50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Findmys6
Õppematerjali autor
Slovakkiaks. Jugoslaavia endistel aladel on praeguseks 7 erinevat riiki. 4. Millised riigid kuuluvad Euroopasse poliitiliselt ja majanduslikult, kuid mitte geograafiliselt? V: Taga-Kaukaasia riigid Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan. Istanbul, Türgi 5. Millistest rahvastikuprotsessidest oleneb riigi rahvaarv? V: Sõjad, ränne, haigused, sünnid, surmad 6. Kuidas on aja jooksul muutunud Euroopa rahvaarv? Kuidas on muutunud Euroopa rahvastiku osatähtsus maailma rahvastikus? V: Euroopa rahvastik (umbes 740 milj) moodustab tänapäeval umbes 10% kogu maailma rahvastikust. Seevastu 1800 ja 1900 oli Euroopa rahvaarv vastavalt 21% ja 25% kogu maailma rahvastikust. Euroopa rahvaarv kasvab aeglaselt võrreldes Aasia ja Aafrika riikidega. Ka sisseränne on aidanud tõsta Euroopa rahvaarvu. 7. Nimeta Euroopa suurriigid, kus rahvaarv on enam kui 30milj. V: Poola, Ukraina, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa. 8. Iseloomusta Eesti rahvaarvu muutumist läbi ajaloo.
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod
areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. Selgita = argumenteeri! Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine? Nimeta kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist. Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses. RAHVASTIK JA ASUSTUS 44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123
erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ning rahvastik on vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp). 3
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahvatus, rahvastiku iive, rahvastiku regist
aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab
saada tulu. Tööhõive näitab rahvastiku hõlmatust tööga. Tööhõive määr väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur peegeldab töötajate jagunemist majandussektorite, tegevus- ja ametialade jms järgi. Tööpuuduse määr väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku (tööjõu) üldarvu suhet. Tööjõud on majanduslikult aktiivne rahvastik, mis jaguneb töötajaiks ja töötuiks, kusjuures töötajad jagunevad palgatöötajateks (töövõtjateks) ja ettevõtjateks(tööandjateks). Tööviljakus ehk töötootlus on mingis ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Töötootluse suurenemine ja tööjaotuse areng XVIII ja XIX sajandi Euroopas muutis tööhõive struktuuri. Vähenes hõive hankivas majanduses (põllu- ja metsamajandus ning kalandus) ehk
Nimelt tuleb ergutada lepinguliste liitude sõlmimist valdade vahel suuremate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus, oleksid need umbes praeguse maakonna suurused ja maakondi poleks enam üldse tarvis, need võiks kõik kaotada. Samuti poleks tarvis valdu vägisi ühendada. Ent praegusoludes ei paista see võimalus üldse reaalne. EESTI RAHVASTIK JA ASULASTIK Sissejuhatus Kõik mingil maa-alal elavad inimesed, need, kellele see ala on koduks, moodustavad selle maa-ala rahvastiku. Rahvastik pakub maateadlasele väga suurt huvi. Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid