Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe Kersti Rootsmaa Hüpertensiivne kriis Crisis hypertonicus (ld.k) Hypertensive crisis (ingl.k) Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kõrge vererõhu avastamise, hindamise ja ravimise rahvusvahelise kommitee (National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure) arvates on hüpertensiivseks kriisiks määratletud süstoolse vererõhu väärtus suurem kui 140 mm/Hg ja diastoolse vererõhu väärtus suurem kui 90 mm/Hg. (Bare, B. Jt. 2008.) Kõrge vererõhu tulemusena inimese enesetunne halveneb järsult. Kaasnevad iiveldus, oksendamine, lihasvärin, peavalu (rõhuv, suruv), nägemis- ja tasakaaluhäired, tahhükardia. Hüpertentsiivse kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt, kiiresti süvenev neeru...
enesehinnangust ja Loo lapsega usalduslik suhe ja kuula teda, anna lapsele avaldub meeleolu Kaugeesmärk: kindlustunnet, et kui tal on mure siis ta ei ole sellega üksi Depressiooni ei ole langusena Depressiooni ei teki vaid võib alati pöörduda personali poole Kiida last kui ta on millegi positiivsega hakkama saanud Allikaloend: Laukkanen, E, Marttunen., M, Miettinen, S., & Pietikäinen, M. (toim) (2008). Kuidas aidata psühhikaprobleemidega noorukit. Tallinn: AS Medicina W.Lippincott &Wilkins. (2006). Straight As in Psychiatric & Mental Health Nursing, USA. Horowitz,L.J. horowitz & Röst, C. (2007). Helping Hyperactive Kids a Sensory Integration Approach: Techniques and Tips for Parents and professionals, Hunter House Publishers, USA. McClusky, K. & McClusky, A. (2001)
tulemused. Kokkuvõttes võtad sa läbi kõik vana informatsiooni, mitte midagi uut. Kokkuvõtet lugedes peaksid sa teada saama kogu oma referaadi sisu, ilma et oleksid eelnevat lugenud. Kokkuvõttes kirjutad sa kas kõik eesmärgid said täidetud ning esitatakse eneseanalüüs. Tuleks lisada ka võõrkeelne kokkuvõte, mis peaks olema siis saksa-, vene- või inglisekeelne. See ei pea kattuma stäpselt su eestikeelse kokkuvõttega, peaasi et põhimõte ja sisu jääks samaks. Allikaloend ning lisad................................................................................................................ 4 Ees- ja perekonnanimi Kool 2 Referaadi koostamine 9.01.2014 Tiitellehe koostamine Oma referaati koostades on esimene leht tiitelleht
Kui oksütotsüün voolab rindade veresoontesse, sunnib see alveoole kokku tõmbuma, piim pigistatakse piimajuhade kaudu siinustesse ja edasi välja nibudesse. Võib olla valulik Aktiveerub, kui laps nutab Sünnijärgsed emaka kokkutõmbed emakas tõmbub kokku väheneb verejooks sarnane menstruaalvaluga valuvaigistamiseks võib kasutada Ibuprofeeni ja Paracetamooli aspiriini kasutada ei tohi! veritsusoht, lapsele toksiline Allikaloend: Apter, D., Väisälä, L., Kaimola, K. (2006) Seksuaalisuus. Soome: Oy Duodecim Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S. (1999) Ihmisen fysiologia ja anatomia. Soome: WSOY Deans, A. (2003). Raseduse A ja O. UK: Carrol and Brown. Ylokorkala, O., Kauppilla, A. (1997). Sünnitus ja günekoloogia. Tallinn: Medicina
Osades romaanides antakse tegevus edasi tegelase vaatekohast (autoritekst) või minajutustusena. ÜLESANNE 2 Leia oma ajaloo vm aine õpikust kolm vähemalt 5-lauselist tsitaati. Koosta väljajättelised tsitaadid (nii sõnade kui lausete väljajätud) kahe kirjapandud tsitaadi kohta. Koosta 2-lauseline refereering kolmanda tsitaadi põhjal. Vormista töö korrektselt ja esita hindamiseks. ALLIKALOEND Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Jaaksaar, K. ( 2010). Uurimistöö, referaadi jm teadusliku teksti kir jutamine. 09.aprill 2012 , http://www.slideshare.net/katsv/uurimist-referaadi-jm -teadusliku-teksti-kirjutamine Leki, I. (1998). Academic Writing. United Kingdom: Cambridge University Press. Lunter, A. 2003. Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile. Modernismist postmodernismini.
