maailmajagu ja mandrit ning ühtlasi seitset merd. Kuju kaal on umbes 204 tonni. Valmistamisel kulus 31 tonni vaske ja 125 tonni terast. Vask on korrosiooni tõttu muutunud roheliseks. Betoonist postament kaalub 27 000 tonni. Sammas on üks New Yorgi kõige tähtsamaid turismiatraktsioone. 2007. Aastal külastas seda 3,2 miljonit inimest.
  
• 
  

• Central Park

• 
  
• Central Park on haljasala New Yorgis Manhattani saarelSee on edela-kirde suunalise ristküliku kujuline, mille pikkus on 4,1 km, laius 830 m ja pindala 3,4 km². Seda piiravad 59. ja 110. tänav, mis pargi juures kannavad nimesid Central Park South ja Central Park North , ning 5. ja 8. avenüü – neist viimane kannab pargi juures nime Central Park West . Üksnes 5. avenüü kannab ka pargi juures 5. avenüü nimeParki haldab vastavalt lepingule New Yorgi linnavalitsuse parkide ja puhkealade osakonnaga eraomanduses olev mittetulundusühing Central Park Conservancy, mille president on ametikohast tulenevalt Central Parki administraator .Central Parkis asuvad Strawberry Fieldsi aed ja loomaaed Central Park Zoo.Park ehitati perioodil 1853–1878. Selle kavandasid maastikuarhitektid Frederick Law Olmsted ja Calvert Vaux
  
• 
  

• USA Kongressi raamatukogu

• 
  
• USA Kongressi raamatukogu on maailma suurim raamatukogu. See Washingtonis asuv raamatukogu asutati 1800. aastal. Raamatukogus on üle 130 miljoni trükise: 29 miljonit erinevat raamatut 460 keeles. Raamaturiiuleid on ühtekokku 850 kilomeetrit.Lisaks raamatutele säilitatakse seal ka 12 miljonit fotot , 4,8 miljonit maakaarti ja 57 miljonit käsikirja. Iga päev lisandub raamatukogusse keskmiselt 10 000 raamatut ja muud trükist.
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Kasutatud kirjandus

• 
  
• 
  

http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_Kongress

http://et.wikipedia.org/wiki/Central_Park

http://et.wikipedia.org/wiki/Vabadussammas

http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid

http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_presidentide_ja_asepresidentide_loend

http://et.wikipedia.org/wiki/Washington_DC

• 
  
• 
  
• 
  

7