50 AASTAT KILINIG-NÕMME KESKKOOLI (0)

Kilingi -Nõmme Gümnaasium
Maarja Voort
10. klass
50 AASTAT KILINIG-NÕMME KESKKOOLI
Uurimistöö
Juhendaja Mari Karon
Kilingi-Nõmme 2013
Sisukord
Sissejuhatus 2
1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis 3
2. Intervjuu 5
Analüüs 6
3. Kokkuvõte 7
4. Allikaloend 8

Sissejuhatus

Käesolevas uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Kilingi-Nõmme keskkooli ajalugu. See teema on oluline kuna nii endistele õpilastele kui ka praegustele oleks oluline teada kuidas on tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat .

1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis

Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elanikkond kui ka koolilaste arv. Aastal 1945 muudeti Kilingi-Nõmme 6-klassiline Algkool keskkooliks, direktoriks määrati Ado Almers. Õppetöö algas 1944.a. 23. Oktoobril, igal järgneval aastal aga 1. Septembril. Tundide algus oli kell 8.00 , vahetunnid kestsid 10 minutit aga suur vahetund 15 minutit, tunde kokku oli 8. Kool töötas kokku neljas majas : 1-4 klassid Sambla tänava koolimajas, 5-6 klass endises Saarde vallamajas, 7-11 klass peahoones Kantsi tänaval. Paljud õpetajad töötasid mitmes majas nii, et pidi vahetundide ajal ühest majast teise jooksma . Esimene lend koosnes 8st õpilasest, tegid oma lõpueksameid Abja Keskkoolis kuna kohapeal polnud piisava haridusega õpetajaid. Sellel ajal toimusid eksamid kõikides klassides alates neljandast . Õppeainetest tulid tagasi vene keel ja sõjaline õpetus aga kuna N. liidus puudus sellel ajal tööõpetus ja laulmine siis pidi haridusminister Ojal Moskvas pidama väitlust nende säilitamise üle. Laulmine jäi aga tööõpetus ei . ( Priedenthal-Manavald 2003: 127-132 )
Koolis hakati korraldama kultuurihommikuid ja poliitinformatsioone. Puudumiste eest pidi maksma rahatrahve. Asutati ka õpilaskomitee kuhu kuulusid J. Kalev , V. Kalmus ja Ü. Strandberg. Bioloogia ja keemia õpetaja Linda Kase eestvedamisel loodi ka Noorte Naturalistide ring. Kõik õpetajad ja õpilased olid kohustatud tegema 50 tundi ühiskondliku kasulikku tööd. Keskkoolide arenemine sai suure hoo sisse aastal 1954 kui kaotati õppemaks, õpilaste arv kiirelt kasvas ja suur tähelepanu pöörati õppebaaside laienemisele. Õppevahendite-katseriistade varud laienesid , saadi juurde geograafilisi kaarte ja ajaloo õpikuid kui need oli vene keelsed. Ainukesed eesti autorite tehtud õpikud olid Eesti ajaloo omad. ( Priedenthal-Manavald 2003: 133-135 )
1954/55 . õ. a. Õpilaste arv oli tõusnud 450-ni ja klasse oli kokku 18 aga õppeaastal 1957/58 õpilaste järsk kasv 559-ni ( esimesse klassi võeti lausa 49 last ) . ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium )
1962/63 õppeaastal valmis uus koolihoone, mis eelmistel kooliaastatel laiali pillutatud koolipere kokku tõi . Koolimajas oli 15 klassiruumi ja oli ette nähtud 600 õpilasele ( poistele oli eraldi tööõpetuseruum , keemia- füüsika klassid, muusika klass , söökla , aula ja õppevahendite ruum . Kool avati pidulikult 30. september 1961.a. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium )
1970/71 õppeaastaks oli koolis õpilasi 716, mis küll kevadel langes 700-le ja õpetajaid oli 41. Kooli õppebaasi osas tehti olulisi muudatusi: ehitati bioloogiaklass, laiendati õpetajate tuba ja avaramatesse ruumidesse loodi tütarlaste tööõpetuse ruumid .1977/78 õppeaastal tehakse koolimajas kapitaalremont .
1978/79 sügisel tulevad kooli 6-aastased n.ö 0-klass mis hiljem sai esimeseks klassiks ja sealt muutus ka klassi numeratsioon . ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium )
1998/99.õ.a jätkub koolimaja renoveerimine ja keskkool tähistab 50. Sünnipäeva ja lõpetab tegevuse ning alustab tööd Kilingi-Nõmme Gümnaasium. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium )

2. Intervjuu

Intervjueeritav oli Kaja Voort, kes käis Kilingi-Nõmme keskkoolis 1980-1983. Kooliajast meeldivaks pidas ta kindlast purskkaevu ja raadiosõlme ning reljeefi enne aulat. Lemmik õppeaineteks tõi ta välja sõjalise ettevalmistuse, kehalise kasvatuse , joonistamise ja ajaloo. Põhjenduseks, miks ta valis just need ained olid erinevad aga üldjuhul siiski see, et tundides muutis õpetaja tunni huvitavaks ja pakkus ka endale huvi. Klassi kollektiivi pidas ta normaalseks ja huvitavaks kuid mainis ära, klassi poisid jagunesid veel omavahel gruppidesse , kes kellega suhtleb aga tüdrukutel sellist asja ei olnud. Vaba aja kohta küsides pidi Kaja tunnistama et suurem osa ajast kujunes koolist koju jõudmisele ehk siis Kilingi-Nõmmest Tihemetsa minekule , kuid kui õhtud muutusid valgemaks oli ka aega tegeleda oma lemmik spordialaga ehk siis ratsaspordiga. Tallis veetis ta suurem osa oma suvisest vabast ajast. Kunagistest kooli üritustest väga täpselt Kaja midagi välja tuua ei osanud küll aga teadis öelda et toimus palju pidus ja diskosi .

Analüüs

Kilingi-Nõmme keskkool on muutunud väga palju nende 50 aasta jooksul, ka kooli sisesed reeglid on muutunud. Näiteks koolist puudumise eest pidi maksma rahatrahve . Hakati ka korraldama kultuurihommikuid ja poliitinformatsioone. Aastate jooksul kasvas järjest enam ka kooli õpilaste arv ja 1978 aasta sügisel tuli juurde nii öelda null klass ja sellega muutus ka ülejäänud klasside numeratsioon.
Intervjuust sain teda, tänapäevase lillepeenra asemel esimesel korrusel oli kunagi purskkaev kuid välimus üldjuhul on jäänud samaks.

3. Kokkuvõte

Käes olevas uurimistöös pandi kirja Kilingi-Nõmme Keskkooli ajalugu ning intervjueeriti ühte endis õpilast. Uurimistöö eesmärk sai täidetud. Töö autorina sain teada huvitavaid fakte, kuidas on tekkinud Kilingi-Nõmme Gümnaasium ja millised muutused aja jooksul on tekkinud.

4. Allikaloend

Kirjandus
Priedenthal-Manavald, Aita 2003. Saarde köstrikoolist Kilingi-Nõmme Gümnaasiumini. ETPV Trükikoda AS.
Internet
Kilingi-Nõmme Gümnaasium. Ajalugu.
http://kilingi.edu.ee/default.asp?id=345 [3.05.2013]
Intervjuu
Voort, Kaja 2013. Intervjuu endise õpilasega. Käsikiri töö autori käes.