1.1. Elulugu 4 1.2. Teoreetiline töö 4 2. Peplau mudel ………………………………………………………………………....6 2.1.Peplau kuus õendusabi rolli ……………………………………………....…….….6 2.2.Peplau arenguetapid õe-patsiendi suhtes…………………………………………...7 Kokkuvõte …………………………………………………………………………………….8 Allikaloend ……………………………………………………………………………………9 Sissejuhatus 2 Õendusteoreetik on inimene, kes arendab õendusabi ühendades erinevaid eesmärke ja kontseptsioone, arendab patsientide ja tervisehoiutöötajate omavahelisi suhteid. Hildegard E. Peplau oli väga mitmekülgne ning tunnustatud teoreetik. Ta arendas õe ja patsiendi vahelist
............................7 2.1.1 Pakend..................................................................................................... 7 2.1.2 Ürdid ja eeterlikud õlid............................................................................ 7 2.1.3 E-vitamiin ja taimsed õlid........................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................................8 ALLIKALOEND...............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin kahjulikud kosmeetikatooted, kuna paljud meist kasutavad seda igapäevaselt ning ei tea kuigi palju sellega kaasnevatest ohtudest. Ilutooteid kasutavad igas vanuses inimesed, et paremad välja näha. Näiteks määritakse ennast kokku keha,-käte,-ja
............................7 2.1.1 Pakend..................................................................................................... 7 2.1.2 Ürdid ja eeterlikud õlid............................................................................ 7 2.1.3 E-vitamiin ja taimsed õlid........................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................................8 ALLIKALOEND...............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin kahjulikud kosmeetikatooted, kuna paljud meist kasutavad seda igapäevaselt ning ei tea kuigi palju sellega kaasnevatest ohtudest. Ilutooteid kasutavad igas vanuses inimesed, et paremad välja näha. Näiteks määritakse ennast kokku keha,-käte,-ja
ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht.
......................................................................................................13 5.1 Preoperatiivne õendusplaan............................................................................................13 5.2 Postoperatiivne õendusplaan...........................................................................................15 6. ARUTELU............................................................................................................................21 ALLIKALOEND......................................................................................................................25 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09.
(Davis jt 2008.) Erikson näitas, et täiel määral saaks areneda terve identiteet ainult siis, kui noor suudab lahendada läheduse ja autonoomia vahelisi tõrkeid ka kriitilistel hetkedel. Samuti peaks noor oskama mõista juba vahet vajaduste ja tahtmiste vahel, mis tagaks parema koostöö eakaaslastega ja aitaks võtta vastu otsuseid täiskasvanutest sõltumata, hinnata sotsiaalseid tingimusi ja peaks suutma pühenduda tööle. (Schneider-Munoz 2009.) Allikaloend: Schneider-Munoz, A., J. (2009). Devoleping Controls Within through Service Learning. Reclaiming Children & Youth, 18 (1): 41-44. Davis, K., Seider, S., Gardner, H. (2008). When False Representations Ring True (and When They Don't). Social Research, 75 (4): 1085-1108. Arula, T., Linn, E., Paal, K. (2005). Lapseea iseärasused. Tartu: Härmametsa Talu kirjastus.
talitle, siis ei ole oodata mingisugust arengut selles valdkonnas, sest väikeriikide poolt õhku paisatud freoonide hulk on imepisike selle kõrval, mida suurriigid tekitavad. Osoonikihi taastumise nimel peaksid pingutama kõik rigid ühiselt ning see ei tohiks olla valikuline tegevus, sest täna osoonikihi kaitsvale toimele UV-kiirguse eest on elu Maal võimalik sellisena nagu see hetkel eksisteerib. ALLIKALOEND http://et.wikipedia.org/wiki/Freoonid 11.12.2013 Parts. L http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1137/Atmosphere %20ecology.zip/freoonid.html 11.12.2013 Jürgens. A http://www.envir.ee/1101324 11.12.2013 Jürgens.A http://www.envir.ee/1172243 11.12.2013
lähedane inimene). regulaarselt käinud AA Soovita muuta elustiili( leida koosolekutel ning kõrvale uusi tuttavaid, liikuda uutes jätnud nn. vanad seltskondades, keskenduda joomakaaslased ning käib perele-tuttavatele). aktiivselt tööl. Allikaloend: Aluoja, E. jt. (1993). Psüühika-ja käitumishäired. Tartu Lönnqvist, J. jt. (toim). (2002). Psühhiaatria. Medicina: Tallinn Vildebeck, S.L. (2008). Psychiatric-Mental Health Nursing (466-472). Fortinash, K. M., Holoday-Worret, P. (1999). Psychiatric Nursing Care Plans. Mosby http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/FR-Ravi5k.htm (08.10.09)
Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kuritarvitamine ehk lapse seksuaalne väärkohtlemine on väärkohtlemise vorm, mille puhul täiskasvanu või nooruk kuritarvitab last seksuaalse stimulatsiooni eesmärgil. Lapse seksuaalse kuritarvitamise vormide sead on lapse kutsumine seksuaalsesse tegevusse või tema sundimine selleks, suguelundite paljastamine lapse ees, pornograafia näitamine lapsele,
paranemist · Kärnade staadiumis määritakse nahka baassalviga, hoidutakse päikesepõletusest ka pärast paranemist · Näol lööbe levimise vältimiseks ja lokaalsete kahjustutste ärahoidmiseks kasutatakse atsükloviirsalvi · Hoidutakse kratsimisest ja hõõrumisest. Küüned lõigatakse lühikeseks ja ööseks pannakse kätte puuvillsõrmikud Allikaloend: Dots. Mändar, R. (2012). Herpesviirused. TÜ mikrobioloogia instituut. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3394/5_herpesviirused1.zip/index.html (18.01.2014) Suri, E. (2010). Herpes. Tartu Ülikooli Kliinikumi infomaterjal. http://www.ph.ee/content/editor/files/Herpes.pdf (18.01.2014) Wikipedia. org. (2013). Vöötohatis. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B6%C3%B6tohatis (18.01.2014) Vaktsineeri
ülejäänud klasside numeratsioon. Intervjuust sain teda, tänapäevase lillepeenra asemel esimesel korrusel oli kunagi purskkaev kuid välimus üldjuhul on jäänud samaks. 3. Kokkuvõte Käes olevas uurimistöös pandi kirja Kilingi-Nõmme Keskkooli ajalugu ning intervjueeriti ühte endis õpilast. Uurimistöö eesmärk sai täidetud. Töö autorina sain teada huvitavaid fakte, kuidas on tekkinud Kilingi-Nõmme Gümnaasium ja millised muutused aja jooksul on tekkinud. 4. Allikaloend Kirjandus Priedenthal-Manavald, Aita 2003. Saarde köstrikoolist Kilingi-Nõmme Gümnaasiumini. ETPV Trükikoda AS. Internet Kilingi-Nõmme Gümnaasium. Ajalugu. http://kilingi.edu.ee/default.asp?id=345 [3.05.2013] Intervjuu Voort, Kaja 2013. Intervjuu endise õpilasega. Käsikiri töö autori käes.
Ma ei võta ühtki õppeainet, kui individuaalset eesmärki, vaid rühin suurema eesmärgi poole edule elus. Kindlasti leidub minus ka õppijana negatiivseid omadusi laiskus, motivatsioonipuudus, oskamatus, kuid mida aeg edasi, seda vähem leidub minus neid antagonistlike tegureid. Õppijana olen alati innustunud Clay P. Bedfordi sõnadest : ,,Sa võid anda õpilasele õppetunni päevaks, kuid kui sa õpetad ta õppima uudishimust, siis ta jätkab õppimist terve ülejäänud elu." Allikaloend Fleming, N. & Baume, D. (2006) Learning Styles Again : VARKing up the right tree!. Educational Developments, 7.4: 4-7. Kidron, A. (2008). Kogemus kompetentsuseks!. Haridus, 7-8: 13-15. Kikas, E. (2004). Õppimine ja õpetamine. Haridus, 3: 10-13. Löfstrom, E. (2008). Mõtestatud õppimine ja õpetajakoolitus. Haridus, 7-8: 25-27. Pashler, H., McDaniel, M., Rohrer, D., Bjork, R. (2009) Learning Styles : concepts and evidence. Psychological Science in The Public Interest, 9(3): 105-119
ENNETAMINE Kuna herpesehaige on nakkav ka mittelööbivas perioodis, siis on oluline pidada silmas esmaseid hügieeninõudeid (pesta käsi, mitte kasutada võõraid voodilinu ega saunalinu jne). Seksuaalvahekordade ajal tuleks kasutada kondoomi või turvakilet. Herpes on väga nakkav 6 ning seetõttu tuleb oma käsi alati pärast ravimi tarvitamist või nakkuspiirkonnaga kokkupuutumist pesta. 7 ALLIKALOEND Sigur,U. (2006). Ühendlabori käsiraamat III. Tartu .Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Fandejev, L. (1958). Naha-ja suguhaigused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus http://et.wikipedia.org/wiki/Herpes http://www.hambaarst.ee/artiklid/296/ http://www.derma.ee/articles.php?id=66 http://www.inimene.ee/?disease=o&sisu=disease&did=346 8
Rastafarianism ei ole just kõige tuntum usund. Kõige rohkem on see usund tuntud siiski sellele omaste rastapatside ning kanepi suitsetamise poolest ja on populaarne ka valgete seas. Enamus ei pruugigi teada, et tegelikult on rastafarianismi üks põhilisi reegleid vaen valgete vastu. Väga paljud inimesed, kes ennast rastadeks nimetavad, ei ole tegelikult seda usku ja kasutavad seda nime ainult vabanduseks kanepi suitsetamisele. 6 4. Allikaloend Biography 2014. Haile Selassie I biography. http://www.biography.com/people/haile-selassie-i- 9325096#early-years (06.12.2014) Hot 2004. Reggae Fever - Rastafari. http://www.hot.ee/smaddy/rasta.html (06.12.2014) Reggae 2006. Kes on rastad? http://www.reggae.ee/reggaeartiklid/rastafari/130-kes-on-rastad- referaat (06.12.2014) United Religions Initiative 2002. Rastafarianism. http://www.uri.org/kids/other_rasta.htm (06.12.2014) http://api.ning
........................ 11 4.2 Tulemused ja analüüs ........................................................................................................................ 11 Kokkuvõte ................................................................................................................................................... 17 Võõrkeelne kokkuvõte ................................................................................................................................ 18 Allikaloend .................................................................................................................................................. 19 Lisad ............................................................................................................................................................ 20 Sissejuhatus Isegi kui väga püüda, siis ei ole võimalik vestelda inimesega ilma, et kasutaksime oma keha.
