Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õppides loon ennast (16)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellel on suurem roll inimese arengus kas koolil või kodul?
Õppides loon ennast
Õpitakse terve elu ja selle aja jooksul inimene areneb ja muutub koguaeg . Inimene vajab teisi inimesi, et elus edasi jõuda. On palju mõjutavaid faktoreid mis inimest muudavad ja selle tulemuseks on lõpuks kindla isiksuse välja kujunemine.
Lapsepõlv on inimese kõige tähtsam aeg. Aga miks? Siis kujunevad välja eelistused , soovid, hirmud , kartused ja oma arvamus. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. Lapsepõlves läbi elatu võib mõjutada edasist elu. Alateadvusesse jäävad asjad mida sa ise tegelikult ei mäletagi enam. Siis proovitakse ja õpitakse uusi asju, teadmiste pagas aina kasvab. Vanemate , kasvatajate, õpetajate ja kõigi meid ümbritsevate inimeste abil.
Laps ei saa iseseisvalt hakkama oma eluga. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge. Ta vajab tuge võimalikult palju ja kõigilt kes seda talle võimaldada suudaksid.. Kõige rohkem peab saama ta seda kodust ja see järel koolist. Laps usaldab ja kuulab väiksena oma vanemaid kõige rohkem. Väikese lapse jaoks on kõik elus uus ja teadmisi põhimõtteliselt ei olegi ja selleks tuleb teda suunata mõistlikult. Lapsele tuleb tekitada turvaline keskkond õppimiseks ja oma elutegevuseks.
Aga kellel on suurem roll inimese arengus, kas koolil või kodul ? Mõlemal on suur tähtsus, kuid koolil on inimese arengus suunav, kodul määrav roll . Kui kodus on raske ja ei arvestata millegagi, siis lapsel on raske kõikjal. Kodu peab süstima enesekindlust ja tahet. Kodust peab algama õppimis tahe ja pere peab respekteerima kooli, muidu võib olla laps ebakindel ja tal on raske hakkama saada. Kui kodu ei pea kooli vajalikuks, siis laps kasvabki teadmisega, et kool ei ole tähtis. Kodu on inimese kõige suuremaks mõjutajaks. Kool saab oma tööd alles siis teha kui laps on saadetud kooli ja ta tahab seal olla. Kool õpetab palju erinevaid asju, tulevad välja tugevamad ja nõrgemad küljed. Kool aitab selgusele jõuda, mis on sobivam igaühe jaoks.
Isiksus hakkab arenema juba lapse eas, kuid alles siis kui tekkivad kindlad soovid, tahtmised ja eesmärgid. Kuid siis ei ole see asi ikka veel õige. Kui inimene ei pea endale vajalikuks millegi poole püüelda ja uusi asju omandada ja areneda, siis sel juhul ei ole tekkimas veel kindlat isiksust. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust . See on inimestel väga erinev, mõni ei tunnistagi endale seda kunagi.
Kõigile ju vahest meeldib vestlustel mõne targa lause sekka öelda. Laia silmaringiga inimene tahab meist igaüks olla. Selleks on vaja ennast harida ja väga mitmekülgselt. Tahe õppida peab olemas olema, muidu ei saavuta midagi. Eneseharimise vajadus on esmatähtis. Selleks et tööle minna ja midagi elus saavutada on samuti vaja haridust, vähemalt intelligentsust ja selleks on vaja ennast harida.
Kuid kõik meist ei käi ainult kõrg- ja keskkoolides. Kohustuslik on vaid 9 klassi ehk põhiharidus. Peale seda võib astuda ka n-ö elukooli. Kuid see võib valusasti kätte maksta. Ilma hariduse ja teadmisteta on riskantne laia maailma astuda, kunagi ei tea mis ees ootab. Peab olema valmis katsumusteks ja pettumusteks. Selliseid asju juhtub muidugi ka neil kes on mitmeid kõrgkoole lõpetanud, kuid nemad on selleks rohkem ettevalmistatud. Kuid inimene kes astub ellu nii, et tahab ise hakkama kohe saada ja õppida, siis peab ta valmis olema kõigeks, õnnetus ei hüüa tulles. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega. Alati tuleb ennem kaaluda kas on langetatud õige elutee kasuks.
Nagu on selgeks saanud siis õppima peab alati, ükskõik kus ja kui vanalt. Mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem pannakse rõhku haridusele. Tänane maailm nõuab sellist asja ja teisiti varsti enam ei saagi. Et olla edukas ja jõuda tippu on vaja selleks palju teha. Tänases maailmas ei saa elada õppimata. Esiteks kõik tehnika ja teadus areneb, inimesed on sunnitud uusi asju õppima, et saada hakkama.
On palju mõjutamist ja eri arusaamu hariduse teemal. Kõik asjad elus annavad juurde kogemusi ja oma vigadest hakatakse õppima. Õppimiseks on palju erinevaid võimalusi ja kohti. Inimesed õpivad üksteise abil ja toega . Alguses meist ei saaks keegi üksi hakkama, tõustakse teiste abil kuni saadakse iseseisvaks. Ja õpitakse kuni surmani ja ka siis ei ole kõik õpitud..
Õppides loon ennast #1 Õppides loon ennast #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 316 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MissSunny Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Kirjand-Õppides loon ennast-1lk
2
doc

