Vana hea Rootsi aeg (0)

Vana hea Rootsi aeg
Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti nö vana head Rootsi aega. Miks oli siis parem kui talle eelnenud Saksa ajal või järgnenud Vene ajal?
Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629-1699, üldiselt peetakse alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Seda perioodi on nimetatud ka Poola-Rootsi ajaks, sest just neil riikidel õnnestus sellel ajal siin püsivamalt valitseda .
Eesti aladel oli pikka aega sõditud ning maa oli suuresti harimata ja võsastunud. Paljud inimsed olid kodust lahkunud ja talud olid maha jäetud. Osa linnu ja aleveid oli ahervaremetes. Tööjõu saamiseks hakkasid mõisnikud võtma küladesse uut rahvast vabastades ümberasujaid tavaliselt kolmseks aastaks igasugustest maksudest. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal elama umbes kolmandik Eesti talurahvast. Tingimused olid palju vabamad ja seetõttu tõusis mõne aja pärast ka teiste rahvaste esindajate arv, eriti tuli vene talupoegi, aga ka soomlasi ja lätlasi. Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada, kuid hiljem tuli ka uustulnukail hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Välismaalaste sissetuleku tõttu elas Rootsi aja lõpuks Eestis rohkem inmesi kui enne ja rahvaarv kasvas. Katk ja Vene-Rootsi sõda pidurdasid seda tublisti, kuid 17.saj lõpuks arvatakse Eestis olevat olnud üle 350 000 inimese.
Positiivne oli, et Rootsi ajal reduktsioon ehk aadlile läänistatud mõisate taasriigistamine vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Kasutusel olid vakuraamatud, mis ühtlustasid sinna kirja pandud talupoegade koormisi ja välistasid maksude meelevaldseid tõstmisi. Algul oli talupoegadel isegi õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike- ja valitsejate peale, kuid hiljem see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.
Kõige rohkem teatakse „vana head Rootsi aega“ sellepärast, et loodi Eesti rahva jaoks olulisi õppeasutusi ja paranesid ka siinsed kirikuolud. Kabelites ja kirikutes hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi . Ka vaimulikku kirjandust hakati eestikeelde tõlkima ning alustati ka piibli tõlkimist. Leeris hakati õpetama sunniviisiliselt lugemist ja kirjutamist ja tänu sellele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisvväärselt kõrge. Koostati ka esimesed eestikeelsed grammatikaraamatud, tänu millele ühtlustus eesti keel ja lihtsustus eesti keele õppimine ja sellest arusaamine. Sellest tingituna algas ka ajakirjanudse areng. Väga oluline oli Gustav II Adolfi korraldusel avatud Tartu ülikool 1632.aastal. See oli esimene kõrgem õppeasutus Eestis ja ühtlasi ka üks vanemaid ülikoole Euroopas. Rootsi aja lõpus suudeti enam vähem sisse seada ka rahvakoolide süsteem.
See aeg pidi olema hea, sest miks muidu on seda nii nimetama hakatud? Ei ole ju vana head Saksa aega või vana head Vene aega, järelikult pidi Rootsi ajal olema midagi teistmoodi. Seda tõestab eriti hästi hariduse areng. Kuid kindlasti polnud see aega kõigile nii ilus, näiteks talupoegadel oli raske, aga nagu öeldakse pole halba ilma heata ja vastupidi.
11A