otsuseid ja tegeleda mitmesuguste praktiliste asjadega. Õde võib anda praktilisi nõuandeid selle kohta, mida vahetult pärast lähedase inimese surma on vaja teha. Enne kui sugulased lõplikult haiglast lahkuvad, annab õde neile üle ka lahkunule kuulunud vara. On väga oluline, kuida õed sugulastega enne viimaste haiglast lahkumist käituvad. Sõbralikkust ja praktilist abi mäletatakse tänuga, samal ajal kui ükskõikne ja hoolimatu käitumine jätab halva mälestuse. (Roper jt 1999) Allikaloend Roper, N., Logan, W.W.,Tierney, A. 1999 Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Tilvis, R. & Sourander, L. (toim.) (1996). Geriaatria. Medicina, Tallinn
täielikku asendumist valitseva riigi omaga. Siiski, on Tiibetil ka lootusi oma keele ja kultuuri säilitamiseks tänu Indias paguluses elavatele tiibetlastele, kes on sinna põgenenud Hiina reziimi eest, ning kel on võimalik seda erinevalt Tiibeti tiibetlastest igapäevaselt praktiseerida ilma sõjaväe järelvalveta. Tiibetist teab kogu maailma, ning ka see võib sundida kultuuri säilima. 7 Allikaloend Eesti-Tiibeti kultuuriselts 2008. Tiibeti toetustõrvik Suurel Munamäel. http://www.tibet.ee/munamagi/Tiibeti_toetustorviku_infovoldik.pdf Forbes, Andrew, David Henley 2011. 'The First Tibetan Empire' in: China's Ancient Tea Horse Road. Chiang Mai: Cognoscenti Books Marks, Thomas A. 1978. "Nanchao and Tibet in South-western China and Central Asia." The Tibet Journal. Vol. 3, No. 4. Winter 1978, pp. 1316. Richardson H. E. 1985. 'A Corpus of Early Tibetan Inscriptions
rühm, mis on välja kasvanud käitumuslikust paradigmast ning mida iseloomustab keskendumine tunnetusprotsesside uurimisele, rõhuga taju- ja mäluprotsesside eripärale. 6. Bioloogiline paradigma esitab küsimuse, millises kohas ajus paikneb isiksus. Täpsemalt millised ajuosad vastutavad olulisemate isiksuseomaduste eest. 7. Evolutsiooniline paradigma üritab tuletada isiksuseomadusi liigi evolutsioonilisest ajaloost (Allik, Realo ja Konstabel 2003). ALLIKALOEND: Allik, J; Konstabel, K; Realo, A. (2003). Isiksusepsühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, T; Maruste, R. (2008). Psühholoogia alused. AS Kirjastus Ilo, Tallinn. (Mõttus, Realo, ja Allik, 2011: lk 387; Gottfredson, 1997 Allik, J; Mõttus, R; Realo, K. (2011). Intelligentsus. lk 387; Gottfredson, 1997. (08.10.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/Isiksusepsühholoogia, 2017 Allik, J; Mõttus, R; Realo, K. (2011). Intelligentsus. lk 387; Gottfredson, 1997. (08.10.2017)
Üldjoontes olen nõus väitega, et igaüks on iseenda saatuse sepp ja iseendale õnne valaja. Kuid mitte sada protsenti kõigile see ei kehti. Aga proovima peab. Minul on hea elu. See pole alati nii olnud, kuid siin kiidan enda head tervist, mille alla liigitan ka hea stressi taluvuse, mis on mind siiani kenasti elus edasi aidanud. Ei tohi alla anda ja julgelt järgin oma motot, mis kehtib alati: olukord tuleb lahendada parimal võimalikul viisil! ALLIKALOEND Chopra, Deepak (1998). Edu seitse vaimset seadust. Kohtla-Järve: Oü Nebadon Lehtsaar, Tõnu (2013). Sissejuhatus religiooni- psühholoogiasse. 2013: As Pakett Sivers, Fanny (2006). Haigus võib avada aknaid. Tallinn: Patmos Sutrop, Margit (1995). Hea elu, moraal ja sotsiaalne õiglus: Aristotelesest tänapäevani http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/files/ms_heaelu.pdf (07.02.2014)
............................................................................... 12 2.2.1. Tavainimese arvamus .................................................................................................. 12 2.2.2. Mänguri arvamus ......................................................................................................... 13 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 14 ALLIKALOEND ........................................................................................................................... 15 SUMMARY .................................................................................................................................. 17 LISAD ........................................................................................................................................... 18 SISSEJUHATUS
3) Probleem: Teadmiste defitsiit haigusest ja ravist Eesmärk: Ema on teadlik haigusest ja raviskeemist Tegevus: Selgitan, et tegemist ei ole nakkava haigusega, ema peaks informeerima lasteaia kasvatajaid lapse haigusest, selgitan ravimite kasutamist. 4) Probleem: Väsimus, mis on tingitud sellest, et õhtuti ja öösiti sügelemisvajadus suureneb Tegevus: Vt, punkt 1. 7 ALLIKALOEND 1. Atoopiline dermatiit. (i.a.). Tallinn: MEDA Pharma SIA. http://www.meda.ee/avaleht/ravi-valdkonnad/dermatoloogia/atoopiline-dermatiit/ 2. Atoopiline dermatiit. (2012). Patsiendi info. Ida-Tallinna Keskhaigla. http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK658%20Atoopiline%20dermatiit.pdf 3. Baaskreemid. (2011). Orion Pharma. Tallinn. http://www.orionpharma.ee/Tooted/Eneseabi-apteek/Baaskreemid/Ceralan/ 4. J. Karvonen, M., Hannuksela, R., Suhonen. (2010). Medicina
3. Kokkuvõte Rupert Grint ei ole just kõige tuntum filminäitleja. Tema kõige kuulsamaks rolliks ongi Ronald Weasley "Harry Potteris", mujalt ta väga tuttav ei ole ning tihti ei pruugi inimesed teda ainult nime järgi äragi tunda. Ta on siiski filmimaastikul tõusev täht ja on kindel, et tal läheb filminduses veel hästi. Teda toetavad fännid, kes on temaga jäänud sellest ajast, kui ta veel "Harry Potteris" mängis. 5 4. Allikaloend Biography 2014. Rupert Grint biography. http://www.biography.com/people/rupert-grint-6428?page=2 (27. 01. 2014) Delfi 2014. "Harry Potteri" Rupert Grint rääkis hirmsa loo, mis teda narkootikumidest eemale peletas. http://publik.delfi.ee/news/inimesed/harry- potteri-rupert-grint-raakis-hirmsa-loo-mis-teda-narkootikumidest-eemale- peletas.d?id=67621284 (28. 01. 2014) Etv2 2013. Rupert Grint suundub teatrilavadele. http://etv2.err.ee/avalehe8/3630a0a9-2898-463c-860e-b3f36c0320f6 (28. 01. 2014)
4.5 PULJONGIMAITSEAINE KÖÖGIVILJADEGA Puljongisegu, mis teeb supi valmistamise kiireks ja mugavaks, maitse on tõeliselt naturaalne. Puljongipulbrit on kergem vees lahustada kui kuubikuid ning selle lisades ei hakka eralduma rasva. Puljongisegu võid lisada ka kastmetesse, maitsestada sellega kala, kana, liha ja köögiviljatoite. Lisaks puljongipulbrile sisaldab see kuivatatud köögivilja, suhkrut ja kurkumit. 250 ml puljongi või kastme valmistamiseks kulub 1 tl maitseainet. 4.6 KARRI ALLIKALOEND: 1.) Internet 2.) Kulinaaria õpik 3.) Selver
Samaväärsete täiendite vahel sidesõna asemel Eesti-Läti piir, soome-ugri keeled, õuna-marjaaed Kaksikeesnimes või -perekonnanimes Maarja-Liis, Grünthal-Ridala Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel Üleminek a-st b-sse, nr-d Nii sidekriipsuga kui sidekriipsuta võib kirjutada võib-olla, võib olla Allikaloend: Ehala, M. 1998. Eesti kirjakeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn:Künnimees. Erelt M., Erelt T., Ross K.2000. Eesti keele käsiraamat, II, täiendatud trükk.. Tallinn:Eesti Keele Sihtasutus Kraut E., Liivaste E., Tarvo A. 2004. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn:Koolibri http://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm
.....................................................................................10 2. UURIMUSTULEMUSTE ANDMETE METOODIKA JA ANALÜÜS........................................12 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................16 RESÜME............................................................................................................................................17 ALLIKALOEND................................................................................................................................18 LISAD................................................................................................................................................20 Lisa 1..............................................................................................................................................20
12 2.4. Kasvuhoonegaasid muudavad elu Marsil võimalikuks?...........................................13 2.5. Teadlaste arvates ei saa Marsil elu eksisteerida........................................................14 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Võõrkeelne kokkuvõte..............................................................................................................16 Allikaloend................................................................................................................................17 Lisad..........................................................................................................................................18 2 Sissejuhatus
enne, kui tuli mängu kool, seda kõike läbi mängu ning elu ja looduse vaatlemise. Leian, et lasteaiad peaksid ranged õpetamised asendama loominguliste mängudega ning kasutama rahvalaule ning vanarahva pärandit üleüldiselt. See on saatnud meid läbi aastasadade ning harinud meid ja meie meeli. Lapsed suhtuvad läbi mängu õpetatavasse palju paremini ning seeläbi tahavad rohkem ja rohkem õppida. Kellele ei meeldiks ülikooliski omandada materjal tuima tuupimise asemel mängides... Allikaloend Eisen, F. 1985. Koolile pühendatud elu. Tallinn: Kirjastus Valgus Müürsepp, M. 2001. Rahvaluule ja üldõpetus. Tallinn: TPÜ kirjastus
