Majandus 19. sajandi lõpul (0)

Majandus 19. sajandi lõpul
Raudteede rajamine
Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks nii Venemaaga, sisekubermangudega, kui ka Läti aladega.
Tänu raudteele tihenesid Eesti erinevate piirkondade omavaheline ning arenes sisekaubandus.
Soodustas tööstusettevõtete ja asulate rajamist .
Põllumajanduse arengusuunad
Domineeris mõisamajandus. Mõisad olid suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu. Kasutati uusi agrotehnilisi võtteid, mis levisid ka talurahva hulka.
Jätkus talude päriseksostmine. Paljud talud olid ostetud võlgu ning mõisnikele tasuti renti.
Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja teravilja kasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. Peamiseks põllumajandusharuks sai hoopis piimakarjakasvatus. Eesti piimasaadusi sai tänu raudteele turustada Peterburis. Piimakarjakasvatus aga nõudis suuri eelnevaid investeeringuid, mis tõttu jäi ta peamiselt mõisamajanduse koostisosaks.
Toimus põllumajanduse intensiivistumine. Hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid. Erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele. Maaharimise arengut soodustas vastavate teadmiste levitamine talurahva hulgas.
Külades süvenes sotsiaalne kihistumine . Jõukate suurtalunike kõrval hakkas domineerima iseseisvate väikepõllumeeste kiht. Suurenes maatameeste ja kehvikute hulk, kes elatusid iseenda tööjõu müügist. Maapuudus kujunes tervavaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses.
Tööstuse arenemine
Laiendati varem olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid ning uusi tööstusharusid.
Juhtiv tööstusharu oli tekstiilitööstus. Kreenholmi puuvillamanufaktuur Narvas oli Eesti suurim.
Kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal.
Tähtsaks kujunes ka paberitööstus.
Tähtsaimaks tööstuskeskuseks kujunes sajandivahetuseks Tallinn.
Militariseerimine
Kaubandus
Välis- ja transiitkaubanduse arengu oluliseks teguriks oli raudteede ehitamine.
Veelgi enam arenes sisekaubandus. Linnastumine suurendas inimeste huvitatust nii toiduainete, kui ka vabrikukaupade ostmiseks.
Linnade kasvamine
Tööstuse areng ja sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise.
Muutus linlaste rahvuslik koosseis – eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu.
Linnavalitsemine oli sakslaste käes.
Eestlased avasid väiketöökodasid ja vürtspoode ning suurenes eestlastest haritlaste ja ametnike arv.
Kujunesid alevid raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber.