Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisiann
Õppematerjali autor
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt
Peale maasikate on metsas veel vaarikad: Vaarikale lähedane mari on rabamurakas ( sama pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida. Soo ehk mesimurakas (ka sama perek) isegi kasvatatakse aias. Ta on väike rohttaim, roosade õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt väga head. Kasvab madal/siirdesoo aladel. Põldmari, seda paljud jällegi ei söö. Nimetus on selline,sest tartased panid talle nime. Loode ja põhjaeesti taim. Põldmarja moosid,värgid on petukaup, tegemist on pampliga ehk põõsakmurakaga, kuhu kuulub sadu pisiliike. Kitsemurakas/ seavabarn(seavaarikas) parima maitsega just ei ole, täiesti söödav aga põldmari ikka parem. Kasvab metsas, kõrge nagu vaarikas,marjad nagu põldmarjad,sinised. Kõik vaarika ja muraka ligid on söödavad. Lillakas(nimi) on tegelikult punane,see nimetus sest värvus nimetus lillakas tui hiljem. Lillakas on pm hapu, seemned on liiga tugevad,need välja sõeluda.
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid