Nimetu (2)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
I ST
Piia Onkel
LAPSE ARENGU ANALÜÜS
Analüüs
Õppejõud: Anu Leuska
Mõdriku
2010
Lapse arengutaseme analüüsiks valisin ühe lapse, kellega intervjueerimisel sain teada mõned andmed. Töö põhineb ainult vestlusel lapsega, kuna vanematel polnud selle jaoks aega. Nende andmete järgi hakkan alljärgnevas tekstis analüüsima, kas ta on arenenud aeglasemalt, kiiremini või samuti kui teooriad ütlevad.
Üldandmed
Minu vaadeldatav laps on 16-aastane tüdruk. Ta elab koos oma isaga väikeses külakohas, kus eriti palju inimesi ei ole. Temaga koos elab veel ta väike õde ja ka suurem õde. Ema ei ela koos nendega, vaid elab hoopis teises maakonnas . Vahel on aga võimalik ema külastada ja emaga hoitakse tihedat kontakti. Pere sotsiaalmajandusliku seisukoha pealt võib öelda, et olemas on kindel ja isale kuuluv elukoht, kus on kõik vajalikud tingimused elamisväärseks eluks. Olemas on pesemisvõimalused, elekter ja samuti soe tuba. Raha poole pealt võib öelda, et sissetulek on olemas ja soe toit on ka alati laual. Kuna tüdruk käib koolis ka enda maakonnast väljaspool, siis osalist toetust saab ta oma vallast selle jaoks, et maksta ühiselamu eest.
Tervis ja füüsiline areng
Välimuselt on tüdruk keskmist kasvu ja samas ka keskmise kehaehitusega. Andmete ja välimuse järgi vaadates ta alakaalus ei ole. Erilisi spordiharjumusi tüdrukul ei ole, sest kooli kõrvalt ei ole enam jaksu kuskile trenni joosta . Samuti puuduvad selleks piisavad rahalised vahendid. Eriline tervisliku eluviisi harrastaja ta ei ole. Ta suitsetab ja vahel pruugib ka alkoholi, kuid enamasti ta jälgib, mida ta sööb. See ei lähe küll äärmustesse, nii et ta mitte midagi ei söö või õgib endal kõhu täis ja siis jookseb tualett. Buliimikuks või anorektikuks teda pidada ei saa. Söömisharjumuste koha pealt püüab ta süüa kolm korda päevas tasakaalustatud toitu. Kuna tema koolis on võimalik lõuna ajal saada tasuta sooja toitu, siis enamasti käib ta ka lõunaaeg söömas. Hommikuti sööb ta ka kas või müslit, et ülejäänud päevaks energiat saada. Kindlat magamisrežiimi tal aga ei ole, kuna enamasti läheb ta magama kell 00.00 või 01.00 ja tõuseb hommikul kell 06.30. Magamisaeg jääb väheseks ja sellepärast tunneb ta ka terve päeva jooksul väsimust. Haiguste koha pealt on tüdruk põdenud tuberkoloosi ning selle tõttu peab ta käima iga aasta korra verd andmas ning kopsupilte tegemas, kuna võib juhtuda, et haigus taastub . Tõsisemaid kroonilisi haigusi ja allergiaid tal ei ole.
Kognitiivne areng
Mälu koha pealt on tüdruk arennenud keskmiselt. Kui vaadata tulemusi koolis, siis enamasti on need kas head või rahuldavad. Tüdruk ise mainis veel, et asjad väga lihtsalt tal ei unune, sest kui ta ikka hästi kuulab ja tähele paneb, siis jäävad asjad hästi meelde. Kõnes ei ole kuulda vigu ja ka kõnedefekte ei ole. Tüdruk ise mainis, et ka logopeedi juures pole ta käinud. Fantaasia ja loovuse koha pealt arvas ta ise, et on ikka suhteliselt loominguline . Kui ikka vaja on, siis on head ideed kerged tulema . Eriline raamatulugeja ta ka ei ole, aga kui vaja, siis kohustusliku kirjanduse saab ära loetud. Ka kirjutamises tal palju vigu ei ole. Mõned üksikud õigekirjavead tulevad ikka ette, aga üldiselt võib öelda, et eesti keeles saab ta hästi hakkama.
