Algustäheortograafia (1)

Põhikool - Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

Lõik failist

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA
Suure algustähega:

Nimed (isikud, olendid, kohad, maad, raamatud, taevakehad vms.) – Martin Laadoga, Tallinn, Jupiter
Nimi ja nimetus koos – õde Mare, Viljandi järv, Pärnu mnt, muinasjutt „Pöial-Liisi“

Isikud, olendid: jumal Zeus , Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli- Juss

Ümberütlev nimi ehk metafoor : Emajõe ööbik, ajaloo isa( Herodotos ) wtf?

Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk- Aasia , Jaapani Keisririik , Suurbritannia

Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär

Talud , külad, alevid , linnad, maakonnad : Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York

Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus , Põlva Maavalitsus , Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit

Tänavad (jalg, kaar, kael , kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms: Kase tänav, Katariina käik, Börsi käik, Patkuli trepp, Pikk jalg, Raekoja plats, Viru värav, Kadriorg , Hirvepark, Nõmme turg , Kurbade Kaskede allee

Ajalehed ja ajakirjad , almanahhid jt perioodikaväljaanded: ajakiri Keel ja Kirjandus, almanahh Linnutiivul, Õpetajate Leht, lasteleht Mõmmi, Loomingu Raamatukogu

Ajaloolised sündmused: Borodino lahing, Esimene maailmasõda, II maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Põhjasõda, Tartu rahu, Verine Pühapäev, Suur Pauk

Teatrid , raadiod, firmad, poed, baarid, parteid jms: teater Estonia, kino Sõprus, Kuku raadio, riigiettevõte (RE) Eesti Raudtee , laulukoor Liis, osaühing (OÜ) Meie Mees, firma Taisto Reisid , kirjandus Koolibri, kauplus Laste Maailm, aktsiaselts (AS) Hea Puit

Asutuste nimed ja allüksused: Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon, Tehnikaülikooli majandusteaduskond , Kehra Keskkooli direktsioon

Kaupade, toodete, sõidukite nimed: kakao Meie Mark, piim Mulgi Meier, Väikese Piilu lutsukomm, Perepoja leib, Türgi diivan , auto Peugeot 206, allveelaev Lembitu

Ürituste nimed: konkurss Eesti Miss , Valge Daami muusikapäevad, lauluvõistlus Lind

Autasude nimed: Eesti Taassünni auhind, Maarjamaa Risti orden, I klassi Kotkarist

Ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed: Suur Rannavärav, Pikk Hermann , Inglisild , Kolm Õde, Kuulsuse obelisk , Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal , Estonia V/valge saal, Pirita klooster, Maa, Kuu, Päike, Suur Vanker, planeet Jupiter, Paks Margareeta
Väikese algustähega:

Pühad, tähtpäevad: ehitajate päev, võidupüha, jõulud, hingedepäev, uusaasta, sõbrapäev, valentinipäev, Emadepäev, Isadepäev

Tantsud: valss, jenka, tango, polka

Nädalapäevad, kuud, aastad, ajastud: laupäev, märtsikuu, koera -aasta, jääaeg

Keeled, elanikkond, hõimud: hiina keel, läänemeresoome keeled, mulgid, võrokesed, slaavi hõimud, soome keel

Rahvused: jaapanlane , sakslane, eestlane

Üritused: olümpiamängud, rahvusvaheline pianistide konkurss, vabatahtlikud kõnevõistlused, laulupidu , paraad , sünnipäev, tantsupidu

Taime- ja loomanimetused: sügisõun, kuldrenett, lambakoer, võilill, hundinui

Ameti- ja aunimetused: arhitekt , direktor , härra, kunstnik, kuningas, meer , president

! Erilise austuse märgina: Tema Kõrgeausus, Walesi prints , Tema Pühadus paavst Paulus VI, Tema Pühadus dalai-laama

Õppeained: inglise keel, füüsika

Usundid: budism , luteri usk, muhamedi usk, hinduism , kristlus

Isikunimi üldkasutatava nimetusena: barbi, brauning, frits, gobelään, mardisant, morse , napooleonikook, zilett, toomapäev, tuhajuhan

Ilmakaared: kagu, põhi, ida, lääs
Jutumärgid ja esisuurtäht ( pealkirjad ):

Teoste, dokumentide, seaduste, sarjade, rubriikide jms pealkirjad: haridusministri 2001. Aasta 24. detsembri määrus nr 75 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord“, luuletus „Minu kass “, muinasjutt „Tark talutütar“, romaan „Tõde ja õigus“, piibel , uus testam.

Saated, sarjad : saatesari „Käsi kullas“, „Aktuaalne kaamera “, telesejaal „Kodus ja võõrsil“

Filmid: film „Tegi pätti“, Ladina-Ameerika teleseriaal „Maria õnn“

Mängude, tantsude pealkirjad: jooksumäng „Jänes põõsas“, lauamäng „Reis kuule “, kaardimäng „Linnade põletamine“

Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod: operett „Ainult unistus“, maal „Tütarlaps kaevul“, foto „Keskpäev“, skulptuur „Hämarik“

Kultuurtaimede sordinimed: kartul „Jõgeva kollane“, sügisõun „Liivi kuldrenett“

Pealkirjalaadsete ürituste nimed: matkavõistlus „Tere, kevad!“, näitus „Eesti raamat“

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jigsaw Õppematerjali autor

(suur või väike algustäht)

õigekiri algus täht algustäht eesti keel eesti keele reeglid algustäheortograafia algustäheõigekiri põhikooli eksam

Sarnased õppematerjalid

pdf

KIRJAVAHEMÄRGID

KIRJAVAHEMÄRGID Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest.

Kirjandus

doc

Üksikhäälikute õigekiri

Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirju

Eesti keel

doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannakse pe

Eesti keel

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel