Vana hea Rootsi aeg (0)

„Vana hea Rootsi aeg“
Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse „vana head Rootsi aega“. See väljend on kahe otsaga, ühelt poolt olukord paranes nii mõnestki küljest vaadatuna talle eelnenud Saksa ajast. Kuid Rootsi ajal oli ka väga palju negatiivseid külgi. Mille poolest oli Rootsi aeg eestlastele halb ning mille poolest hea?
Minu arvates oli Rootsi ajas eestlastele palju halba, nagu näiteks see, et Rootsi aja alguses ning lõpus toimusid hirmsad ja verised sõjad , seda ei tohiks unustada ükski eestlane rääkides Rootsi ajast. Tänu Rootsi aja alguses toimunud sõdadele langes Eestis rahvaarv 300000 inimeselt 100000 inimeseni ning Eesti rahvaarv seisis välja suremise äärel . Enamik talusid olid tühjad, põllud nende ümber võssa kasvanud ning linnad ja alevid hävinud või alla käinud. 17. sajandi lõpuks tänu erinevate rahvaste sisserändele kasvas rahvaarv ligi 400000 inimeseni. Minu arvates oli see väga-väga õige käik, et hakati inimesi Eestisse meelitama, muidu oleks eestlased välja surnud ning mina eestlasena praegu ei kirjutaks seda arutlust. Kuid samas minu arust on ka sellel sisserändel negatiivne külg. Paljud eestlased segunesi paari inimpõlve jooksul erinevate rahvastega. Ma tooksin veel ühe negatiivseks küljena välja suure näljahäda , mis toimus aastatel 1695 -1697. Tänu sellele, et sellel perioodil olid väga halvad kevaded, suved , sügised ning talved, tekkiski näljahäda ning sellega kaasnes mitmeid haiguste epideemiad. Suri umbes 70000 -75000 inimest. Näljahädal transporditi Eestist välja vilja Rootsi ja Soome, kus oli näljahäda suurem, minu arvates oleks pidanud hoopis eestlaste eest hoolitsema, sest Eestis oli Rootsi ja Soomega võrreldes väiksem rahvaarv. Halvaks küljeks oli veel see, et paljud Eesti- ja Liivimaa vanad tavaõigused ja kombed murti maha moodsa tsentaliseeritud riigi poolt. Ning ka see, et tänu nõiaprotsessidele pidid jällegi kannatama eestlased, kes ei olnud nõus luteri usku tunnistama. Need inimesed, kes uskusid rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja nõidusid ning tõrkusid luteri usku ja ei pidanud kohustustest kinni, neid karistati ihunuhtluse ja häbipostiga ning raskem karistus oli elusalt põletamine. Minu arvates oleks pidanud tsentaliseeritud riik aksepteerima eestlaste ja liivlaste vanasid tavaõigusi ja kombeid. Rootsi riik ei oleks tohtinud sundida peale luteri usku ja küsida makse ning karistada. Ma arvan , et igal inimesel oleks pidanud laskma valida, mis usku ta tahab uskuda . Minu arvates kõige negatiivsemaks küljeks Rootsi ajal oli talupoegade olukord. See oli tõesti hea, et talupojad vabastati mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasel jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Talupojad pidi maksma riigimakse, mis on minu arvates väga alatu, sest talupoegadele endale jäi peale riigimaksude maksmist endale väga vähe raha kätte ja samuti oli vaja neil elada ja oma pere toita. Ning ka mõisnikud takistasid talupoegadel edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnik .
Positiivsete külgedena ei saagi eestlaste poolt vaadatuna palju asju välja tuua. Kindlasti ühetedeks headeks külgedeks oli see, et hakkas arenema eestikeelne kirjasõna ning alguse sai rahvaharidus . Eesti rahvas ja eesti keel hakkasind arenema kahes naaber kubermangus mõneti erinevalt, eestlastel oli niisiis kaks kirjakeelt- tartumurdeline lõunaeesti ja tallinnamurdeline põhjaeesti kirjakeel. Ning Andreas Virginius ja Adrian Virginius tõlkisid lõuna-eestikeelse „Wastse Testamendi“ ning Henrich Stalh avaldas esimese eesti keele grammaatika. Minu arvates on väga hea, et siin Eestis elas tollal eestlasi, kes näitasid välja, et nad tõesti hoolivad enda kodumaast ja keelest ning hakkasid seda edasi arendama. Suurepäraseks pean ma seda, et luteri kirik hakkas nõudma , et põhilised usutõed oleksid igale inimesele selged. Ja tänu sellele pandi rahvaharidusele alus. Talupoegadele hakati ka õpetama lugemist. Minu arvates on see väga tähtis, et isegi talupoegi hakati õpetama, sest siis nad oskasid ka enda eest rohkem seista ja mõista asju õieti. Ja võib-olla oskasid mõisnikele vastu hakkata tänu oma teadmistele . Minu arvates on Tartu Ülikooli rajamine on praegusest seisukohast vaadatuna kõige positiivsem tegu Rootsi ajal. Kuid samas võtta Rootsi ajal eestlaste seisukohast, siis ega see eestlaste suhtes aus ei olnud, sest eestlased ei saanudki seal õppida.
Rootsi ajal oli lisaks juba mainitule veelgi positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Negatiivseid on kahjuks üsnagi palju, nii et minu arust ei ole selle aja nimetamine “vanaks ja heaks” kõige õigem. Mina isiklikult ei hakka kunagi nimetama Rootsi aega heaks, võib-olla tõesti loodi eesti keelne kirjakeel ning hakati õpetma, aga see ei korva kõike seda, mida pidid eestlased sellel ajal läbi elama. Ja kui keegi tuleb ütleb mulle selle lause, siis mina proovin seda seda väidet kindlasti ümber lükata.