Ellumõistetu (0)

Kodukirjand
Ellumõistetu
F. Dostojevski
„Kuritöö ja karistus “
Inimene on veidralt loodud olevus , kes ei juhi alati oma tundeid ja mõtteid. Juhtimatud aistingud võivad viia tegudeni, mida tegelikult teha ei taheta või hiljem kahetsetakse. Teod omakorda viivad tunneteni, mida tunda ei taheta või ei suudeta. Ilmselt võib süükoormaga suremine olla lihtsam kui sellega elamine. Teiste inimeste keskel elades saadakse pidevalt neilt tagasisidet, mis on hästi, mis halvasti ja need hinnangud mõjutavad suuresti arvamust enese suhtes. Kui kaaslased ka ei tea tehtud pattudest, siis tegija ise teab ikkagi ja peab selle teadmisega elada suutma. Usun, et enamus meist tahab sisimas olla hea inimene ja teistele meeldida. Tekib suur hirm, enesesüüdistused ja pinge veendumusest, et ollakse halb inimene ja lähikondlased ei armasta sellist inimest. Iseenda eest ei saa põgeneda. Inimese mõtted ja tunded on alati temaga ning nendega peab suutma elada.
Mulle tundub, et õnnelikud on inimesed, kelle kuriteod tulevad välja ning kes saavad teenitud karistuse. Alateadvuses teatakse , et tehti valesti ja karistuse saamine leevendab pinget. Ükskord lõhkusin ettevaatamatult ära oma ema vaasi , mida ta armastas . Tundsin end väga süüdi ja mind karistati sellega, et ma ei saanud õhtul jäätist. Kuid koos karistusega vähenes ka minu süütunne. Raskolnikov aga mõisteti ellu. Ta ei saanud oma teo eest karistust ja piinama jäid süütunne ning pinge. Mees üritas oma enesetunnet parandada, leides oma teole vabandusi ning sisendades endale: „…vanaeit oli ainult haigus… Tahtsin ruttu üle astuda… Ma ei tapnud inimest, vaid tapsin põhimõtte!...“. Selle korrutamine aga ei aidanud. Sooritatud mõrvad piinasid teda. Mulle tundus, et Raskolnikov sai oma teo mõjust endale aru, kui ütles Sonjale: „Tapsin vanaeide? Iseenda tapsin, mitte vanaeide!“.
Olen tähele pannud suhtumist, et kui halva teoga vahele ei jää, siis justkui polegi midagi juhtunud. Paraku inimene ise teab. Isegi kui seda teadmist ignoreerida, jätab see pahategija alateadvusesse jälje. Aastaid tagasi tundsin noormeest, kes sooritas kauplustes aeg-ajalt pisivargusi ja kunagi ei jäänud vahele. Ükskord joobeseisundis tegi ta ühele sõbrale teatavaks ka oma patud. Olles oma teod vähemalt ühele inimesele üles tunnistanud, muutus ta meel rahulikumaks ning lõppesid vargused . Sisemise pingega elada on väga raske ja inimene tahab sellest tundest vabaneda . Raskolnikov teab, et ülestunnistamisel on oma tagajärjed, aga ometi ei suuda ta tehtut enda teada hoida. Ta peab Sonjale rääkima, sest kannatamine rääkimise pärast on lihtsam, kui vaikimise tõttu. Mees „…pidi ju temale ütlema, kes tappis Lizaveta, ja ta tundis endas hirmsat piina…“. Raskolnikov teadis, et on karistust väärt ning tunnistas oma kuritegu .
Inimene ei saa enda mõtete eest põgeneda. Teadmine, et oled teinud midagi väga halba, on pidevalt olemas ja kõikjal kaasas. Endale ei saa valetada ning varsti võib pinge olla nii suur, et inimene kaotab selge mõistuse. Raskolnikov hakkas endale ette kujutama, et kõik teavad, mida ta tegi, aga nad varjavad seda, et temaga mängida. “See on kavalus ! Nad tahavad mind kavalusega lõksu meelitada ja äkki kõiges tabada,“ rääkis ta endaga ning samas teadis kindlalt „… , et varsti lõpeb kõik.“ Õnneks oli Raskolnikovil oidu end üles anda enne, kui see oleks lõppenud hullusega. Ilmselt on enamus inimestest kasutanud oma elus hädavalesid olukordadest hästi välja tulemiseks või pisivalesid enda huvitavamaks tegemisel. Sellist strateegiat pikalt kasutades võib rääkija ise hakata kõike uskuma või siis just kõiges kahtlema ning õige pea ei tea enam, milline inimene siis tegelikult ollakse. Iseendaga konfliktis olemine teeb elu keeruliseks ja pingeliseks. Ülisuurte pingetega ei ole aga võimalik elada – see võib viia hulluseni.
Süükoormaga elamine on raske, sest see tekitab inimeses suuri pingeid, millest on väga raske vabaneda. Painavad mõtted ja tunded on inimesega pidevalt igal pool kaasas ning need võivad viia konfliktini iseendaga või suisa mõistuse kaotuseni. Kõigil inimestel on vähemal või suuremal määral pingeid. Igapäevaseid elupingeid saab maandada jooga , metsajooksu, laulmise või muu lõdvestava ja huvipakkuvaga. Ma ei usu, et see on võimalik väga suurte pingeallikate puhul nagu näiteks mõrva sooritamine . Olles tapnud 2 inimest ei aita vaid metsajooks. Leian, et siis on vaja väga põhjalikult oma elu üle järele mõelda ja saada selgust, miks midagi juhtus ning kuidas nüüd saada paremaks inimeseks . See nõuab ilmselt väga suurt tööd iseendaga. Mõrvaril on selleks aeg vanglas .