Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metsakooslus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised puuliigid kasvavad peamiselt salumetsades?
  • Millised marjad kasvavad palumetsades?
  • Kus leidub lodumetsasi?
  • Millised metsad hariti põllumaaks?

Metsakooslused
Helena Teras
Asend
Kuuluvad parasvöötme metsavööndi 
segametsade allvööndi põhjaossa.
Pinnase koostisest ja niiskusrežiimist 
sõltuvalt väga palju erinevaid 
metsatüüpe.
2
July  22, 2012
Footer  text  here
Salumetsad
Kasvab kõige viljakamatel muldadel.
Lõpuks haritakse põldudeks.
Seal kasvavad enamasti kuused.
Peale kuuskede  ka paljud väärislehtpuud nagu näiteks tammed, saared, jalakad, vahtrad 
ja pärnad.
Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets .
Alusmetsa moodustavad sarapuu,  kuslapuu , lodjapuu ja magesõstar.
Rohurindes levib naat , koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, 
sinilill ning võsaülane.
3
July 22, 2012
Footer text here
4
July 22, 2012
Footer text here
Laanemetsad
Kasvavad viljakama pinnasega parasniisketel aladel.
Puuliikidest valitsevad kuused, vähesel määral ka  kased  ja haavapuud.
Alusmets on hõre ja liigivaene.
Alustaimestiku tunnusliikideks on laanelill , leseleht , jänesekapsas.
Sõnajalgadest laanesõnajalg ja sammaldest laanik.
5
July 22, 2012
Footer text here
6
July 22, 2012
Footer text here
Palumetsad
Enamasti puhtakujulised männikud.
Kuivemates ja toitainetevaesemates paikades kasvavad 
palukad ehk  pohlad .
Peale selle kannavad taimed metsatüübile sarnast nime 
nagu nt.  palusammal  palu- karusammal , palu-karukel  ja 
palu-härghein. 
Ni skemates metsades leidub mändide asemel kuuskesi 
ja pohli asendavad mustikad.
Nimi „palu“  viitab  ka metsatulekahjudele, need olidki 
kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks.
7
July 22, 2012
Footer text here
8
July 22, 2012
Footer text here
Nõmmemetsad
Need metsatüübid on eelmistest veel vaesemad ja 
nad on väga liivased.
Männid on selles metsas kiduramad ja muid  puuliike  
praktiliselt ei leidu.
Palude samblavaipa asendavad  samblikud . Näiteks 
põdrasamblikud ning kohati isegi islandi käokõrv.
Nõmmemetsades on võimalik leida pohli, siiski 
kõige sobivamad on need  metsad  leesikatele ja 
kanarbikkudele. 
9
July 22, 2012
Footer text here
10
July 22, 2012
Footer text here
Lodumetsad
Enamasti leidub neid metsatüüpe 
orgudes ja lammidel.
Valitsevaks puuliigiks on  sanglepp .
Märja kasvupinnasega alustaimestikule 
on iseloomulikud varsakabjad, 
soovõhad, mitmed tarnaliigid,  konnaosi  
ja angervaks.
11
July 22, 2012
Footer text here
12
July 22, 2012
Footer text here
Ni dud
Need erikooslused on tekkinud antropoloogilise teguri toimel.
Seda li gitatakse vastavalt mul astikule ja ni skusrežiimile 
erinevatesse tüüpidesse.
Suhteliselt li girikkad on endiste salumetsade asemele kujunenud 
aruni dud.
Traditsioonilise põl umajanduse taandumisega on haruldasteks 
jäänud looni dud.
Huumusrikastel lammimuldadel levivad luhani dud, rannani dud ning 
puisni dud — hõredad pool ooduslikud  puistud , mida regulaarselt 
ni detakse ja karjatatakse.
13
July 22, 2012
Footer text here
14
July 22, 2012
Footer text here
Kasutatud kirjandus
http://stage.estonica.ee/et/Loodus/Taimestik_ja_loomastik/Metsakooslused/
http://bio.edu.ee/taimed/general/images/salumets.jpg
http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/100827aa049.jpg
http://bio.edu.ee/taimed/general/images/nommemets.jpg
http://y.delfi.ee/norm/79741/4039383_VHffCj.jpeg
15
July 22, 2012
Footer text here
Küsimused
Millised puuliigid  kasvavad peamiselt salumetsades?
Millised marjad  kasvavad palumetsades? 
Nimeta nõmmemetsade samblikud. (2tk)
Kus leidub lodumetsasi?
Millised metsad  hariti  põllumaaks?
16
July 22, 2012
Footer text here

Document Outline

  • Slide 1
  • Asend
  • Salumetsad
  • Slide 4
  • Laanemetsad
  • Slide 6
  • Palumetsad
  • Slide 8
  • Nõmmemetsad
  • Slide 10
  • Lodumetsad
  • Slide 12
  • Niidud
  • Slide 14
  • Kasutatud kirjandus
  • Küsimused
Vasakule Paremale
Metsakooslus #1 Metsakooslus #2 Metsakooslus #3 Metsakooslus #4 Metsakooslus #5 Metsakooslus #6 Metsakooslus #7 Metsakooslus #8 Metsakooslus #9 Metsakooslus #10 Metsakooslus #11 Metsakooslus #12 Metsakooslus #13 Metsakooslus #14 Metsakooslus #15 Metsakooslus #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helena T. Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako

Eesti metsad
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun