Trump kasutab tihti Twitterit ja arusaamu teistega jagada, kuid ta kasutab palju demagoogilisi võtteid, mis muudavad propaganda mõjusamaks. Tihti räägib Donald Trump ühisest vaenlasest, kordab lihtsaid sõnumeid või räägib alternatiivset reaalsusest. Tema propaganda mõjutab tihti inimesi emotsionaalsel tasemel. Internetis on lihtne inimest läbi erinevate meetodite propagandasse kaasata. Arendades edasi eelmist teemat jõuame väiteni, läbi uue media sisestatakse rahva alateadvusesse valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohti. Interneti avarustes saadavad inimest kogu aeg valims reklaamid, parteide seisukohad, propaganda videod. Järk-järgult midagi märkamata hakkab see osa sotsiaalmeediast mõtlemist mõjutama. Praegu on aktuaalne kritiseerida EKRE-t selle erakonna arvamuste pärast. Valitsus meelestab rahva vastu EKRE, et luua vihaobjekti. Võime tõmmata paraleeli Orwell'i raamatuga ,,1984", kus inimeste vaenlaseks oli Goldstein, kellele suunati kogu viha
palju taskuraha vanemad annavad, milliseid riided ja tarbe esemeid nad suudavad hankida, milline auto ja eluase on vanematel. Milliseid reise nad oma lastele võimaldavad. Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega. Alaväärsusega inimene tunneb ennast nurka aetuna, sest mingit väljapääsu enda jaoks ei näe. Tegutsemistahe on pärsitud, pea on tühi. Kogu meie isiksus põhineb ja toimib ainult meie enese poolt alateadvusesse salvestatud info põhjal. Ehk siis see, kes me oleme, kuidas käitume, mida tunneme on tegelikult omandatud ja õpitud, mitte kaasasündinud. Oluline on teada, et need protsessid on töös kogu aeg ehk alateadvus omandab uut infot ja õpib pidevalt. See tähendab, et peale selle, et meie isiksus on mitteteadlikult pidevas muutumises on meil võimalik ka end ka täiesti teadlikult kujundada ja suunata. Ehk siis kõik see,
avastame, et oleme infoühiskonna survel ise muutumas prügikastiks. On probleemi eitamine kui arvata, et ameerikalikud komöödiad (a`la "Kuum pirukas" või "Õudne film"), mehhiko teleseriaalid, ajakiri "Kroonika", kõiksugu reklaamkampaaniad (alates Coca-cola reklaamidest kuni valimisreklaamideni välja), interneti jututoad jmt on üksnes hetkeline kerge meelelahutus, mis meie igapäevaelu ei mõjuta ega suuna. Juba Sigmund Freud väitis, et inimest juhivad suuresti tema alateadvusesse talletunud informatsioon ja mälestused. Ja seda mis sinna alateadvusesse parasjagu tallele pannakse, ei saa inimene ise kahjuks kontrollida. Miks muidu seostatakse laste agressiivset käitumist suuresti vägivalda sisaldavate joonisfilmide vaatamisega ning räägitakse noorte alkoholi ja narkootikumilembuse seostest popmuusikaga. Korra loomine oma teadmistes saab alguse ilmselt probleemi teadvustamisega. Hetkel mil inimene võtab enda jaoks nö aja maha ja arutleb justnagu luuletaja Juhan
on väga suur tähtsus kompleksidel. Need on teatud tähendusliku seose ümber koondunud tunded, mõtted, tajumused ja mälestused. Näiteks võib olla inimestel ema-kompleks. Jungi psühholoogias oli kesksel kohal isiksuse struktuur. Mina on inimeste teadvustatuse kese, tajutakse asju, mis seostuvad minakompleksiga. Persona on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Vari on aga isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on alateadvusesse lükatud. Ma arvan, et kõigil, kaasaarvatud ka minul on varju lükatud palju negatiivseid omadusi. Isiklik teadvustamatus aga koosneb suuremalt jaolt tunderõhulistest kompleksidest, samuti väljatõrjutust, unustatust või ignoreeritavast. Viimasel ajal on Jungi psühholoogia jällegi kuulsust kogumas näiteks on Eestis loodud ametlik Eesti Carl Gustav Jungi Analüütilise Psühholoogia Selts. Tegelikult ei ole siin imestada midagi, sest mingisugune tõepõhi on sellel kindlasti all
Globaliseerumist mõistetakse kui majandus- ja kultuurialaste sidemete laiendamist ülemaailmsel tasandil. Lisaks majandusele ja kultuurile hõlmab see keskkonnaprobleeme ja poliitikat. Kuidas aga näha globaliseerumist kultuuri arvesse võttes? Läänestumine ehk ameerikalike põhimõtete levimine muudesse kultuuriruumidesse, on oma teega jõudnud Eestisse. Lisaks televisioonile, muusikale, toidu- ja poekettidele, on see imbunud ka Eesti inimese alateadvusesse. Paljude noorte puhul on märgata uut segakeelt, täpsemalt öeldes slängi. Oma vestlust ilmestatakse inglisekeelsete laensõnadega, mis paraku laste vestlustes suurt osakaalu omavad. See probleem ei esine vaid noorte seas, vaid on kiiresti levimas ka teistesse vanusegruppidesse. Oma olemuselt ohustab läänestumine eesti keelt, mida niigi maailma kontekstis vähene rahvaarv räägib. Usun, et on iga eestlase
Kui meid on õpetatud, et keegi teine teab, mis meile on parem, õigem ja vajalikum. Kui usume, et me ise pole piisavalt head, et armastust ja tunnustust pälvida. Kui arvame, et armastus tuleb välja teenida. Kolmandaks või neljandaks eluaastaks teame me juba oma habraste kogemuste põhjal, kuidas käituda nii, et „ellu jääda”. Ja nii juhtubki, et meie uskumused maailma toimimise kohta hakkavad kasvatama hirme ja omaenda olemust piiravaid ja kahandavaid mõtteid. Neid alateadvusesse salvestatud teadmisi kasutame me truult edasi täiskasvanuks saamiseni. Millal aga avastame me endas nii palju julgust, et teadvustada need kitsendavad uskumused, murda neist läbi ning hakata tegutsema oma unistuste teostumise nimel? Äkki mitte kunagi? Või alles siis, kui olukord läheb nii valusaks ja võimatuks, et enam kuidagi teistmoodi ei saa? Vahest olemegi võtnud omaks usu, et elu ongi sooritamiste rida, kus
maaliti mälust päeva jooksul. Mulle jäi mulje, et maali autor ihkab saada enda sanatooriumist välja, justkui elu väljaspool seda oleks põnevam. Mulle meeldib, kuidas V. van Gogh on kujutanud taevast, sest ta on teinud seda graatsiliselt. 4) "Mälu Püsivus" (ka "Sulanud Aeg" või "Pehmed Kellad") Salvador Dali (11.05.1904-23.01.1989) Sürrealism. Üritab avadrada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusesse, tunnete ja aistingute maailma. Salvador Dali maalis selle maali II Maailmasõja eelajal, mil ta aimas, et midagi katastrooflikku on tulekul (sipelgad), kus aeg seiskub(on kauem). Mulle meeldib väha see maal, sest seda maali vaadates saab kohe aru, mida autor on soovinud öelda. Meeldib, kuidas autor on kasutanud värve, kuidas need omavahel sobituvad.
näinud munakive embamas ning et nende töökirjeldusse kuulus minusuguste vendade üleskorjamine, toppisid nad mu koos mingite Mähe pättidega ,,sidrunisse" ning sõidutasid Pärnu maantee alguses asuvasse kainestusmajja." Väljendab teiste inimeste pilke ja nimetab neid : vaatas mind ,,ära-oled-oma-elu-rikkunud- pilguga" Huvitavad laused , mis ajavad naerma ja samas ka mõistatama: kiitsakas narkoloog lõvi keha ning opossumi lõhnaga mehele. 2. Emapiimaga alateadvusesse uhutud oskuse aknast välja vaatamata ööl ja päeval vahet teha. Õige spordipoiss suusatab seni,kuni till härmas . Tallinna kauplusest Uku, kus ebakvaliteetsed ,,rahvuslikke" tooteid soome turistidele mõttetu hinna eest pähe tõmmati. Thended inimesed olid käed ühendanud. Nad kõikuseid pihke taeva suunas sirutades küljelt küljele. Umbes nii nagu maaler Katja paar aastat hiljem Harju tänava korteri köögilage võõbates. Maa külgetõmbejõud oli täna õhtul aga Gunnist tugevam
Hüpnoosi iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Kunstliku hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnoos on uks inimese alateadvusesse ja selles olevatele piiramatutele ressurssidele, mis võimaldavad inimesel end ise kujundada, oma eesmärke saavutada ja reaalseid unistusi täide viia. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Anton Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid.
avas ta kümme poodi. Raamatu eesmärk on õpitud teadmiste tühistamine, kuna vale mõtteviis on edu kõige suuremaks takistuseks. Paljude inimeste vale mõtteviis saab alguse nende lapsepõlvest. Nende peamisteks mõjutajateks on nende vanemad ja keskkond. Kui vanemad räägivad kogu aeg oma lastele poes mänguriiuli juures, et raha ei tule niisama lihtsalt ja selle mänguasja lubamiseks peab rasket tööd tegema, kinnistub see teadmine nende alateadvusesse. Kui laps on saanud suureks, mõtleb ta, et elus ei tulegi muud moodi raha, kui tehes vaid rasket tööd. Raamat on jaotatud kaheks. Esimeses osas selgitatakse ja hinnatakse seda, kuidas toimib rahaline mõtlemine. Raamatus on toodud palju huvitavaid näiteid reaalsest elust. Näiteks kui vanematel saab kuu lõpuks pangakontolt alati raha otsa, kipub see ka nende lastega nii olema, sest nad jäljendavad oma vanemate valet mõtteviisi.
Omamoodi on neil ka muidugi õigus, sest meedia räägib ju meile kõigile, et tänapäeval on ilus, edukas, õnnelik ja armastatud inimene alati kõhn, kõhn ja eelkõige kõhn! Siis pole ka ju midagi imestada kui 50% Eesti keskkoolitüdrukutest on alakaalulised! Ning oma kaaluga on rahul vaid 31%! (tüdrukutest). · Kuid mõelgem nüüd, kui keegi siiski suudab vastu seista halvale survele ja olla endaga rahul. Samal ajal jääb see info ikka tema alateadvusesse ja kas või kõige tühisem märkus tuletab seda meelde. See võib sundida teda jälle oma kaalu langetama. Juba see, et 35% alakaalulistest tüdrukutest soovib veel rohkem kaalust alla võtta, räägib tugevalt meedia ja teistelt inimestelt tuleva pinge mõjust noortele. · Harilikult algabki kõik lihtsast dieedipidamisest, kuna see tundub kõige kiirem ja lihtsam tee kaalu langemiseks ja nii see tavaliselt ongi. Kahjuks viib
Betti Alveri luuletuste analüüsid Asjad Mulle jäi mulje, et see luuletus räägib sellest, kuidas ta oma asjad on hooleta jätnud ja laokile. Kuidas ta kiirustab, et kellegiga kokku saada, aga koduste asjadega pole aega üldse olnud tegeleda ning kui ta siis kodust lahkub, jäävad need laokile jäetud asjad talle hinge peale ning kuskile alateadvusesse ikka kummitama. Tema umber hädaldavad mitmed Luuletuses on kasutatud palju isikustamist näiteks “paks klaver nurgas ägab hambavalus”, “kähisedes nõuab köhatilku astmaatiline vana seinakell”, “kuid esemed ei tunne oma piire, nad peavad kinni mind”, “lamp kardab tonte, tugitoolil tihti seljas on kramp ja sohva kaebab gihti”. Samuti on kasutatud epiteete, näiteks (“lakkamatu helin”), “etteheitvat pilku”, “pondunud põsilt”, “mässulises rodus”. Ka
ja milelle rohkem tähelepanu pöörata. Ja kuidas muidu mõõta lapse teadmiste kasvu, kui mitte hinnetega? Üks suurim tunnustus õpilasele on kindlasti hinne ,,viis". Hea tulemus tagab motivatsiooni edasi õppida ja nagu iga auhinna puhul, tunneb ka parima hinde saanu uhkust- nii vanemate, õpetaja kui ka kaaslaste seas. Samas võib aga halb tulemus mõjuda kaheti- kas samamoodi olla motivatsiooniks, et järgmine kord rohkem õpitakse või hoopis kinnitada alateadvusesse mõtte ,,mis ma ikka üritan, nagunii ma ei oska". Hindamisel on aga ka omad miinused. Igal lapsel on oma võimekus ja omad piirid, seetõttu tundub ebaõiglane, kui kõiki võetakse ühe mõõdupuu ja ühe hindamissüsteemi järgi. Eriti avaldub see kehalises kasvatuses. Kui mõnes muus aines võivad aastaarvud ka lihtsalt tuupimise abil pähe jääda, siis kehalises ei jõua joosta kõik teatud aja jooksul üht aega või hüpata nii palju, kui klassi parim.
eristu foonist, b) on harjumuspärased, c) on intensiivsed. V: VÄÄR 18. Psühholoogia uurib kultuuri mõju inimeste tunnetusele ja käitumsiele: SOTSIAALKULTUURILINE PSÜH. Psühholoogia uurimisobjektiks peaks olema tunnetus ehk need vaimsed protsessid, mis on seotud info omandamise, töötlemise, salvestamise ja kasutamisega : KOGNITIIVNE PSÜH Inimese isiksust, vaimseid häireid ja motivatsiooni saab seletada alateadvusesse ehk psüühika teadvustamatusse ossa surutud konfliktsete mälestuste ja emotsionaalsete kogemuste kaudu V: PSÜHHOANALÜÜS Teaduslik psühholoogia peaks keskenduma jälgitavale käitumisele V: BIHEIVIORISM Psühholoogia peaks keskenduma inimeste abistamisele; oluline on mõista subjektiivset kogemust ja inimeste pürgimist eneseteostusele V: HUMANISTLIK PSÜH Psühholoogia peaks keskenduma inimeste abistamisele; oluline on mõista subjektiivset
Õpitakse terve elu ja selle aja jooksul inimene areneb ja muutub koguaeg. Inimene vajab teisi inimesi, et elus edasi jõuda. On palju mõjutavaid faktoreid mis inimest muudavad ja selle tulemuseks on lõpuks kindla isiksuse välja kujunemine. Lapsepõlv on inimese kõige tähtsam aeg. Aga miks? Siis kujunevad välja eelistused, soovid, hirmud, kartused ja oma arvamus. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. Lapsepõlves läbi elatu võib mõjutada edasist elu. Alateadvusesse jäävad asjad mida sa ise tegelikult ei mäletagi enam. Siis proovitakse ja õpitakse uusi asju, teadmiste pagas aina kasvab. Vanemate , kasvatajate, õpetajate ja kõigi meid ümbritsevate inimeste abil. Laps ei saa iseseisvalt hakkama oma eluga. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge. Ta vajab tuge võimalikult palju ja kõigilt kes seda talle võimaldada suudaksid.. Kõige rohkem peab saama ta seda kodust ja see järel koolist. Laps usaldab ja kuulab väiksena oma vanemaid kõige rohkem
perioodis. STAATIUM VANUS KIRJELDUS Oraalne(suuline) 0-1 Anaalne(tagumik..) 2-3 Falloslik(noku) 4-6 Latentne 6-nooruk Genitaalne - u25a Minakaitsemehhanismid -alateadlikud strateegid, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks (rünnak ja kaitse) 1.Repressioon-väljatõrjumine. Negatiivsed impulsid lükatakse alateadvusesse tagasi. 2.Regressioon-tagasilangus. Inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varasemal arengutasemel. 3.Asendusreaktsioon-negatiivne tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale. 4.Huumor-kõige parem pingete maandaja. a)Projektsioon(ülekanne)-oma ebasoovitud impulsside omistamine kellelegi teisele b)Eitus-keelduma tunnistamast ärevust tekitavat osa informatsioonist. c)Ratsionaliseerimine-moonutama tegelikkust kui hindame meiega juhtunut.
Unenägusid on oma tegevuses usaldanud ka füüsik Niels Bohr, keemik Albert Szent-Gyorgy, kirjanik Graham Greene; ka Mendelejevi tabel olevat unes kokku pandud. (Matt, 2004) Soovituslik harjutus ülemeeleliste võimete ja tundlikkuse ergutamiseks on unenäopäeviku pidamine. Selleks pannakse voodi kõrvale päevik koos kirjutusvahendiga ning ärgates kirjutatakse unes toimunud sündmused otsekohe üles; see aitab säilitada rohkem infot, enne kui see alateadvusesse taandub. On tavaline, et esimestel hommikutel inimene oma unenägusid ei mäleta, sellel juhul pannakse kirja vähemalt emotsioon, millega tõusti. Ajapikku mälu selles osas paraneb ja unenäod jäävad lõpuks detailselt meelde. Iga nädala lõpus loeb ,,katsealune" oma unenäopäevikut ning tõmbab joone alla igale tähenduslikule sümbolile ja tegelasele. Seejärel analüüsib, millised on olnud tol nädalal korduvad teemad
mõjutamisele väga avatud. Kuid tänapäeval ei käigi lapsed enam nii tihti väljas mängimas, kui seda tehti vanasti, ka sõpradega saadakse kokku ning hakatakse arvutiga mängima. See kõik mõjutab lapsi, kelleks nad saavad ning millised on nende väärtused. Internet mõjutabki meid rohkem kui oskame arvata. Erinevatel internetilehtedel vilguvad reklaamid ja laused mida me loeme, kuid me ei pane tähele, et me seda teeme. Kuna alateadvusesse salvestuvad need samad tihti nähtud reklaamlaused, siis pika aja peale saab nii inimesi mõjutada. Ka A.Huxley raamatus ,,Hea uus ilm" kasutati mõjutamiseks hüpnotiseerimist, teoses toimus see küll läbi une. Praegu hüpnotiseeritakse meid internetis. Kuna kõike seda, mida loeme ja näeme ajakirjandusest me usume, siis on internetiajastul inimesi väga kerge mõjutada. Näiteks tarbimine, inimesed tarbivad asju, mida neil endal vajagi ei lähe
soovid. Tegelikult, omab inimene kontrolli selle üle, mida ta hüpnoosis olles ütleb või teeb. Enda kogemuste põhjal ma ei oskagi öelda, kas inimene mäletab, mis hüpnoosi ajal toimus. Näiteks kui ma unistan, siis ma mäletan küll hiljem seda, millest ma unistasin. Aga samas, kui ma teen tegevust sellest aru saamata, siis ma ka pärast ei mäleta, kuidas ma seda tegin või kuidas ma sihtpunkti jõudsin. Hüpnoos ongi ukseks inimese alateadvusesse ja selles olevatele piiramatutele ressurssidele, mis võimaldavad inimesel end ise kujundada ja unistusi (reaalseid) täide viia. Unistades me saame panna ennast olukorda, kus me soovime ja tahaksime olla. Tavaliselt unistavad inimesed, kaasa arvatud ka mina, asjadest, mis oleksid kuidagigi võimalikud, kui juhused langeksid hästi kokku ning oleks palju õnne. Inimesi, kes unistavad ulmelistest asjadest, on vähem. Ma isegi ei tea enda tuttavatest ühtegi inimest,
