FREOONID (0)

FREOONID
Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani ) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata , ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega (Wikipedia i.a). Freoone kasutatakse: külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), nehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides ja mujal (Parts i.a).
Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 10–50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. Osoonikihi hõrenemine avastati 1970-ndatel pooluste kohal, kuid hõrenemine toimub sesoonselt kõigis geograafilistes piirkondades (Jürgens i.a). Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti (Parts i.a). Hõrenemist põhjustavad fluori, kloori või broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse külmutusseadmetes; konditsioneerides; vahutekitajatena nt vahtfenoplasti, polüuretaani jne tootmisel; propellendina aerosooli tootmisel; lahustitena ; pestitsiididena; meditsiinipreparaatide, värvide ja lakkide valmistamisel; puhastuslahustina nt metalli, arvutidiskettide ja rõivaste puhastusel; tulekustutites jne (Jürgens i.a). Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid (Parts i.a).
Osoonikihi kaitsmine on riikide ühine eesmärk. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll , millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid – ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast (Jürgens i.a).
„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Kodumajapidamistes kasutusel olevate freoonide kohta ei ole statistilist ülevaadet, kuid tööstustes/ettevõtetes on haloonide ja freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud . Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid, kuid väga kõrge GWP-ga fluorosüsivesinikke (HFC) (Jürgens i.a), ehk kõrge globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga aineid.
Eesti saavutused:

• osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud;
  
• on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, kogumise ja korraldamisega tegelevad asutused ning kord;
  
• on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele;
  
• täielikult halogeenitud freoonide (CFC) ja osaliselt halogeenitud freoonide (HCFC) kasutuselevõtmine on oluliselt vähenenud (Jürgens i.a).
  

Osoonikihile pakuvad ohtu eelkõige suured riigid ning riigid, kus asuvad suured tehased. Väikeriigid võivad pingutada ja kõiksugu lepetest kinni pidada, aga kui suurriigid sarnaselt ei talitle, siis ei ole oodata mingisugust arengut selles valdkonnas, sest väikeriikide poolt õhku paisatud freoonide hulk on imepisike selle kõrval, mida suurriigid tekitavad. Osoonikihi taastumise nimel peaksid pingutama kõik rigid ühiselt ning see ei tohiks olla valikuline tegevus, sest täna osoonikihi kaitsvale toimele UV-kiirguse eest on elu Maal võimalik sellisena nagu see hetkel eksisteerib.
ALLIKALOEND
http://et.wikipedia.org/wiki/Freoonid 11.12.2013
Parts. L http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1137/Atmosphere%20ecology.zip/freoonid.html 11.12.2013
Jürgens. A http://www.envir.ee/1101324 11.12.2013
Jürgens.A http://www.envir.ee/1172243 11.12.2013