KLIIMAVÖÖTMED (0)

Ekvatoriaalne kliimavööde

Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe, on sellest tingitud ka püsiv madalrõhkkond neil aladel.

Hommikune kliimamuutus

Hommikuti on ekvaatorilähedastel aladel sooja umbes 20 kraadi. Päeva jooksul soojeneb õhk päikesekiirte toimel ja soe ning niiske õhk tõuseb üles. Kõrgemale tõustes õhk jahtub ning veeaur ei mahu enam jahedasse õhku ära. Moodustuvad pilved ja pärastlõunal hakkab sadama. Õhtuks on pilved jälle hajunud, kuid nüüd ei jõua silmapiirile vajunud Päike õhku nii palju soojendada ning sademeid tavaliselt enam ei teki. Kuna õhus on väga palju niiskust, siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva ilm on enamasti samasugune. Tänu Päikese asendile ekvaatori suhtes, soojale õhutemperatuurile ja rohketele sademetele on ekvaatori ligidal väga lopsakas taimestik ning kliima aasta läbi ühesugune.

Õhtune kliimamuutus

Ekvatoriaalsetel aladel laiuvad vihmametsad, kus taimed kasvavad rinnetena. Eristatakse puu-, alusmetsa -, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad1 on väga tihedad , siis kulgeb kõige vilkam elu puurindes . Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike.

Lähisekvatoriaalne kliimavööde

Lähisekvatoriaalseid kliimavöötmeid paikneb kahes osas, üks kummalgi poolt ekvaatorit. Nagu kõigis vahekliimavöötmetes valitsevad ka lähisekvatoriaalses kliimavöötmes pool aastat ühe ja teine pool aastast teise naaberpõhikliimavöötme tingimused.
Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on suvel vihmane ja soe aastaaeg . Ekvatoriaalne kliimavööde on nihkunud koos madalrõhkkonnaga lähisekvatoriaalse kliimavöötme aladele , Päikesele järgi. Lõunapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on samal ajal soe ja kuiv. Sademeid on vähe, kuna sinna piirkonda on lõuna poolt liikunud troopiline kliimavööde koos kõrgrõhkkonnaga. Põhjapoolkera talvel on lõunapoolkeral asuvas lähisekvatoriaalses kliimavöötmes ekvatoriaalse kliimavöötme tingimused ja põhjapoolkeral asuvas lähisekvatoriaalses kliimavöötmes troopilise kliimavöötme tingimused. Seda seetõttu, et Päike on seniidis lõunapoolkeral ja kõik põhikliimavöötmed on nihkunud endast lõuna pool asuva vahekliimavöötme aladele.
Talvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on troopilise kliimavöötme tingimused (soe ja kuiv), jäävad paljud sealsed loomad kuivusest ja toidunappusest hoidumiseks talveunne või rändavad soodsamatesse elupaikadesse. Taimedel on sel perioodil puhkus, puud langetavad oma lehed ja rohttaimede maapealsed osa surevad ära. Suvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on ekvatoriaalse kliimavöötme tingimused, (soe ja sajab palju vihma), tärkab loodus jälle elule. Loomad rändavad tagasi või ärkavad talveunest, puud kasvatavad tänu veele jälle uued lehed, maa seest tärkab rohi ning eelmisel aastal taimede poolt külvatud seemned hakkavad idanema. Kogu ala on rohust roheline ning lilleõitest kirju.
Lähisekvatoriaalse kliimavöötmega aladel laiuvad ulatuslikud rohumaad, kuna metsade kasvuks ei piisa seal vett. Puudest peavad vastu vaid mõned üksikud, kes on kohastunud kuivaperioodil vett säilitama. Neid rohumaid kutsutakse Ameerikas pampadeks ja Aafrikas savannideks. Pampades ja savannides elab arvukalt rohusööjaid loomi, kes rändavad kuival aastaajal kui süüa pole, nendele rohumaadele, kus sajab vihma ja kasvab noor rohi. Rohusööjatele loomadele peavad jahti kiskjad ning maapinnal teevad koristustööd arvukad putukad.
1 Põhiliselt troopilistes piirkondades asuvad metsad, kus niiskustase väga kõrge.