.. Tahtsin ruttu üle astuda... Ma ei tapnud inimest, vaid tapsin põhimõtte!...". Selle korrutamine aga ei aidanud. Sooritatud mõrvad piinasid teda. Mulle tundus, et Raskolnikov sai oma teo mõjust endale aru, kui ütles Sonjale: ,,Tapsin vanaeide? Iseenda tapsin, mitte vanaeide!". Olen tähele pannud suhtumist, et kui halva teoga vahele ei jää, siis justkui polegi midagi juhtunud. Paraku inimene ise teab. Isegi kui seda teadmist ignoreerida, jätab see pahategija alateadvusesse jälje. Aastaid tagasi tundsin noormeest, kes sooritas kauplustes aeg-ajalt pisivargusi ja kunagi ei jäänud vahele. Ükskord joobeseisundis tegi ta ühele sõbrale teatavaks ka oma patud. Olles oma teod vähemalt ühele inimesele üles tunnistanud, muutus ta meel rahulikumaks ning lõppesid vargused. Sisemise pingega elada on väga raske ja inimene tahab sellest tundest vabaneda. Raskolnikov teab, et ülestunnistamisel on oma tagajärjed, aga ometi ei suuda ta tehtut enda teada hoida.
avaldas ühe raamatu aastas ja tuhises rahvusvahelisele areenile. Tema tohutu produktiivsus jätkus veel 30 a ja ta lahkus Viinist 1938 a, kui Natsi sõjavägi oli sõna otses mõttes tema uksel. Ta põgenes Inglismaale, kus suri 23. septembril 1939a. Õpetuste mõistmisest Freudi tööde mõistmisel on kaks võimalust. Ühest küljest põhineb psühhoanalüüs seisukohal, et Ego tõrjub teatud mälestused varasest lapsepõlvest Alateadvusesse. Tavaliselt on need sellised kogemused, mis lapse arvates võiksid esile kutsuda pahameele ning on, Freudi arvates eluliselt, seotud lapse seksuaalse identiteediga ühe või mõlema vanema suhtes. Freudi teooria teine element keskendub eraldiseisval empiirilisel (kogemustel põhineval) väitel, et välja tõrjutud mälestused on psühholoogiliste lõhestumiste, eriti närvihaiguste, põhjused. Sellest lähtuvalt defineerib Freud psühhoanalüüsi kui ,,meditsiiniliselt haigete ravimetoodikat".
maailmatunetust. Ma tundsin, et Universum on nii lai ja lõpmatu ja meie oleme vaid üks väike osa sellest. Seega ma saan väita, et objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetused mõjutavad teineteist. Tänaseks on mitmed teadusuuringud näidanud et emotsioonid nagu hirm viha kurbus armastus mõjutavad keha, läbi selle mõjutamise me tunnetame maailma. Iga emotsioon mõjutab keha omamoodi. Inimesele salvestub emotsiooni mõju alateadvusesse. Inimene teeb järeldused, kas tahab tunda emotsiooni veel või salvestab selle mällu ebameeldiva tundena.. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleelundeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" . Tunnetada saabki ainult nähtusi nagu nad meile meie meeleelundite kaudu on antud. Selgeltnägija Luule Viilma ütleb et maailmatunnetus algab siis kui sa otsid
Alkoholism on aga meie riigis hetkel kõige rohkem levinud. Alkoholi raviks on preparaadid, mis vähendavad soovi alkoholi tarvitamiseks, lisaks veel meetodid, mis põhinevad alkoholi suhtes vastikustunde esilekutsumises ja preparaadid, millede kokku puutumisel alkoholiga tekib toksiline aine, mis kutsub esile väga raske seisundi, isegi võib põhjustada surma, kui inimene tarvitab alkoholi. Tänapäeval on isegi võimalik laserkodeerimine on psühhoterapeudiline meetod, mille puhul patsiendi alateadvusesse formeeritakse kood, mis teeb inimese rahulikuks alkoholi suhtes. Tal ei tekki tahtmist alkoholi tarbimiseks. Kood sisestatakse perioodiks, mida patsient soovib. Tavaliselt mitmeks aastaks. Muidugi on ka olemas psühhiaatrid, kes püüavad aidata, kui inimesel endal peab olema piisavalt tahet, et sellest loobuda, ilma pole sellest loobumine võimalik. Pole saladus, et füüsiline pingutus, näiteks jooksmine, tekitab endorfiini joovastuse ehk jooksukaifi
Jumal ei ole mingi halli habemega mehike, kes pilve peal istub ja täidab meie soove, seda ka juhul kui veab... Ta on meie endi sees, loob meie elu vastavalt meie mõtetele. Võib-olla Faust lihtsalt ei osanud mõista, ehk oli teda vale mõtteviisiga üles kasvatatud või polnud ta oma pika elu jooksul avastanud, et ta võiks ise olla Kõiksuse Looja. Usundeid on palju ja veel rohkem on uskumusi, usundid on kõigile teada, kuid uskumused on meie alateadvusesse talletanud nii, et ise ei pruugi neid tähelegi panna. Kust tulevad erinevused religioonides uskumustest, Jumalast ja tavadest? Tänapäeval muudkui seletatakse idamaistest usunditest, et nendes on palju arusaami, mis tõepoolest võivad tuua inimese ellu jumalikkuse ja õnne. Neid tõdesid kombineeritakse ja neist kirjutatakse palju raamatuid, mis aitavad inimestel oma elu muuta. Huvitav, et on nii palju erinevaid usundeid ja arvamusi, kuidas on õige elada
Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa sellest seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega, näiteks allasurutud vaen oma vanemate vastu, Elektra kompleks ehk tütre seksuaalne huvi isa vastu, eriti aga Oidipuse kompleks ehk lapse alateadlik seksuaalse taustaga kiindumus vastassoost vanemasse. Psühhoanalüüsi esindajate järgi määrab alateadvusesse ladestunu paljuski selle, kuidas keegi igapäevaelus käitub. Alateadvuse funktsiooni ja sisu lahtimõtestamine aga osutub viljakaks meetodiks inimkäitumise paljude kummaliste joonte, veidruste ja paradoksaalsete ilmingute seletamisel. Strukturaalne lähenemine Freudi järgi on inimesel kolm strukturaalset elementi: Miski (Id), Mina (Ego), Ülimina (Super- Ego). Miski on inimese sünnipärane, primitiivne osa, mis funktsioneerib alateadvuse tasandil ning on seotud ürgtungidega
Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa sellest seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega, näiteks allasurutud vaen oma vanemate vastu, Elektra kompleks ehk tütre seksuaalne huvi isa vastu, eriti aga Oidipuse kompleks ehk lapse alateadlik seksuaalse taustaga kiindumus vastassoost vanemasse. Psühhoanalüüsi esindajate järgi määrab alateadvusesse ladestunu paljuski selle, kuidas keegi igapäevaelus käitub. Alateadvuse funktsiooni ja sisu lahtimõtestamine aga osutub viljakaks meetodiks inimkäitumise paljude kummaliste joonte, veidruste ja paradoksaalsete ilmingute seletamisel. Freudi järgi on inimesel kolm strukturaalset elementi: id (saksa keeles es ehk tema), ego (saksa keeles Ich ehk tema) ja superego (saksa keeles über-Ich ehk ülimina. Id (tema) on inimese sünnipäraane, primitiivne osa, mis
Riskifaktorid Edasisel toimetulekul võib tüdrukut mõjutada see, et ta kunagi põdes tuberkoloosi, mis võib naasta. Selle jaoks tuleb tal aastas korra käia verd andmas ja kopsupilte tegemas. Muid kroonilisi haigusi ega ka allergiaid tüdruku sõnade järgi tal ei ole. Samuti võib teda mõjutada see, et ema nende juurest ära läks. Kuigi ta ise väitis, et ema lahkumine mõjutas teda ainult mingil määral, siis arvan, et alateadvusesse jättis see tugeva märgi, mis võib tekitada usaldamatust inimeste suhtes, kes liiga lähedaks saavad. Ta võib karta, et kõik, kes talle kalliks saavad, ükskord tema juures minema lähevad.
meeldivat eesmärki, millest valida saab ainult ühte · Teisel puhul võitlevad omavahel soov midagi saavutada ja soov sellest loobuda · Kolmas tekib siis kui on valida kahe võrdselt ebameeldiva võimaluse vahel Sageli tõrjub inimene oma sisekonfliktid aladeadvusesse, et nendest lahti saada. Seal võivad nad püsida palju aastaid, näiteks lapsepõlves kogetud sisekonflikt võib endast märku anda alles täiskasvanueas. Mõnikord annab alateadvusesse surutud sisekonflikt endast märku esmapilgul seletamatute väärtoimingute kujul argielus. Iselaadseks sisekonfliktiks on kognitiivne dissodants ehk tunnetuslik ebakõla. Selle kohta rajas teooria ameerika psühholoog L. Festinger. See on negatiivne stimuleeriv seisund, mis esineb alati, kui indiviidil on samaaegselt kahesuguseid teadmisi (mõisteid, arvamusi), mis on omavahel vasturääkivad. Niisugune ebakõla seisund on inimesele ebameeldiv ning ta püüab sellest üle saada
eesmärkidele, tähendasid suured laulupeod ju ka nõukogude kultuuripoliitika edu. Vastavalt motole ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" kasutati eesti rahvuskultuuri, et demonstreerida stalinistliku rahvuspoliitika positiivseid aspekte. Reziim edendas rahvatantsu ja rahvamuusikat, et neid enese tõstmiseks välismaa ees kasutada ja nende abil oma rahvuspoliitika õigsust demonstreerida. (Mertelsmann 2003) Mida aeg edasi seda rohkem hakati suruma inimeste alateadvusesse mõtet, et kultuuri saab nautida ainult läbi hariduse. Seda just selleks, et anda võimalus õppida ka neil, kes seda soovisid. Sest seni oli arvatud, et kultuuri saab nautida ka ilma hariduseta. Hoolimata sellest, et hariduse toel ja kaudu kultuurini üldse jõutaksegi. Samuti püüti saada kõigest loodust materiaalset kasu ehk haritud inimeste abil parandada riigi majanduslikku olukorda. Kui lõpetasid tänases mõistes põhikooli, mis tol ajal oli 7 klassi, siis
telefonikõne, tass kohvi, ärikohtumine või lihtsalt lõunasöögi lõpetus. Igal suitsetajal on üks või mitu sellist põhjust, mis tekitavad soovi süüdata sigaret. Alateadvuses 8 eksisteerivad seosed teatud vallandavate tegurite ja suitsetamise vahel ning need jäävad sinna isegi siis, kui füüsiline sõltuvus nikotiinist on kadunud. Kuid kui hüpnotiseerija viib suitsetaja alateadvusesse õigeid sisendusi, seosed kaovad või hoopiski asenduvad. Hüpnotiseerija selgitab välja probleemid, mis tekitab inimeses soovi suitsetada ning seostab need tegurid mingi tervislikuma harjumusega. Ta sisendab alateadvusele, et kui patsient tunneb soovi suitsetada, joob ta vett, sööb puuvilju või hoopis elistab mõnele endisele suitsetajale, kes teda toetaks. Kuid sageli keskenduvad sisendused pigem mittesuitsetamise headele külgedele, milleks on siis parem tervis, rohkem raha ja