Kirjand 'Õppides loon ennast' 1lk

töölkäimisega või mõtlevad, et äkki mõne aasta pärast naasevad kooli tagasi. Öeldakse ju ka, et mida vanemaks saadakse, seda raskemaks muututakse. Hiljem võib puududa motivatsioon õppimiseks ning vanemast peast ei pruugi olla enam tahtmist uusi teadmisi omandada. Muidugi võib elukoolist saada ka ohtrasti kogemusi ning vajalikke õppetunde, kuid need pole piisavad, et saavutada täielik edu. Tuleb siiski tunnistada, et see pole ,,kool", kus ennast harida. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega. Tänases maailmas ei saa elada õppimata. Praeguses infoühiskonnas on oluline inimese aju ning tema mõistuse arendamine. Tuleb olla avatud uutele teadmistele ning ettevõtmistele, mis võib tuua hiljem tohutult kasu nii inimesele endale kui maailmale üleüldiselt.

Kirjandus
Õppides loon ennast
1
docx

Õppides loon ennast

Õppides loon ennast Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. On ju levinud arvamus, et lapsed, kellega tegeldakse ning vaeva nähakse, kasvavad edukamateks. Need, kes olid sunnitud omaette tegutsema, niivõrd arenguvõimelisteks ning avatud mõtlemisega inimesteks ei sirgu. Seega lasub vanemate õlul äärmiselt tähtis vastutus last arendada juba alates esimestest eluaastatest. Kuid need, kellel pole aega või tahtmist oma võsukeste tarvis, võivad loota ka lasteaiale

Eesti keel
Õppides loon ennast
1
docx

Õppides loon ennast

Õppides loon ennast Juba kolmeteistkümnendat aastat tulen ma iga argipäeva hommik kooli tarkust taga nõudma.Ma olen koolis käinud 2/3 oma senisest elust ja ikka ei ole ma sellest tüdinenud. Kuulen pidevalt õpilasi rääkimas teemal, kuidas nad vihkavad kooli, ei mõista mina neid ja arvatavasti ei mõista nemad mind. ,,Õppida, õppida, õppida'' lausus kord Lenin. Kas tõesti on siis õppimine nii oluline, et selline suurkuju, nagu Lenin , seda lausa kolm korda rõhutama peab? Miks on enda harimine vajalik? Millal ja kus areneb inimene kõige rohkem? Kuidas mõjutab inimese areng tema isiksuse kujunemist? Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei saa elada õppimata. Et elus hakkama saada ,peavad inimesel olema mingid kindlad baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine poliitikast, ühiskonnast ja majandusest. Tööle asumisel on oluline erialaste teadmiste omandatus. Kasuks tulevad ka need teadmised, mida tavaliselt elus vaja ei lähe

Kirjandus
Kool – ühiskonna alustala
4
pdf

Kool – ühiskonna alustala.

Kool – ühiskonna alustala. Inimese ja tsivilisatsiooni areng on toimunud läbi inimese õppimisvõime. Iga järgnev põlvkond on õppinud oma teadmised eelnevalt, ning sellele siis omalt poolt juurde lisanud, arendades niiviisi kogu inimkonna teadmiste kogumit edasi. Kunagi olid teadmiste põhilisteks edasi kandjateks religiooni juhid, või meistrid, kes andsid oma saladusi edasi õppipoissidele. Tänapäeval on teadmiste edasi andmise kohustus aga koolidel. Kuna teadmiste roll on ühiskonna seisukohalt väga oluline, siis on tänapäeval arenenud riikides teatava haridustaseme omandamine kõigile kohustuslik Koolidel on seega väga tähtis roll ühiskonna arendamisel ja selle jätkusuutlikuse säilitamisel. Kooli üheks kõige ilmsemaks eesmärgiks on teadmiste edasi andmine. Kõik inimesed peavad omandama teadmisi, et nad suudaksid ühiskonnas toime tulla. Kooli eesmärgiks on anda inimestele piisavad teadmised, et ta saaks edasises elus hakkama.

Ühiskond
ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Samas pole see alati võimalik ega vajalik. Selleks, et empaatiline olla, ei pea olema tingimata kõike kogenud. Tähtis on keskenduda abistatava kogemusele, enda poolt läbielatu liigse esiletoomise korral on suur ülekanderisk, mis nõuab omakorda enesevalitsust, et hoida lahus enda ja kliendi kogemus. Väga oluline on austus ja aktsepteerimine inimese suhtes. Kui inimene tunneb, et teda aktsepteeritakse sellisena, nagu ta on, siis ei pea ta ennast õigustama, tõestama. See annab võimaluse vabalt väljenduda, suunata oma tähelepanu probleemile ning mõelda selle üle, kuidas ta ise soovib muutuda, areneda. Aktsepteerimine ei ole sama, mis nõustumine või heakskiit. Kliendi arusaama on võimalik aktsepteerida ja mõista ka sellega nõustumata või seda toetamata. Teemad, mida nõustamisel käsitletakse, on tihti seotud tugevate tunnetega – süü, häbi, piinlikkus. Nende tõttu on väga raske inimesel ennast avada – avamine vajab

Pedagoogika
Kes kasvatab põhikooli õpilast
1
docx

Kes kasvatab põhikooli õpilast

Kes kasvatab põhikooli õpilast Eestis kool või kodu ? Lapse kasvatamisel ja arengul on suur roll vanematel. Mida ta õpib ja milliseks ta sirgub. Kodus õpib laps palju, enne kui ta kooliteed alustab ja saab koolis õppimiseks vajalikud eeldused, kuid kui kord on käes kooliaeg, kes peaks siis last kasvatama? Vanematel ei pruugi tihti piisavalt aega jaguda oma lapse jaoks, siis justkui mõned vanemad arvavad, et kool peaks hakkama last kasvatama. Kindlasti ka koolil ole oma roll ja kohustus kaasa aidata lapse kasvatamisel, et temast saaks tubli ja väärikas kodanik. Kool ja kodu peavad tegema koostööd lapse kasvatamisel. Kas alati ongi vaja last kasvatada? Sellisele küsimusele võib olla vastuseid palju. Põhikooli õpilane, kes peagi lõpetab põhikooli arvan, et teda on juba selleks ajaks piisavalt kasvatatud ja ta peaks teadma juba nii mõndagi. Võib-olla polegi teda enam vaja nii palju kasvatada, kui rohkem ehk suunata ja anda talle nõu. Mitte

Ühiskonnaõpetus
Kodu ja perekonna roll lapse arengus
17
doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

Lugemine koos lapsega Üheks kõikide jaoks kättesaadavaks võimaluseks, millel on mitmeid plusse kaasaegsete suhtlusvahendite kõrval on lugemine koos lapsega. Lastele lugemisel on ääretult oluline osa lapse mõtte- ja tundemaailma rikastamisel. Nende tegevustega seoses on ema või isa täiesti lapse päralt, laps naudib mitte üksnes seda, mida vanem talle ette loeb või millist pilti näitab, vaid ka seda, et ta saab tekkinud muljeid vahetult kellegagi jagada. Nendel hetkedel tunneb laps ennast turvaliselt ja kaitstuna, vanema ja lapse vaheline emotsionaalne side tugevneb(Talts&Tilk 1997:82). Niisiis on raamatu kooslugemisel ja arutamisel üsnagi sügav tähendus: koos emotsionaalse lähedusega on meil võimalus vahendada lapsele olulisi väärtushinnanguid, mis avardavad tema maailmapildi mitmeid tahke. Lastel, keda on suunatud raamatute võlu avastamisele, on märksa avaram silmaring ning nad on paremini suutelised mõistma ennast ja teisI.

Eelkoolipedagoogika
gulliveri reisid
5
docx

gulliveri reisid

Kodu ja keskkonna mõju Perekond on lapse ja nooruki psüühilise arengu tähtsaim keskkond. Perekonna erakordne tähtsus väljendub selles, et inimese võime ennast teostada ja luua olulisi inimsuhteid on alati seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (16)

SoSweet profiilipilt
SoSweet: Nõustun teistega, väga huvitav ning ka väga palju ideid sai siit.
21:43 18-05-2010
xrm profiilipilt
xrm: Sisukas kirjand, asjalik. Sain endalegi mitmeid uusi mõtteid.
13:28 30-09-2010
emmy profiilipilt
emmy: päris hea, sain mõtteid kirjandi kirjutamiseks :)
18:26 11-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun