Hispaania kuningriik Merit Müür Otepää Gümnaasium 16.04.2014 Üldandmed 46 120 000 (2011 aasta seisuga) Kuningas Juan Carlos I Pindala 504 782 km² Riigikord parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament Parlamendi nimi Hispaania parlament Hispaania lipp Hispaania vappim Majandus, tööstus 1960. aastatel leidis aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks Hispaania on tööstus-ja põllumajajandusmaa Hispaania tööstustoodang: elektrienergia, kivisüsi, nafta, rauamaak, malm, teras, väävelhape, autod, laevad, plii, tsink, alumiinium, vask, tsement Hispaania põllumajandustoodang: nisu,
100 parteid. ·1978 a. võeti vastu uus konstitutsioon. ·1981 a. 18. jaanuar toimus sõjaväeline riigipööre, mis nurjus. ·1981 a. liitus Hispaania NATO- ga. ·2002. a. Läks Hispaania üle euro kasutamisele, majanduse kiire kaasajastamine. 3 Seaduslikud võimuorganid Hispaania on parlamentaarse monarhiaga ühtne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega.
2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi alusel lahendatakse väikese summaga nõudeid rahukohtus. Tsiviilkohtumenetlusi algatatakse esimese astme kohtus. Olemas on erikohtud, näiteks kohtud, mis arutavad perekonna- ja teovõimetusasju. Nimetatud kohtute otsuste peale võib edasi kaevata maakondlikusse kohtusse, teatavatel juhtudel võib edasi kaevata ülemkohtu tsiviilosakonnale ning mõnes autonoomses piirkonnas teatavatel tingimustel kõrgema astme kohtute tsiviil- või kriminaalosakonnale. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. Hispaanias on 46 449 565 miljonit elanikku. Hispaania põhiseaduse kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel, mida kõigil hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada.2006. aasta andmete kohaselt oli hispaania keel emakeeleks 89% Hispaania elanikele.Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes Hispaania autonoomses
(ter) Tunnuslause on surematu King, justiitsja Liberty! Viis: Francois Van Campenhout Sõnad: Jenneval (Louis Alexadre Cechet) Aasta: 1860 RIIGIKORD Kehtestatud 1831 aastal ja hiljem muudetud põhiseadusega Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kõrgeim seadusandlusorgan: kahekojaline partei (212 saadikut) Riigipea: kuningas (Albert II, alates 1993. aastast) Täidesaatev võim: kuningas Seadusandlik võim: jaguneb vastavalt kompetentsivaldkondadele föderaal, kogukonna ja regioonide parlamentide vahel Peaminister: Yves Leterme (föderaalvalitsuse flaami kristlikdemokraat) Troonipärija: prints Philippe, Brabanti hertsog Föderaalriik alates 1993. aastast Võimupüramiid: 1)föderaalriik, keelekogukonnad, regioonid, 2) provintsid
Kellele : Teema : Parlamentalism Kellelt : Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlusorgan. Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse XIX sajandit, mil nad olid Lääne-Euroopas valitsemissüsteemides selgelt juhtivaks institutsiooniks. Tänapäeval nähakse parlamendis ka demokraatia olulist garantiid ja sümbolit. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, kuigi üldine arengutendents
Suurbritannia rajas sinna 19.sajandil suure mereväebaasi ja ellingu. Asendi strateegilise tähtsuse tõttu paiknes saartel 1941-1945 USA mere- ja lennuväebaas. 20.sajandil kujunesid saared oluliseks turismi- ja puhkamispiirkonnaks ning jõukaks rahanduskeskuseks. Halduskord Põhiseadus jõustus 1968, seda on mitu korda muudetud. Suurbritannia monarhi esindab kuberner. Välissuhteid ja maa kaitset korraldab Suurbritannia. Kohalik seadusandlusorgan on kahekojaline parlament. Senati 11 liiget nimetab kuberner, Assambleekoja 36 liiget valib rahvas 5 aastaks. Valimisõigus saadakse 18-aastaselt. Täidesaatev võim kuulub kubernerile ja valitsusele. Kehtib kaheparteisüsteem. Kaitsejõududes on 700 inimest. Bermuda lipp Bermuda lipp on Suurbritannia meretaguse territooriumi Bermuda lipp.Bermuda rahvuslipuks on punane kangas, Suurbritannia lipuga vardapoolses ülanurgas ehk Suurbritannia riigilaevade merelipp, mille lehvile on
on 12 rahvusvahelist lennujaama. Sisse veetakse kütust, toorainet ja masinaid. Väljavedudes on valdav meretransport ning suureneb torujuhtmete osatähtsus. Suurimad sadamad on Genova ja Trieste sadam. Välja veetakse masinaid, lähistroopilisi põllumajandussaadusi, tekstiilitooteid ja jalatseid. 1996. a. toimus 53% impordist ja 54% ekspordist Euroopa Majandusühenduse maadega. Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik. Seal kehtib 1948. aasta põhiseadus. Riigipea on president. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Saadikutekoda ja Senat). Presidendi valivad 7 aastaks parlamendi mõlema koja ja maakondade esindajad, parlament valitakse üldistel ja otsestel valimistel 7 aastaks. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. 9 Turism
Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Baleaari saartel räägitakse erinevaid murrakuid, Mallorcal kasutatakse oma kõnepruuki. Religioon: Suurem osa (94 %) Hispaania elanikest on katoliiklased. Peale selle on riigis õigeusklikke, protestante, moslemeid, judaiste ning bahaiste. Seadusandlikud võimuorganid: Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekohaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300-400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senat) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kanditatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Peaministri kinnitab ametisse
5%. Indiaanlasi on mägiosariikide reservaatidest tööotsinguil lahkunud ja asunud linnadesse. Sõjajärgseil aastail suurenenud sisseräne on märgatavalt muutunud rahvastiku paiknemist. (ENE 1, 1985, lk. 179-181) 1.2 Riigikord USA on föderatiivne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1787 ja jõustus 1789; 1982. aastani on selles tehtud 26 parandust, neist esimesed 10 (tuntud kui Bill of Rights) 1791. Kõrgeim seadusandlusorgan on Kongress; see koosneb Esindajatekojast, kuhu igast osariigist valitakse esindajad otsestel valimistel 2 aastaks võrdeliselt elanike arvuga (Esindajatekojas on 345 saadikut), ja Senatist, kuhu igast osariigist valitakse 2 senaatorit 6 aastaks. Iga kahe aasta tagant valitakse kolmandik Senati koosseisust ümber. Riigipea ning valitsuse juht on president, kelle rahvas valib valijameeste kaudu 4 aastaks ja kes sellele ametikohale võib olla valitav 2 korda järjest. (ENE 1, 1985, lk. 177-178)
Demokraatlik ja Sotsiaalne 1982 Tsentristlik partei Tsentrum Sotsiaalne Töölispartei 1879 Reformistlik tööpartei Kommunistlik Partei 1920 ja 1984 Kommunistlik partei Hispaania seaduslikud võimuorganid Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel 300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega.
saj. revolutsioonide keskus, Hispaania kodusõja ajal (1936-39) vabariiklaste tähtsaim tugikoht. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Riigikeel on kastiilia keel, rohkem kui kolmandik rahvastikust kõneleb kataloonia, baski ja teisi regionaalseid keeli. Riigikord. Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas Juan Carlos I, kes on relvajõudude ülemjuhataja ning kes kinnitab seadused ja määrab kohale peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes Generales), kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Loodus. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Põhjas ja keskosas kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Maapinna keskm
Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab President välja Riigikogu erakorralised valimised. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. 46. Konstitutisoonilise monarhia iseloomustus: Konstitutsiooniline monarhia on piiritletud monarhia. See on riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooniga. Peamine seadusandlusorgan on parlament, kõrgeim täidesaatev võim kuulub valitsusele. Monarh kui rahvuse sümbol on veel tänapäevalgi tähtsal kohal, sest kehtestab rahvuse ühtsust. Monarh kehtestab ka Euroopa riigivormides rahvuslikku ühtsust, ta on osa rahvuse kultuurist ja eneseteadvusest. Ehkki monarhidele kuulub vaid sümboolne võim näiteks Inglismaa kuninganna kinnitab peaministri nimetamise on rahvuse sümbolina monarh asendamatu. 47. Juriidiline praktika kui õiguse allikas:
konsensuse (üksmeele) või lihthääleenamusega. Komisjoni alalised töötajad on jagatud 4 kategooriasse. A juhtivad ja nõustavad ametnikud (palk alates 4079 eurot). B madalamal kohal olevad ametnikud (palk alates 3010 eurot). C kontorite abipersonal (palk alates 2322 eurot). D autojuhid, koristajad, tehniline abipersonal (2100 eurot). Tõlgid on eraldi kategoorias. Voliniku aastapalk oli 1999. a 187500 eurot. Euroopa Parlament (European Parliament) Europarlament pole seadusandlusorgan selle klassikalises tähenduses, sest seadusandlik võim on jagatud parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vahel. Europarlamendi võim on palju väiksem rahvusparlamentide omast. Istungid toimuvad Strasbourgis, parlamendiliikmete tööruumid on Brüsselis, sekretariaat Luxembourgis. Esindab ühenduse liikmesriike, alates 1979 valitakse parlamendi liikmed otse rahva poolt (iga 5 aasta järel), varem nimetati nad liikmesriikide parlamentide poolt. Eesti saavad
Komisjoni alalised töötajad on jagatud 4 kategooriasse. A juhtivad ja nõustavad ametnikud (palk alates 4079 eurot). B madalamal kohal olevad ametnikud (palk alates 3010 eurot). C kontorite abipersonal (palk alates 2322 eurot). D autojuhid, koristajad, tehniline abipersonal (2100 eurot). Tõlgid on eraldi kategoorias. Voliniku aastapalk oli 1999. a 187500 eurot. Euroopa Parlament (European Parliament) Europarlament pole seadusandlusorgan selle klassikalises tähenduses, sest seadusandlik võim on jagatud parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vahel. Europarlamendi võim on palju väiksem rahvusparlamentide omast. Istungid toimuvad Strasbourgis, parlamendiliikmete tööruumid on Brüsselis, sekretariaat Luxembourgis. Esindab ühenduse liikmesriike, alates 1979 valitakse parlamendi liikmed otse rahva poolt (iga 5 aasta järel), varem nimetati nad liikmesriikide parlamentide poolt
annaabi.ee 