peitub julm kodune elu. Isa oli joodik, kes aina jõi ja taotles füüsiliselt ainuvõimu peres. Ema ja poeg põgenesid naabrite juurde. Pikimööda sai noorik vanemaks, muutus tugevamaks, purjutav Beso aga jäi ühe nõrgemaks. Nüüd astus Keke kartmatult mehele vastu, mehel kadus võim peres ning ta sõitis Tiflisi elama. Ema, kellest oli saanud perekonnapea, kasvatas poega nüüd üksinda ja peksis teda üleastumise eest rängalt. Peksta!- see mõte jäi alatiseks tema alateadvusesse. 1888. aastal läks Keke unistus täide- tema poeg astus Gori vaimulikku kooli. Kõigi nelja õppeaasta jooksul oli Soso vaimuliku kooli parim õpilane. Koolis oli palju erinevaid õpetajaid. Üks neist, Dmitri Hahutasvili, jäi õpilastele eluksajaks meelde. Poisid pidid istuma liikumatult, hoides käsi enda ees laual, ja vaatama hirmuäratavale õpetajale otse silma sisse. Kui keegi pilgu kõrvale pööras, sai ta kohe joonlauaga vastunäppe
Need on moodustavad suure osa inimese kujunemisest, arengust ja ka käitumisest, seepärast tuleb need välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika liikumine või muutuste kulg). Näiteks võiks tuua pere, kuhu sünnib teine laps. Esilaps tunneb end tagaplaanile jäetuna ja hakkab tundma viha oma venna/õe vastu. Siiski, et vanematele meeldida ei näita ta viha välja ning tõrjub selle alateadvusesse (inimese psüühika teadvustamata osasse) ning hiljem hakkab see mõjutama käitumist oma tuttavate ja sõprade vastu. Selleks, et neid konflikte lahendada on inimesel juba vaja professionaali abi, sest ta ei ise enam probleemi tekke põhjust. Teooria põhjal on väljatõrjumismehhanism selle teadvusest välja lükanud, sest selle meenutamine võib olla ebameeldiv või mitte kokkuminev ühiskonna moraalinormidega
jätkates oma korrapärast elu, riske võtmata ja ebaõnnestumisteta või käituda südametunnistuse järgi, riskida kõigega, ka oma eluga, ning ühe sõnaga kokku võttes olla. Claudiuse tapmine on olemine, olemine on tegutsemine, olemine on elamine oma põhimõtete ja väärtuste järgi. Niisiis, ’’Surm ja Elu’’ on äratav teos, mis tõukab meid ärkveloleku seisundisse, tõmbab meid välja eemalolekust vaid hetkeks ja kuigi tegemist on vaid silmapilguga, jätab see alateadvusesse jälje ja seetõttu on see meil alati meeles. Kogu eelneva põhjenduse juures jätab see maal mulle üldkokkuvõttes elujaatava mulje, kuigi sellele on lähenetud erilise nurga alt. 3. Kuidas, millises kompositsioonis kunstnik teost esitab? Nii Elu kui ka Surm on vertikaalses asendis ja seda minu arvates selle tõttu, et autoril polnud vajadust teost realistlikusest kaugele viia, sest tegemist on allegoorilise
Samas on võimalik ka teine variant. Tuletage meelde, kas pole tulnud teil lapsepõlves kuulda sugulastelt,et ''sul ei tule kunagi midagui välja! Kõik , mis sa teed, on paha! Sa ei tee midagi arukalt! Sa oled kobakäpp! '' või muud taolist . mõistagi püüab laps tõestada vanematele vastupidist-nimelt seda nad oma etteheidetega taotlevad. Kahjuks jääb see negatiivne programm''midagi sa ei oska'' tihit lapse alateadvusesse kinni ja juhib tema elusündmusi ka küpses eas. Juba täiskavanud inimesena, tulles kauplusesse või kuhugi büroosse, püüab ta ebateadlikult vigu vältida, võtta vastu üksnes õigeid otsuseid. Lõpuks muutub tema elu lauspüüdeks üksnes ainuõige otsuse vastuvõtmiseks ning iseenda hukkamõistuks varemtehtud suhtes. Muidugi võib inimene ise välja mõelda mingi ideaali(kallima,ärimehe,poliitikujne.) tavaliselt
Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Intertekstuaalsus. Lugude tüpoloogiad. Intertekstuaalsus on kahe või rohkema teksti samaaegne nähtav kohalolu teise teksti piires. Tüpoloogiaid: Vladimir Propp - lugude süvastruktuur, funktsionaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud. Algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. C.G.Jung - erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid - tekivad kollektiivsesse alateadvusesse talletunud arhetüübid, kirjandus väljendab neid. Müüt. Müüdi määratlus. Müüdi tüüpe. Müütide kasutamisest kirjandusajalooliselt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Müüdid olid Vanakreeka tragöödiates, Vanas Testamendis, kangelaseepostes (rahvuseepos - rahvapärimus + ajalooline sündmus),
on avastamata kihte(alateadvus) *Paljud inimese ihuhädad on seotud hingehädadega Inimese isiksus: Id(iha) – natuke loomalik arusaam sellest, mis on nauding. Naudingut ja kohe Ego(mina)- vahendaja Superego(ülimina, südametunnistus) – südametunnistus ja moraalinormid, ütleb id-ile ei tohi Id ütleb naudingut ja kohe, superego ütleb, et ei tohi, tekib konflikt, ego on vahendaja ning püüab kinni idi ja viib selle alateadvusesse. Teadvus: Teadvus *igapäevane teadvus Alateadvus: *eelteadvus(seda võib veel meenutada) ja tõeline alateadvus( seda pmt mitte). Alateadvusesse on salvestunud paljud asjad nt psüühilised traumad, ebameeldivad mälestused. Selle vastu aitab psühhoanalüüs(hüpnoos toob need mõtted alateadvusest teadvusesse, need analüüsitakse läbi ja inimene terveneb) „Religioon on üleüldine „neuroos“, mille algläte paikneb kunagi tekkinud tabudes ja autoriteetides
tegelased, süžee ega ideed. Feministlik kirjandusteooria. Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse „ideoloogia“ pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ Miks on sookategooria oluline kirjanduses?
