Kirjand ''Fausti'' põhjal, teemal ''Jumal pole surnud'' (2)

Jumal pole surnud
Jumal on olnud inimeste meeltes kogu inimkonna vältel, alati on usutud, et on olemas keegi kõrge olend , kes on loonud kogu elu ja elutu meie Maal ja kogu Universumis. Uskumused varieeruvad religioonides, osa usundeid usub mitmetesse jumalatesse, osa aga ühte. Tarkuseid on palju, kuid kas need on ka midagi väärt, kui me isegi ei tea, mis on õige ja mis on vale, kas Issand teab? Miks peaksid inimesed uskuma Jumalasse ja käituma nii, nagu tema ’’tahab’’?
Goethe raamatu tegelaskuju Faust oli emotsionaalselt väga ebaintelligentne inimene, õnnetu ja valmistumas enesetapuks. Jumal ja Mefistofeles vedasid taevas kihla: kuratlik Mefisto arvas , et saab Fausti kukutada , ta halvale teele viia, kuid Jumal uskus, et Fausti on võimalik heale rajale juhtida. Faust oli teadlane , kes, erinevalt Wagnerist, ei mõistnud täpselt, milleks seda tarkust vaja on, kui sellest elult mingit kinnitust ei saa. Tarkus teda ei rahuldanud, sellepärast otsustas ta maagiast abi leida. On alati arvatud, et tarkus on väärtus, intelligentsed inimesed saavutavad edu, kuid kas ikka on nii? Täna räägitakse emotsionaalsest intelligentsusest kui privileegist, mis seab intelligentsuse madalamale kohale inimeste elus. Tundetarkus on ürgne tarkus ja neid otsuseid, mis inimese elu kõige enam muuta võivad, teeb ta oma tunnetest suunatuna.
Faust oli kahtlev mees, kes ei olnud leidnud elu mõtet. Mefistofeles nägi seda ning kasutas ära tema nõrkust.
Faust oli täielik nihhilist, elujaatamine oli temale võõras, kuna ta ei uskunud enda sees olevasse Kõiksuse Loojasse - nagu Kurt Vonnegut armastas Jumala kohta öelda. Kui Faust oleks öelnud ''oh ilus hetk, oh viibi veel,'' siis Jumal oleks kihlveo võitnud. Miks Faust ei uskunud Loojasse? Võib-olla oli tema ja osa inimkonnast kaotanud usu jumalikku õndsusesse sõdade, näljahädade jms tõttu, aga võib-olla ta lihtsalt ei aimanud Jumala olemust. Jumal ei ole mingi halli habemega mehike, kes pilve peal istub ja täidab meie soove, seda ka juhul kui veab... Ta on meie endi sees, loob meie elu vastavalt meie mõtetele. Võib-olla Faust lihtsalt ei osanud mõista, ehk oli teda vale mõtteviisiga üles kasvatatud või polnud ta oma pika elu jooksul avastanud, et ta võiks ise olla Kõiksuse Looja. Usundeid on palju ja veel rohkem on uskumusi, usundid on kõigile teada, kuid uskumused on meie alateadvusesse talletanud nii, et ise ei pruugi neid tähelegi panna.
Kust tulevad erinevused religioonides uskumustest, Jumalast ja tavadest ? Tänapäeval muudkui seletatakse idamaistest usunditest, et nendes on palju arusaami, mis tõepoolest võivad tuua inimese ellu jumalikkuse ja õnne. Neid tõdesid kombineeritakse ja neist kirjutatakse palju raamatuid, mis aitavad inimestel oma elu muuta. Huvitav, et on nii palju erinevaid usundeid ja arvamusi , kuidas on õige elada. Raamaturiiulid on küll täis tarku õpetusi ja üksteist ületrumpavaid nõuandeid, aga ikka on palju õnnetuid ja ebateadlikke inimesi, kes kahtlevad nii endas kui oma arvamustes. Need on aastate vältel tekkinud ja inimestes kinnistunud jäigad arvamused, kuid 21. sajand tõotab tulla uue mõtteviisi ajastu, kus on kombineeritud elutõed erinevatest religioonidest. Jumal ei ole enam üks suur olend, kes määrab sinu saatuse . Jumal on iga inimese ja looma sees ning igaüks saab otsustada oma saatuse.
Goethe oli püüdnud Mefistost jätta mulje kui saatanast, kes proovib Fausti halvale teele viia. Ta muudkui upitas tegema teda asju, mis ei ole õiged. Kuid mis on õige ja mis on vale? Ei ole ju sugugi halb, kui Faust viib oma armastatud Margaretale ehtelaeka kingituseks, mis siis et Mefistofeles oli selle sõna otseses mõttes kuskilt välja võlunud. Eesmärk oli ju üllas. Inimene ei saa ju olla üldini hea, igaühe sees meist on ka väike kurat, kes meid suunab tegema halbu asju, kuid kui need on heal eesmärgil, siis mis nendes ikka halba on? Täna levivad ka uskumused, et ilma egoismita ei saa kuidagi olla altruistlik . Päris egoismi see ei küündi, kuid mõte on sarnane. Näiteks Osho on öelnud: ’’Inimene, kes ennast armastab , ei leia endas ego. Ego hakkab kasvama, kui sa iseennast armastamata püüad teisi armastada .’’ Sest kui sa ei armasta iseennast, ei saa sa ka armastada kedagi teist ja ega keegi sindki ei armasta, kui sa ei armasta iseend . Kuradi tähendus on ajas muutunud, vahest Kurat ja Jumal on üks ja sama?
Minu jaoks ei ole jumal surnud, nimetagem teda kuidas tahes - Allah , Budha, Jumal, Kõiksuse Looja jne. Jumal on üks, seda on lihtsalt nimetatud erinevates usundites erinevalt. On palju erinevaid arvamusi sellest, mis on õige ja mis on vale. Õige on see, kui suudad elada oma elu täisväärtuslikult, tegemata sellega kellelegi haiget, kui sa usud , et oled ise oma elu looja. Usun, et Jumala tahe on, et kõik inimesed oleksid õnnelikud ja kui mõned on õnnelikud iga päev 5 korda palvetades, siis olgu nii. Ei ole kindlat valemit, mis teeb inimese õnnelikuks. Ja ei ole halli habemega taati kuskil kõrgemas dimensioonis, kes määrab meie saatuse. Oleme ainult meie ise, kelle sees on lõpmata suur vägi. Küsimus on ainult selles, kas me ise oleme sellest väest piisavalt teadlikud ja kas me oskame seda väge ka teadlikult kasutada.
Elvi Sobolev, 11C