Rahvastik. Rahvastiku paiknemine (0)

Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed.
Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal.
Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus – 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet .
Loomulik iive – sündide ja surmade vahe
Imikusuremus – mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta.
Sündimust mõjutavad – rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine , linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele.
Beebibuum – sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle.
Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne seda ei korva.
Ränne e. migratsioon on inimeste alkaline ümberasumine ühest riigist teise või elukoha vahetamine riigi piires.
Immigrandid – välismaalt meile elama tulnud inimesed, sisseränne( immigratsioon ).
Emigrandid – meilt välismaale elama läinud inimesed, väljaränne( emigratsioon ).
Küüditamine – inimeste vägivaldne kodust eemale viimine .
Rände põhjused:
® vabatahtlikud tegurid – parem töö, parem palk, majanduslikult kergem elu, rohkem võimalusi, parem elukeskkond
®Sundpõhjused – rassism , usuline ja poliitiline tagakiusamine, näljahädad, loodusõnnetused.
Tagasiränne – e. remigratsioon oma kodumaale .
Rändeiive – e. rändesaldo(sisserändajate ja väljarändajate vahe)
Immigratsiooni kvoot – valitsuse kehtestatud piirarv mõnedele riikidele.
Riigisisene ränne, rahvastik on enamasti koondunud linnadesse ja maaelanike osatähtsus kahaneb.
Pendelränne – e. pendelmigratsioon, inimesed pendeldavad kahe asula vahel, elades ühes ja töötades/õppides teises asulas.
Kodanikud – inimesed, kellel on selle riigi kodakonsus .
Välismaalased – isikud, kellel puudub elukoha-riigi kodakonsus.
Muulaste osatähtsus on aasta aastalt kasvanud, eriti on vene rahvusest inimesi Narvas ja Sillamäel.
Rahvastiku tihedus Eestis on 30 in/km2
Rahvastik ei paikne riigis ühtlaselt.
Eestis jaotatakse asulad :
®Linnad- linnaline, Eestis 47
® Alevid - linnaline, 9
® Alevikud - linnaline, 173
®Külad – maaline
Linnastumise tase – linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikust(73.9%).
Külade tüübid:
Hajaküla – maastikul hajutatult paiknevad külad
Ahelküla – paikneb külatänava ääres, hõredalt
Ridaküla – paikneb külatänava ääres, tihedalt
Sumbküla – teeristmike ümber kobarana elamud
Linnad(vanad) on tekkinud keskaegsete kindluste ja kirikute ümber, mere või jõgede äärde, maanteede ja turukohtadesse. Uuemad linnad kujunesid ümber tööstusettevõtete.
Eesti territoorium on jagatud halduse tarbeks 15 maakonnaks – ei ole omavalitsuslik haldusüksus, juhib maavanem (ametisse määrab valitsus) viib maavalitsuse kaudu ellu riigi poliitikat.
Maakonnad jagunevad valdadeks(202) ja linnadeks(39), mis moodustavad haldusjaotuse teise ja seejuures omavalitsusliku tasandi.
Haldusreform – kogu eestit enamvähem üheaegselt hõlmav valdade piiride muutmine, millega kaasneb valdade ühendamine.
Kohalik omavalitsus – ühe valla võilinna elanikud valivad endale valla- või linnavolikogu(4 aastaks), kes asub selle valla või linna elu valla- või linnavalitsuse kaudu teostama.