etteheitmine, ka mure ülekandmine teisele inimesele; autoagressiivsus; samastumine; regressiioon ehk tagasiminek või püüd vastupidist mõelda; eitamine ja sublimatsioon, mis on tunnete ja kommete ülistamine. Eelmainitud kaitsemehhanismidel on kaks ühist joont. Esiteks, nad on eitavad, falsifitseerivad ja moonutavad tegelikkust, teiseks töötavad alateadlikult ning inimene isegi ei kahtlusta nende olemasolu. Neid ravitakse psühhoterapeutiliselt, mille tuumaks on alateadvusesse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine (hüpnoos; unenägude analüüs või vabade assotsiatsioonide meetod). 5 2. ISIKSUSHÄIRED Isiksushäirete ja isiksusemuutuse alla kuuluvad kliinilise tähendusega seisundid ja väärkohastumuslikud käitumismustrid, mis on püsivad ning väljendavad inimese iseloomulikku elustiili ja enese ning teistega suhtlemise viisi.
elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Kujutusobjektideks vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused, nälgivad lapsed. Ekspressionismi iseloomustab 7 inetuse esteetika. Sürrealism on võtnud teoreetilise aluse Sigmund Freudi metapsühholoogia, mille kohaselt vabaneb inimese vaim kammitsaist üksnes une ajal, kui esile kerkivad alateadvusesse surutud soovid ja unelmad. Andre Masson kasutas vabama mõttelennu võimaldamiseks alkoholi ja erilisi tubakaid. Ka Max Ernst oli üks kuulsamaid sürrealiste, kes uuris vaimuhaigete joonistusi. Kuulsaim sürrealist ning Freudi järgija on Salvador Dali. Ta ise on korduvalt väitnud, et ta maalib ainult oma nägemusi, mille üle tema ratsionaalsel mõtlemisel puudub kontroll. Sürrealistid aitasid kaasa visuaalse kujutlusvõime vabastamisele mõistuse ja rutiini ahelaist.
Psühhoanalüüs -Kirjanduse uurimise meetod -Sai alguse 19. Saj algul ja on tugevasti mõjutanud 20.saj kirjandust ning kirjandusteadust -Kirjanduskäsitlus lähtub Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriast -Seda võib rakendada nii autori, teose kui ka lugeja uurimisel -Teooria aluseks on S.Freudi ideed isiksuse sisemisest vastuolulisusest a) lapsepõlves läbielatud emotsioonide mõjust täiskasvanu psüühikale b) keelatud ihade tõrjumisest teadvusest alateadvusesse S. Freud(1856-1939) leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse. Nad suruvad oma psüühilise energia alla. Tekivad hirmud, ängistus. Enesehävitust nimetab ta surmatungiks -Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, soovi ennast maksma panna. -Kui inimene ei leia oma alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis takistavad adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega
Rohkem kui kunagi püüavad inimesed põgeneda omaenda sisemise tõelisuse eest. Tõde seisneb selles, et eluvool kulgeb olemise juurest tegemise ja alles sealt omamise juurde, mitte vastupidi. Kui oleme õnnelik ja rahul, siis teeme seda, mida teevad õnnelikud inimesed ning omame seda, mida õnnelikud inimesed omavad. Meie, inimesed, suudame harva taibata, kui suur tähtsus on alateadvusel meie igapäevasele elule. Alateadvusesse on talletatud allasurutud negatiivsed emotsioonid koos sinna juurde kuuluvate negatiivsete otsustuste ja kujutlustega. Need mõjutavad pidevalt meie teadlikke mõtteid ning toovad endaga kaasa väliseid tagajärgi, mille tõttu hakkame neid hõlpsasti tõena võtma. Meie alateadvusse on peidetud krokodillid, kes püüavad hoida meid turvatsooni piirides. Selleks, et olla võimelised teadlikult oma elu kujundama ja ümber kujundama, peame olema valmis vaatama
enda) eraldi Mälusõjad kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse põhjal, hiljem psühhiaater Leonore Terri abil meenus veel üks isa sooritatud mõrv- mõisteti süüdi. 5a hiljem mõisteti õigeks kuna mälupildid olid pärit ajalehtedest. Elisabeth Loftus valemälestused, eriti efektiivne võltsitud fotodega -> juurdlusorganite sisendavad küsitlused võivad viia valetunnistuseni, alateadvusesse tõrjumine võimatu, mälupildid vaid hägustuvad ja muutuvad uue informatsiooni sisenedes IQ vaimset võimekust oluline mõõta, kuna psühholoogid peavad teadma, millisest piirist alates ei ole inimene võimeline oma tegudest aru saama ja oluline on osata seda ka mõõta. Kohtuprotsessid - Gilesi IQ 61, süüdi mõrvas Eneseteadvus teadlik olemine iseendast ja oma tegutsemisest Gordon Gallup peeglitest: magava looma laubale tehakse märk mida näeb vaid
Teades, kuidas üks või teine tüüp tavaliselt käitub, on võimalik end tema “lainele häälestada” ning võimalikke probleeme vältida. Siinjuures õpib teisi uurija ka enda kohta nii mõndagi ja tavaliselt lihtsustab see suhtlemist veelgi. Palju pööratakse seejuures tähelepanu näiteks horoskoopidele ja kõikvõimalikele testidele. Ikka leitakse neist nii palju tuttavat, mis tekitab äratundmisrõõmu, ent ka võõrast, mida küll püütakse eitada, kuid mis kipub alateadvusesse pidama jääma. Käesolevat tööd kirjutades viis selle autor läbi väikese eksperimendi, mis pidi näitama kui hästi inimesed iseendid tunnevad ning kui suur mõju võib psühholoogilistel testidel olla. Eriti huvitas eksperimendi läbiviijat suhtlemist puudutava vastuse õigsus. Nimetatud testi autoriks on keegi D.Keirsey ja selle on oma kodulehele üles pannud keegi Tartu Ülikoolis psühholoogiat õppinud Boris. Test koosneb 70 küsimusest, millest igal on