Kui Jean Piaget teooriat vaadata, siis minu vaadeldav laps asub formaalsete operatsioonide perioodis , kus kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Ja kui ma vaatan andmeid, mis ma kogusin, siis võiks öelda, et see tüdruk on täpselt õiges perioodis. Isiklikult ei näe ma mingit mahajäämust.
Kõlbeline areng
Tüdruk ise on aus ja kohusetundlik inimene. Samuti tunnistab ta oma vigu ning vastutab oma tegude eest. Küsides, mida ta reeglitest arvab , ütles ta mulle, et vahel on küll nii, et kui tuju tuleb, siis peab reeglitest kinni, aga üldiselt austab ta reegleid. Karistusega on ta ka suhteliselt leplik, kui ta teab, et ta on selle ära teeninud . Kui aga juhtub nii, et tüdruk pole midagi teinudki ja lihtsalt määratakse karistus , siis on ta valmis oma õiguste eest seisma.
Kohlbergi teooria järgi oleks tüdruk postkonvensionaalses perioodis, kus on tähtsad sisemine koodeks ja üldinimlikud väärutsed ja normid. Arvan, et ka selle teooria kohaselt on tüdruk arenenud samal tasemel. Ei ole märgata mahajäämust ega ka liiga kiiret edasiminekut. Ta oskab näha ühiskonda kui tervikut ja teab, kuidas see toimib. Ta teab, mis on õige ja vale ning teab ka seda, et kui teha midagi, mis on reeglite vastane, siis sellele järgneb karistus.
Emotsionaalne areng
Enamasti on tüdruk rõõmsas meeleolus, mida võibki pidada juhtivaks emotsiooniks. Hirmude poole pealt väitis tüdruk, et kardab seda, kui peab üksi pimedas läbi metsa minema. Aga mingeid suuremaid foobiaid tüdrukul ei olnud. Samuti ütles ta, et tuleb oma emotsioonide kontrollimisega toime. Muidugi tuleb kõikidel vahel neid vihapurskeid, aga tihti tal neid ei juhtu. Peres on neil hea läbisaamine. Eks vahel ikka juhtub, et on tülid õdede vahel, aga neid ei tule tihti ette. Tüdruk ise arvas , et tema kõige hullemaks läbielamiseks oli see, kui ta lastekodusse pooleks aastaks pandi. Muidugi mõjutas teda ka see mingil määral, kui ta ema ära läks ja teise kohta kolis.
Erik Eriksoni teooria kohaselt oleks vaadeldav tüdruk staadiumis , kus kujuneb identiteet või rolliähmasus. Seda teooriat vaadates tundub, et jällegi on tüdruk täpselt selles perioodis, kus olema peaks. Päris kindlalt ta ei tea, mis ametikohale ta jääb, aga kutsekooli minnes tegi ta valiku selle järgi, mis talle meeldib. Samuti tuleb ette emotsionaalseid kõikumisi ja reeglite vastu protesteerimist.
Sotsiaalne areng
Tüdruk ise arvas, et sõpru on tal palju ja samuti on ta väga suhtlusaldis ning leiab endale kiiresti uusi tutvusi. Kontakti loomine kellegagi on tema jaoks küllaltki lihtne. Eelistab ta suhelda rohkem omavanustega ja paar aastat vanematega, aga suhtlemisest täiskasvanuga ta ei keeldu. Ta ise peab ennast vägagi seltskondlikuks inimeseks ja talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Talle meeldib suhelda ja rääkida inimestega kõigest. Samuti ei vali ta sõpru välimuse ega rahakoti järgi, vaid suhtleb vabalt kõigiga ning ei pööra inimeste eripäradele nii palju tähelepanu.
Riskifaktorid
Edasisel toimetulekul võib tüdrukut mõjutada see, et ta kunagi põdes tuberkoloosi, mis võib naasta. Selle jaoks tuleb tal aastas korra käia verd andmas ja kopsupilte tegemas. Muid kroonilisi haigusi ega ka allergiaid tüdruku sõnade järgi tal ei ole. Samuti võib teda mõjutada see, et ema nende juurest ära läks. Kuigi ta ise väitis, et ema lahkumine mõjutas teda ainult mingil määral, siis arvan, et alateadvusesse jättis see tugeva märgi, mis võib tekitada usaldamatust inimeste suhtes, kes liiga lähedaks saavad. Ta võib karta, et kõik, kes talle kalliks saavad, ükskord tema juures minema lähevad.