filosoofiline, jutustavad reisikirjeldused ja historiograafiad ning folklooril põhinevad olustikulised ja ajaloolised jutustused. Proosakirjandusest on säilinud vaid üksikuid fragmente. Valmizanri loojaks peetakse küürakat früügia orja Aisopost, kelle tegelik olemasolu siiski tõestatud ei ole. Mitmeid valmimotiive ( "Hunt ja lambatall", "Vares ja rebane") võib kohata Euroopa valmimeistrite La Fontaine'i, Lessingu, Krõlovi ja eestlase J. Tamme loomingus. (Kleis 1956: 68). Allikaloend Kleis, R 1956: Vana-Kreeka kirjanduse põhijooni, Tartu Kleis, R 1980: Antiikkirjanduse ajalugu, Tallinn Unt, J 2001: Antikkirjandus, loengukonspekt, Tartu http://e-ope.khk.ee/ek/2012/antiikkirjandus/mis_on_antiikkirjandus.html http://et.para-web.wikia.com/wiki/Kreeka_jumalad
Muidugi peab arvestama tema võimet öeldu mõistmisest. Samuti tuleks rääkida haigega tema väärtustest, isegi kui ta ei ole võimeline ennast väga hästi väljendama ja saab küsimustele ainult vastata. Veel leian, et haigele tuleks kasuks soovitada hingehoiu teenust, kus temaga saab suhelda selle ala spetsialist. 7 Allikaloend Linnamägi, Ü., Braschinsky, M., Saks, K., Lääts, E. (2010). Käsiraamat dementsete haigete hooldajale. Tallinn: Eesti Alzheimeri Tõve Ühing. Meetodid ja tegevused. (2010). Sufuca. http://www.sufuca.fi/ee/methods_activities_ee.html (16.12.2010). Timm, M., Murov, M. (2010). Hemipleegilise patsiendi potentsiaalsed probleemid ja nende ennetamine. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Praktikumi konspekt]. Timm, M., Murov, M. (2010). Insuldihaige taastusravi
inimelusid. Samuti on selles referaadis esitatud huvitavaid fakte loomade ja loodus käitumise suhtes, mis on otseselt seotud maavärinate ette ennustamistega. Maavärina tagajärgi saab hinnata kahe erineva skaala abil, esimene skaala ehk Richteri skaala aitab hinnata maavärina võimsust( seda, kui suur hulk energiat vabaneb) ning teine skaala ehk Mercalli skaala abistab meid visuaalse pildi hindamisel(purustuste raskus). ALLIKALOEND Hang, Tiit, Jaagus Jaak, Järvet Argo, Kanal Arno, Kirs Juho, Mander Ülo, Oja Tõnu, Puura Ivar, Roosaare Jüri 2004. Üldmaateadus gümnaasiumile. Toimetanud: Kalle Hein. Koostanud Ülle Liiber. Tartu: Eesti loodusfond Muranov, Aleksandr 1986. Maakera loodusjõudude kütkes. Tallinn: ,,Valgus" http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691919/Maav%C3%A4rinate%20tekkep %C3%B5hjused http://www.rescue.ee/19669 http://geograafia10a.pbworks
analoogist (st Kolmekümneaastasest sõjast), ei osuta neile võrdluste ja paralleelide toomise abil, vaid käsitleb neid otsekui olekski tegu tema aja paradigmaatiliselt suurima ususõja mudeliga nõnda ei ole Karl XII enam ,,nagu" Gustav Adolf ja tema troonijärglane, vaid (uus) Gustav Adolf (või Juliuste dünastia alusepanija või Aleksander Suur) ise. (katkend Janika Pälli artiklist, TÜAK 2011) Allikaloend ja märkmed Alusta tööd üldise allikaloendi koostamisest (see võib hiljem loomulikult täieneda) Kõik märkused peavad olema varustatud täpse viitega (säästab hiljem vormistamise aega) Head märkmed on selged, täpsed ja täielikud Kopeerimine on küll lihtne, aga läbimõeldud ümberkirjutus lihtsustab edasist tööd Jälgi, et mõte oleks õigesti edasi antud Viitamine ja plagiaat Iga mõte, mida sa ise välja ei mõtelnud, vajab viidet
....13 4. Meetodi valik..............................................................................................17 4.1. Traditsioonilised meetodid......................................................................17 4.1.1. Grammatika-tõlke meetod,lugemismeetod..........................................17 4.1.2. Otsene meetod, audiolingvaalne meetod, kognitiivne meetod............18 KOKKUVÕTE..............................................................................................20 ALLIKALOEND..........................................................................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval on väga populaarne keelte õppimine. Kui rohkem sa tead keeli, seda palju rohkem sa saad olla konkurentsivõimeline meie suures Maailmas. Keeleoskus sarnaneb kõikide teiste oskustega. Keele omandab vaid see, kellel on piisavalt võimalusi selle kasutamiseks. (Kleinschroth 2000: 224) Eesti keele õppimine on ka
,,Uuringu andmetel sööb iga päev puu- ja köögivilja 78% uuringus osalenud lastest, kuid vähemalt 5 peotäit tarbib neist vaid 13%, mida on siiski üks protsent rohkem kui aasta varem.'' (TNS EMOR, 2014) 6.11.15 Kasutatud kirjandus Peale kokkuvõttet ja enne lisasid; Kirjanduse loetelu vormistamine Viitekirjed pannakse töö lõppu või selle osa pealkiri on KIRJANDUS või ALLIKALOEND; viitekirjed järjestatakse tähestikuliselt ning neid ei nummerdata! allikaloendisse pannakse kirja kõik materjalid, mida oled oma töös kasutanud. Kindel järjekord allika kirjutamisel Autor (perekonnanimi ja eesnimi); ilmumisaeg (ilmumisaasta järele pannakse punkt); pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel); andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoht ja kirjastuse nimi (nende vahele pannakse koolon).
results.I divided research work into groups by areas of athletes to find information easily.While I was doing research work, I gained new knowledge, what will be useful in future.I believe i brought out most important information of athlete results of Estonia and their history.I hope this research work helps to find quickly necessary information of what is being looked for.Thanks to the research work I found out these records, that I wasn't even heard before. ALLIKALOEND http://www.annaabi.com/Eesti-kergej%C3%B5ustiku-ajalugu-m6085.html (19.03.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_V%C3%A4rnik (06.04.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Erki_Nool (19.03.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter (06.04.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Heino_Sild (06.04.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Uudm%C3%A4e (30.03.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Tamm (06.04.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik#T.C3.B5kke-_ja_takistusjooksud (01
Kerge või mõõduka raskusega KOK korral kasutatakse esmase ravimina tavaliselt bronhilõõgastit, et õhupuudust vähendada. Uuringutes on tõestatud, et KOKi raskete ägenemiste hulk väheneb, kui kasutada ühte kombineeritud inhalaatorit, mis sisaldab inhaleeritavat glükokortikoidi ning kiire toime algusega pikatoimelist bronhilõõgastit, võrreldes sellega, kui kasutada ainult kiire toime algusega pikatoimelist bronhilõõgastit. (Astma.ee) ALLIKALOEND · A. Hermet., D. Bärenson., P. Joalaid., V. Väär., T. Sildre. Õe käsiraamat. AS Medicina, Tallinn 2001. Lk 105 107. · Astrazeneca, 2011. Milles seisneb astma ja KOK erinevus?; Astma. http://www.astma.ee/kok1/ http://www.astma.ee/astma/ · Eesti Kopsuliit, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus. http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=19 http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=21 · K. Vijar, 2005
25% liibüalastest on kõrgkoolikraad. Iga kord, kui riigil õnnestus müüa suures koguses naftat, jaotati osa tulust rahvale. Liibüal puudus välisvõlg. Riigireservid, mis ulatusid kuni 150 mld dollarini, on nüüd ülemaailmselt külmutatud. Gaddafi viis läbi maailma võimsama niisutusprojekti – tuntud kui Suure Inimese Loodud Jõe nime all – et teha vesi vabalt kättesaadavaks läbi kogu kõrberiigi. Allikaloend: http://www.biography.com/people/muammar-al-qaddafi-39014?page=1 http://www.english-online.at/people/gaddafi/muammar-gaddafi-revolutionary-leader-of-libya.htm http://www.oppapers.com/essays/Gaddafi/418095 http://et.wikipedia.org/wiki/Mu%E2%80%98ammar_al-Qadhdh%C4%81f%C4%AB http://www.vabamotleja.info/index.php/modules-menu/2011-09-23-17-55-24/poliitika/121-16-asja- mida-liibuealased-enam-kunagi-ei-naee http://en.wikipedia.org/wiki/1986_Berlin_discotheque_bombing http://et.wikipedia
„Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus.
2) Oma sõnadega ümbersõnastamine. 3) Otseste laenude ehk tsitaatide kasutamine. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. Lühike tsitaat pannakse alati jutumärkidesse ja see peab olema sõna- sõnalt kirjutatud. Ärajäetud sõnad märgitakse kahe mõttekriipsuga ( ) või kolme punktiga (. . .). Pikka tsitaati on kombeks sisestada taandreaga. Taandrida näitab, et tegemist on otsese laenuga ning jutumärke ei ole vaja. ALLIKALOEND Allikaloendi all mõeldakse kirjutise lõpus enne lisasid olevat loetelu, mis sisaldab tähestikjärjestuses kirjutises kasutatud allikaid. Allikaloendi ülesanded: 1) See pakub lugejale võimaluse vaadata, mis tüüpi allikaid on töö tegija kasutanud. 2) Hästi koostatud allikaloend annab lugejale piisavalt teavet, et hankida huvitavaks hinnatuid allikaid. 3) Saab selgitada, kas nimetatud allikmaterjal on olemas.
