Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Ellumõistetu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ütles Sonjale Tapsin vanaeide?

Lõik failist

Kodukirjand
Ellumõistetu
F. Dostojevski
„Kuritöö ja karistus “
Inimene on veidralt loodud olevus , kes ei juhi alati oma tundeid ja mõtteid. Juhtimatud aistingud võivad viia tegudeni, mida tegelikult teha ei taheta või hiljem kahetsetakse. Teod omakorda viivad tunneteni, mida tunda ei taheta või ei suudeta. Ilmselt võib süükoormaga suremine olla lihtsam kui sellega elamine. Teiste inimeste keskel elades saadakse pidevalt neilt tagasisidet, mis on hästi, mis halvasti ja need hinnangud mõjutavad suuresti arvamust enese suhtes. Kui kaaslased ka ei tea tehtud pattudest, siis tegija ise teab ikkagi ja peab selle teadmisega elada suutma. Usun, et enamus meist tahab sisimas olla hea inimene ja teistele meeldida. Tekib
Ellumõistetu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor P P Õppematerjali autor
Kirjand Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Kuritöö ja karistus

KURITÖÖ JA KARISTUS Fjodor Dostojevski Kirjanik Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli oma kuulsaima romaani kirjutamise alguses väga troostitus olukorras. Neli poliitvangina Siberis veedetud aastat olid alles värskelt meele. Siis suri naine, pisut hiljem ka vend. Dostojevski andis Peterburis koos vennaga välja ajakirja, mille ilmumine tuli nüüd lõpetada. Kirjanikku rõhus hiigelsuur võlakoorem. Vennast jäid maha naine, armuke ja viis last, kelle eest tal tuli hoolt kanda. Ise kannatas ta kroonilise haiguse, langetõvehoogude all. 43-aastast Dostojevskit piinas lootusetu armastus Polina-nimelise noore naise vastu ning ta mängis maha ruletilaua taga oma viimased kopikad. Lööduna kirjutas ta alla orjastavale kirjastuslepingule, mille kohaselt pidi ülilühikese aja jooksul kirjutama romaani. Lepingu mittetäitmise korral oleksid juba kirjutatud ja veel kirjutamata teoste autoriõigused läinud kirjastajale ­ ilma et too oleks kohustatud honorari maksma. Selle kõlvatu lepingu

Kirjandus
thumbnail
2
rtf

Kuritöö ja karistus

Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" 1. Annab viite, et keegi sooritab kuritöö ja sellele järgneb karistus. Käesolevas raamatus ma pean karistuseks pigem Raskolnikovi 2. Üks põhiteema on kindlasti üleolevus ja arvamus, et Raskolnikov on teistest parem ning see annab talle õiguse teha, mida iganes ta tahab, ka sooritada mõrv. Teiseks on konflikt iseendaga peale kuritöö sooritamist. Kolmandaks on prostitutsioon ja asotsiaalne elu. Neljandaks see, et, et linn oli sünge, kus tänavad olid hulkureid, eluheidikuid ja joodikuid täis ning sellise keskkonna mõju rahvale. 3. Probleemid: Mis juhtub inimesega peale mõrva sooritamist. Vaesus ning milleni see võib inimese viia. Prostitutsioon ja selle mõju (Sophia) lähedastele ja sõpradele. · Konflikt romaanis seisneb Raskolnikovi sisemises väitluses iseendaga peale Aljona ja Elisaheta mõrvamist. Konflikt lahenes Raskolnikovi alla vandumisega ja kaotuse

Kirjandus
thumbnail
17
docx

Kuritöö ja karistus

Kuritöö ja karistus kokkuvõtted iga osa igast peatükist Tegelased: Raskolnikov- noormees, endine üliõpilane, vaene, peene näoga, ilus, tumedad silmad ja juuksed, sale Aljona Ivanovna- kuivetunud vanaeit, kuuekümne aastane, kurjad silmad, hallid juuksed, pikk ja peene kael, õlgadel kollane nahkjakk Marmeladov- allakäinud eruametnik, titulaarnõunik, Sofja Semjonovna, Sonja- Marmeladovi päris tütar, tegeles raha saamiseks prostitutsiooniga; vaikne, kahvatu, kõhn: Sonja- väikest kasvu, 18-aastane, kõhna, blondi peaga, siniisilmne Katerina Ivanovna- Marmeladovi kuri naine, kes alatihti kõigi peale karjus ja peksa andis; tal on tiisikus; haritud, sünni poolest staabiohvitseri tütar; hirmus, kõhn, peenike, pikk, sale, ruuged juuksed, kolmekümne aastane; loomu poolest lõbus, rõõmus ja rahuarmastaja; kõige tühisemgi äpardus võis teda hullustusse tõugata Pulheeria Raskolnikova- Raskolnikovi ema, 43-aastane, nägi noorem välja, ilus, juuksed hakkasid halliks minemaj

11.klass
thumbnail
7
rtf

Kurit�� ja karistus anal��s

Kuritöö ja karistus analüüs I TEOSE IDEE Dostojevski üheks eesmärgiks oli kirjeldada kõik väga tõepäraselt ja päriselule sarnaselt. Teiseks oli ta eesmärk oma romaanis lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi, mis saidki romaani peamisteks joonteks. Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema annab oma k

Kirjandus - 7. klass
thumbnail
7
docx

Kuritöö ja karistus kokkuvõte

,,Kuritöö ja karistus" - inimhinge peegeldus või lihtsalt igav ila? Tegevus toimub juulist sügiseni.Vaene juuratudeng tapab vastiku vanamuti ja tema rõveda õe, varastab nende raha ja väärtesemed, aga ei tunne sellest rõõmu, läheb hulluks ja lõpuks mõistetakse ta üle kohut ja määratakse sunnitööle ­ kuid teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ­ ümberpöördult ­ ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit ­ vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov ­ juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda ­ irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õ

Kirjandus
thumbnail
21
doc

Vene kirjandus

Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu ­ kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi ­ mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaen

Eesti keel
thumbnail
23
docx

Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus

TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke ­ saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas enamasti oma töid

Filosoofia
thumbnail
20
docx

Kirjanduse arvestus

Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.­7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.­6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun