Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakendusbotaanika (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

TAIM JA INIMENE
1. Taimede nimetamine
a) Kui vanad on taimede nimed
- sama vana kui keel (agamissugune keel – kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline– kas nt. šimpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??)
- sõltuvalt taime(liigi)tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed
b) Kui täpsed on põlisedtaimenimed
- üllatavalt hea kokkulangevustänapäevase liigi käsitlusega olulistetaimeliikide puhul
- olulistel silmapaistvateltaimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erinevaväärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask -kõiv, pärn/lõhmus- niinepuu )
c) Kuidas on tekkinud taimenimed
- kõige silmatorkavamad –põlised keele põhisõnavara sõnad – levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk -eesti, kuusi-soome, kuš-pu- komi jt)
- keskpärastel toimub kergesti“nimede triiv ” - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigiltteisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus kohta erikihelkondades) kui ka keelte vahel laensõnadena (eriti suur!)
d) Mis määrab “keskpäraste”taimede nimed: olulisus
- kasutmisväärtus (niipositiivne kui negatiivne=vaja kasutamisel vältida)
* toit (Eestis põline kasutussuuresti unustatud juba 19. sajandiks; näljaaja hädatoit –söödavus sageli tinglik )
* ravimid – ' ROHI ',rohuteadus= farmaatsia ; aga ka sõnajõu kinnitamine haruldastetaimede abil
* sööt – väheoluline,ebatäpne
* tehnika – eelkõige
Rakendusbotaanika #1 Rakendusbotaanika #2 Rakendusbotaanika #3 Rakendusbotaanika #4 Rakendusbotaanika #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisiann Õppematerjali autor
Taimede nimetamine
a) Kui vanad on taimede nimed
- sama vana kui keel (aga missugune keel – kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline – kas nt. šimpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??)
- sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed
b) Kui täpsed on põlised taimenimed
- üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul
- olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
rtf

TAIM JA INIMENE

TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel ­ kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline ­ kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad ­ põlised keele põhisõnavara sõnad ­ levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus kohta eri kihelkond

Bioloogia
thumbnail
15
docx

Rakendusbotaanika

Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar ­ laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm ­(ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher ­ vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastikud. Lammipa

Lillekasvatus
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun