ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel.
Rahvastiku paiknemine, asustus, linnastumine 1. Valdav osa Argentiina rahvastikust paikneb umbes 600 km raadiuses pealinnast. Pealinnas on elanike arv üle 10 miljoni, erinevalt teistes linnades, kus rahvaarv jääb kuskil 3 miljoni kanti. 2010 aasta seisuga on Argentiina populatsioon üle 40 miljoni. Asustatus ei ole mõjutatud looduslikest faktoritest näiteks ei ole linnasi paigutatud jõgede äärde sellepärast, et positsioon kasulikum oleks. Asustus on hõredaim Andides. Argentiinas on asustustihedus 15 inimest ruutkilomeetri peale, mis on Eestiga võrreldes 2 korda väiksem. 2. UMA's on Põhja Ameerika asustuskaardil kasutatud ruutkaardi kujutusviis. See tähendab, et kujutatakse, mitu inimest elab ühel ruutkilomeetril, ning asustatuse tiheduse põhjal on alad eri värvides (mida suurem asustustihedus ruutkm kohta, seda tumedamaks on see osa kaardil värvitud) 3. Panga küla Mustjala vallas Saaremaal
Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas endistest piiridest välja valguma. Kuna töö ja meelelahutus on endiselt linnas, siis toob see kaasa hüppelise autoliikluse kasvu ja ummikud. Valglinnastumine Kui asustus valgub laiali suurendades oluliselt autoliiklust ja hõivates loodusalasid, nimetatakse seda valglinnastumiseks. Seda on näha Tallinnas ja Tartus. Taaslinnastumine Kesklinn hakkab taas arenema. Paljud noored kolivad kesklinna (eriti need,
KOOLI NIMI Referaat Prantsusmaa linnastumine ENDA NIMI KLASS Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Linnastumine...............................................
sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige
-Küüditamine (orjade vedu, Eesti-Venemaa) -Sõjaline konflikt -Usulised/poliitilised konfliktid -Näljahäda 5. Rahvastikupoliitika On riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikupoliitika tegemiseks kasutatakse erinevaid meetmeid: -lastetoetus -vanemapalk sündimuse suurendamine -lasteaia kohad Õpik lk 45-47 näited rahvaarvu piiramise kohta. 6 Rahvastiku paiknemine ja asustus. Rahvastikutihedus näitab mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta. Inimeste arv/pindala(km2) 90% rahvastikust elab vaid 10% l ma territooriumist. 70% rahvastikust elab kuni 200 km rannikust Lk 50 joonis 3.3 Rahvastikutihedust kujutatakse kaartidel erinevatel viisidel (õp. lk 53-53) Horopleetkaart Punktkaart Ruutkaart Rahvastiku paiknemist mõjutavad erinevad tegurid Looduslikud tegurid - pinnamood - kliima - taimestik
· Industrialiseerimine 18.saj lõpp Madalmaadest ja Suurbritannias võeti kasutusele aurumasin, üleminek masintööle · Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele o Kõrgem tööviljakus o Parem elujärg o Rahvastiku kiire kasv o Tööstus (töökohad) koondusid linnadesse linnastumine o Keerulisem masintöö eeldas paremat väljaõpet alus riikliku haridussüsteemi tekkele · Veonduse areng o Võimaldas kaugemad veod, algul meritsi, al 19.saj raudteed, sisemaal Tõuge geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused; vajalikud loodusvarad Maal ebaühtlaselt; kujunes vaid üksikute arenenud riikidevahel, veo ja
Kuidas mõjutavad linnad taimede ja loomade mitmekesisust? Põhjenda 2+2p. 17. Kus ja miks tekivad slummid ? Tekivad soojades(lähistroopilistes) riikides nt Mumbais.Tekivad kiire linnastumise tagajärjel. 18. Mis on sinu arvates slummielanike suurimad probleemid? Taimede ja loomade mitmekesisus langeb, kuna pole neil enam elamisruumi ja nende kodusid kogu aeg hävitatakse. 3p. Diagrammide analüüs 1) Õ: lk. 41 2) Õ: lk. 44 3) Õ: lk. 45 4) Õ: lk. 48 5) Õ: lk. 54 6) Õ: lk. 58 Mõisted 19. linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, linnastu, megalopolis, slumm, linna sisestruktuur
Kõik kommentaarid