tajumuselid arhetüübid. See seletab sarnaste ideede esinemist üksteisest täiesti sõltumatutes kultuurides. Paljud suhtuvad Jungi ideesse ettevaatlikult, ent sisimalt pole see radikaalsem kui moodsa närviteaduse jutt nn neurokognitiivseist struktuuridest (nt universaalne inimlik kaldubus otsida põhjalikke seoseid) Alateadvus. Sigmung Freud. Alateadvus kujutas endast midagi mälu prügikasti sarnast. Kõik, mis inimese jaoks oli ebameeldiv kogemus, sai surutud alateadvusesse. Jungil on asi teisiti, temal jaguneb alateadvus individuaalseks ja kollektiivseks. Teadvus kasvab välja alateadlikest protsessidest. Individuaalne alateadvus on see, mis seondub konkreetse inimese elukogemusega. Individuaalsest alateadvusest veel sügavamal on kollektiivne, see seob inimese bioloogilisi protsesse ja struktuure psühholoogilisi nähtusi, nö ei-kellegi-maa nende kahe vahel. Arhetüübid (pärilikud tajumustrid) on kollektiivsed. Nt unenäod sisaldavad sageli elemente,
tahaks väga sinuga koos olla. Ja need päevad, mis emme tööl on, on sinu tööks lasteaias olemine. Alguses võib see küll raske olla, aga edaspidi kui sa harjunud oled, hakkab meeldima. Saad teistega tuttavaks ja leiad uusi sõpru. Ja emme tuleb sulle alati peale tudumist ja söömist järgi ja siis teeme koos igasuguseid huvitavaid asju." · Vanemad ei tohiks kunagi lapse kuuldes rääkida lasteaiast / koolist negatiivselt, sest see jääb lapsele alateadvusesse negatiivse noodina. HOIA LAST ALATI, KUI TA SOOVIB, SÜLES, KAISUTA JA KALLISTA TEDA PALJU NING ÜTLE KUI OLULINE TA SULLE ON! ANNA TALLE IGATI MÕISTA, ET TA ON SULLE ARMAS. Lasteaiapsühholoog Viktoria Saat artikkel ,,Kuidas kohaneda lasteaiaga?" (lühendatult ajakirjast "Pere ja kodu" 8/2004) * Loo lapsel positiivne hoiak lasteaia suhtes. Seleta talle arusaadavas keeles, mida lapsed lasteaias teevad ja miks seal on tore käia. Samas ära koorma last informatsiooniga üle,
kompenseerida. Kõikidel on olemas alaväärsuskompleks. Tugev alaväärsus on pidur, aga muidu ei pruugi see negatiivne tunne olla. Uuris kuulsaid inimesi ja sealt võttis need ideed. Agressiivsus ja võimuvõitlus on tähtsad asjad arengus. Hiljem kasutas neid mõisteid üleolekupüüdlusega seoses soov ennast täiustada. See võib olla 1. Ühiskondlikud huvid ja teiste heaolu jaoks 2. Isiklik üleolemise suund tugevast alaväärsusest. Elueesmärgid ei ole selged ja tekivad lapsepõlves alateadvusesse. Iseloom kujuneb eesmärkidega. Elustiili osana loob inimene kujutluse maailmast. Mõtteid ja tundeid tekitavad välise maailma peegeldused. Teraapiate võti maailma ei saa muuta, aga tõlgendust saab. Isiksus kujuneb läbi loomingulisuse valikuid tehes. Elu lõpu poole räägib sotsiaalsest huvist ehk ühiskondlikkuse tundest. See on evolutsiooni lõppeesmärk inimesed toetavad üksteist. Need kellel koostöövalmidus on väike võivad olla neuroosiga
Kapriisidega toime tulev täiskasvanu on lapsele kasvamises tõeliselt toeks. Sihilikult pahatahtlik 2 - 3-aastane laps ei ole. *Füüsiline kontakt maandab pingeid. *Mida enam täiskasvanu ehmatab või lapse hädast segadusse satub, seda vähem on temast lapsele tuge. *Järsk löök või kriiskav hääletoon võib jätta püsiva jälje lapse mällu - aastaid hiljem ei mäleta ükski väikemees tüli tekkimise põhjust, küll aga talletub alateadvusesse kogetud ehmatus või hirm. *Distsiplineerituse teine tasand - laps oskab kuuletuda ja suudab end kontrollida. Et selleni jõuda, on vaja treeningut. Aitavad elust enesest tulevad nõuded - need on lapsele arusaadavad, ta täidab neid meeleldi. *Kolmas distsiplineerituse tasand on see, kui laps ise tahab olla nii, nagu peab. Tunnetab reeglite vajalikkust ja nõuab nende täitmist nii iseendalt kui teistelt.
Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). • Sigmund Freud – neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem lajendus kultuuri analüüsile • Alateadvus on koht, kus talletuvad allasurutud ihad, valusad mälestused, süütunne. Inimene surub alateadvusesse kõik, millega ei taha tegeleda. Alateadvus mõjutab indiviidi toimima alateadvuse tahte kohaselt, mitte enda. • Sublimatsioon: võime nihutada tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt „kõrgematele“ mitte seksuaalsetele eesmärkidele. Kirjandus kui konfliktide ja repressioonide käsitlemise/ületamise viis autorile ja lugejale. • Isiksuse struktuur: 1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides
Ja selles konstantsuse võib olla midagi, millest tekibki religioon. Edward Tylor inimesed tahavad seletada loodusnähtusi (nt. äike) ning enda hingeolud (unenäod). Sigmund Freud üleloomulikud olendid on isa sümbolid: kui inimene kardab jumalat, siis ta tegelikult kardab oma isa. Lapsepõlves on kõige tähtsamad jõud tema vanemad. Inimese alateadvusesse jääb selline jälg, millised olid tema suhted vanematega. Isa on selline suur ja tugev ning kardetav jõud. Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia seletus inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni.
Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse „ideoloogia“ pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu 7 alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ 18. ja 19
annaabi.ee 