3.1. Üldküsimused.................................................................................................... 43 3.2. Omaste arvamused............................................................................................. 43 3.3. Minu arvamused................................................................................................ 51 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 54 ALLIKALOEND............................................................................................................ 57 Lisa.................................................................................................................................. 59 17 Lisa 3. Sisulehekülg 1.2.3. Vead laeva sertifitseerimisel
Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel. (2) Õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks esitab vanem kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, milles tuleb näidata tervislikel põhjustel koduõppele viimise põhjused. § 3. Tervislikel põhjustel rakendatava koduõppe korraldamine (1) Koduõpet tervislikel põhjustel korraldab kool, mille nimekirja õpilane on kantud. ALLIKALOEND Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13337919 (21.02.2012 18.31) Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/13349120 (21.02.2012 19.45) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord https://www
kateetri Potentsiaalne oht Unehäirete tekke -taga rahu ja vaikust Unehäireid ei teki, unehäirete tekkeks, oht on viidud -manustada arsti patsient öösel mis on tingitud miinimumini, määratud ravimeid magab ärevusest ja unehäireid ei teki -vajadusel arsti hirmust mis ettekirjutusel väljendub manusta unerohtu magamajäämise raskusena ALLIKALOEND Aumees K., (2010). Eesnäärmehaiguste omavahelised seosed ja ühised riskitegurid. Eesti Arst, 2010; 89(12):818-824 K. Ausmees, M. Zarkovski, G. Timberg, et al. Prevalence of inflammatory prostatitis in ageing male with lower urinary tract symptoms. Eur Urol 2009;8:5856. Collins MM, Meigs JB, Barry MJ, et al. Prevalence and correlates of prostatitis in the health professionals followup study cohort. J Urol 2002;167:13636. Daniels NA, Ewing SK, Zmuda JM, et al
läbiviimist (Gulanick, Myers, 2014). Hinnang: Patsient kasutab leitud ressursse otstarbekalt ning tema teadmistepagas on haiguse osas saanud juurde palju uut informatsiooni. Patsient toitub tervslikult ning tema toidukorvis on rohkem juur- ja puuvilju. Lisaks on patsient leidnud enda jaoks sobivad raua ja foolhappe allikad. Patsiendi korrektne raviplaani järgimine on näidanud kordushemogrammil tulemuste märgatvat paranemist. ALLIKALOEND Herdmann, T.H., Kamitsuru, S. (2014) NANDA International Õendusdiagnoosid: Definitsioonid ja klassifikatsioon 2015-2017. Oxford: Wiley Blackwell Gulanick, M., Myers, J, L. (2014) Nursing Care Plans: Diagnoses, Interventions, and Outcomes. 8th ed. Philadelphia: Elsevier/Mosby 21 Everaus, H. (2013) Aneemia. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/aneemia/id-97 (16.04.2018)
..........................................14 5. MÄHKMEDERMATIIDI LEEVENDAMISE VÕIMALUSED IMIKUTEL JA VÄIKELASTEL...................................................................................................................17 6. ARUTELU........................................................................................................................20 7. JÄRELDUSED.................................................................................................................23 ALLIKALOEND..................................................................................................................24 LISAD..................................................................................................................................31 5 1. SISSEJUHATUS Imiku naha areng algab emaüsas esimesel trimestril ning areng jätkub ka peale sündi esimestel eluaastatel
Põhjenda. 82. Väide: „Normaalselt on ülajäsemetelt mõõdetud vererõhk madalam alajäsemete rõhkudest“. On antud väide õige või väär? 83. Miks esimestel elupäevadel võib alajäsemetel mõõdetud vererõhk olla 15-20 mmHg võrra madalam, kui ülajäsemetel? Põhjenda. 84. Nimeta, millised on sagedasemad vead vererõhu mõõtmisel? 85. Arteriaalse varerõhu normväärtused. 48 ALLIKALOEND Ainla, T. (2008). Eakad ja hüpertensioon – kas on muudatusi uues areteriaalse hüpertensiooni ravijuhises? Lege Artis, Vol. 1, 25–27. Aylott, M. (2006). Caring for Children with Critical Illness. Raamatus: Glasper & A., Richardson, J. A. (Ed.). Textbook of Childrens and Young Peoples Nursing. Edinburg: Churchill Livingstone Elsevier, lk.739-740. Blagdon, G., Butler, L., Cooke, S., H., L., Porter, M. (2007). Fundamental Aspects of cardiovascular care. Raamatus: Glasper, A., Aylott, M
de tagab lapsele hingamise ja piisava ventilatsiooni, toitmise ja diureesi, suhtlemise ja turvalise keskkonna ning võimalusel kaasab ka lapse perekonna tervenemise protsessi. · Ekstubatsioon on intubatsioonitoru eemaldamine kui laps on isehingamiseks võimeline. de tagab, et intubatsioonitoru eemaldatakse plaaniliselt, mitte juhuslikult. Et seda ei juhtuks on vajalik tagada patsiendile rahulolu ja fikseerida intubatsioonitoru kindalt. ALLIKALOEND Adamson, V. 2007. SA TÜK Infektsioonikontrolliteenistuse raport. Aitkenhead, A. R., Smith, G., Rowbotham, D. J.(toim.) 2007. Textbook of Anaesthesia. Edinburgh: Churchill Livingstone Elsevier, 653-670 Allman, K. G., Wilson, I. H. 2007. Oxford Handbook of Anaesthesia. Oxford: University Press, 760-781 Almodovar, M., Laussen, P., Roth, S. (2000). Synchronized independent lung ventilation in palliated congenital heart disease with variable sources of pulmonary blood flow.// Pediatric
annaabi.ee 
