Varjupaigataotleja on turvalisse riiki jõudes või juba seal viibides varjupaika ning rahvusvahelist kaitset taotlev isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Pagulane on 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel mõnes riigis (nt Eestis) rahvusvahelise kaitse saanud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Sisserände kvoot (edaspidi kvoot) on vastu võetavate varjupaigataotlejate piirarv (Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus). Varjupaiga saamine on inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus. 1951. aastal toimus Genfis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee koosolek eesmärgiga töötada välja konventsioon, mis reguleeriks täpsemalt põgenike staatust ja sellest tulenevaid mõisteid. 1997. aastal 1951. aasta Genfi konventsiooni (edaspidi konventsioon) ja selle 1967. aasta protokolliga liitunud riigid
tooraine ja kütuse kiiret kohalevedu d) suured loodusrikkused (kivisüsi, nafta , kuld, hõbe, mets jne) e) tööjõud oli noorem, sest põhilise osa tööjõust moodustasid Euroopast väljarännanud inimesed. Välja aga rändasid nooremad, energilisemad inimesed. · 1870-1890 saabus USA-sse 8 milj immigranti, 1890-1921 saabus 19 milj inimest (valdavalt Itaaliast, Venemaalt, Poolast). 1924. aastal võeti USA-s vastu immigratsiooniseadus, sellega piirati sisserännet ja kehtestati kvoodid. f) pärast kodusõda arenes USA rahu tingimustes. Teda ei suutnud keegi ohustada (Euroopast kaugel, kaitsesid ookeanid, naaberriigid USA-st märgatavalt nõrgemad) g) USA teostas isolatsionismi poliitikat. Isolatsionismi põhimõtted olid sõnastatud 1823. aastal president Monroe doktriiniga, kasutama hakati seda 1852. aastal. Monroe doktriini järgi ei sekku USA Euroopa konfliktidesse. Vastukaaluks ei tohi
Palju on ka neid, kes suunduvad teistesse Euroopa riikidesse. 1990. aastate I poolel asendus sisseränne väljarändega. Seoses Vene sõjaväe lahkumisega ning endiste liidulise alluvusega tehaste tootmise vähenemisega moodustas ESA andmetel 199098 negatiivne rändesaldo 85 000 inimest. Kuna kõik Eestist lahkunud isikud ei registreerinud ennast ametlikult välja, siis oli tegelik lahkujate arv tunduvalt suurem. Paljud noored on läinud lääneriikidesse õppima või tööle. 1990 jõustus immigratsiooniseadus, mille kohaselt hakati Eestisse sisserändamist piirama kvootidega. Kvoodiks kehtestati 0,1% alalisest elanikkonnast. 1997 vastuvõetud välismaalaste seaduse parandustega vähendati aastast sisserände piirarvu 0,05%-ni Eesti alalisest elanikkonnast. 21. sajandil on negatiivne rändesaldo (200009 oli see 17 701 inimest) aastate lõikes püsinud, kuid on väiksem kui eelmise sajandi viimasel kümnendil. Riikidevaheline ränne on Eestis alates 1993. aastast seadusega reguleeritud. 5 6
neegriorjade järglastest. 1820-1980 rändas USA-sse 51 miljonit inimest, neist 33 miljonit enne I maailmasõda. 1820-1915 moodustas rändeiive üle kolmandiku rahvastiku üldiibest. Sisseränne oli suurim 20. sajandi alguses, kui aastas immigreerus keskmiselt 0,8 miljonit inimest. 1924 hakati tööpuuduse tõttu sisserännet rangelt piirama. 1930-65 immigreerus kõigest 5 miljon inimest ja ränne moodustas vähem kui kümnendiku üldiibest. (ENE 1, 1985, lk. 179-181) 1965 kehtestatud immigratsiooniseadus kaotas rahvuslikud piirangud ja soodustas esmajoones kvalifitseeritud tööjõu sisserändu, rändeiive suurenes taas. 1970-80 oli sisserändajaid 4,7 miljonit inimest ehk kuuendik üldiibest. 1981 rändas USA-sse üle 0,5 miljoni inimese. Rändeiibe osa on suurendanud ka sündimuse vähenemisest juhtunud loomuliku iibe langus. 1960-64 sündis 1000 elaniku kohta aastas keskmiselt 22 last, 1975- 79 15,5 last (loomuliku iibe koefitsient oli vastavalt 13,1 ja 6,6%. (ENE 1, 1985, lk. 179- 181)
annaabi.ee 
