Ajakirjandus internetiajastul: tehnoloogilise revolutsiooni mõjud (0)

Ajakirjandus internetiajastul: tehnoloogilise revolutsiooni mõjud
Me elame 21. sajandil, internetiajastul, kus meedia on neljas võim ühiskonnas. Iga päev puutume kokku ajakirjandusega, aastaid tagasi nii see ei olnud. Tänu tehnoloogia kiirele arengule saab ajakirjanduse kaudu inimesi mõjutada, rahvas saab valitsusega suhelda ning arenenud riikides on inimesed välismaalimas toimuvuga kursis.
Sellist luksust, et peaaegu kõik, mis maailmas toimub on paljudel inimestel kodus teada, aastaid tagasi ei olnud. Kui1865. Aastal tapeti Ameerika president Abraham Lincoln, siis osad ameeriklased ei teadnud isegi mitu kuud hiljem, et nende president on surnud. Siis ei olnud inimestel võimalust lugeda mitu korda päevas erinevaid uudiseid ning teada, mis toimub teises riigi otsas, rääkimata sellest, mis toimub teises maailma otsas. Kuid tänapäeval on aga arenenud riigid harjunud sellega, et ükskõik, mis toimub, on see kohe teada. Näiteks kui 15. aprillil toimus Bostoni maratonil plahvatus teadsid sellest kohe need, kes olid parajasti arvutite, televiisorite ees või kuulasid raadiot. Paljud inimesed nägid õnnetust ka otseülekandes ja rääkisid toimuvast oma lähedastele. Ka mina olin sel õhtul arvuti taga ning nägin uudist, et toimus plahvatus. Lülitasin teleka CNN’i peale ning nägin, et ka seal räägiti, mis toimus ja näidati plahvatust. Meedia kaudu teatati inimestele, et kellel on vähegi võimalik, ei liiguks seal kandis , kuna sagimist oli palju, paluti ka nendel inimestel, kes saavad, verd loovutama minna, kuna vigastatud olid kaotanud palju verd. Tänu internetile said ka inimesed teada, kas nende lähedased olid jooksmise lõpetanud ning kas nad olid viga saanud või ei. Minu arvates on informatsiooni liikumine välgukiirusel kõige suurem ja parem mõju tänapäeava ühiskonnas.
Kuid see, kuidas meedia internetiajastul inimesi mõjutab, ei ole ainult informatsiooni kiire kättesaamine vaid ka inimeste mõttemaailma muutmine. Inimesed usuvad kõike, mida nad meediast loevad , näevad või kuulevad ning paratamatult muudab ajakirjandus inimeste maailmavaadet ja väärtusi. Ameerika Ühendriikides UCLA teadlaste tehtud uuringu põhjal selgus, et inimeste väärtushinnangud on muutunud, kuna telesaadetes ei propageerita enam heatahtlikkust ega ühtset kogukonda . Inimesed on hakanud rohkem väärtustama individuaalseid saavutusi ja kuulsust . Kõige rohkem mõjutab internet ja televiisor aga väikeseid lapsi, kes kasvavad üles uue tehnoloogia keskel, kuna nad alles arenevad ning on mõjutamisele väga avatud. Kuid tänapäeval ei käigi lapsed enam nii tihti väljas mängimas, kui seda tehti vanasti, ka sõpradega saadakse kokku ning hakatakse arvutiga mängima. See kõik mõjutab lapsi, kelleks nad saavad ning millised on nende väärtused.
Internet mõjutabki meid rohkem kui oskame arvata. Erinevatel internetilehtedel vilguvad reklaamid ja laused mida me loeme, kuid me ei pane tähele, et me seda teeme. Kuna alateadvusesse salvestuvad need samad tihti nähtud reklaamlaused, siis pika aja peale saab nii inimesi mõjutada. Ka A. Huxley raamatus „Hea uus ilm“ kasutati mõjutamiseks hüpnotiseerimist, teoses toimus see küll läbi une. Praegu hüpnotiseeritakse meid internetis. Kuna kõike seda, mida loeme ja näeme ajakirjandusest me usume, siis on internetiajastul inimesi väga kerge mõjutada. Näiteks tarbimine, inimesed tarbivad asju, mida neil endal vajagi ei lähe. Neile lihtsalt jäävad silma internetilehtedel olevad reklaamid ning kui minnakse poodi siis ostetaksegi mõttetuid vidinaid. Ma olen täiesti kindel, et tulevikus hakatakse seda meetodi veel rohkem ära kasutama ning sellega meid veel rohkem mõjutama. Halb asi eelnevalt mainitu juures on see, et meie alateadvust võib keegi omakasupüüdlikult ära kasutada ning me oleme täiesti sõltuvad nendest , kes meid juhivad nagu oldi ka A.Huxley raamatus „Hea uus ilm. Näiteks kui ajakirjanduses hakatakse meile sisendama, et bussis ei ole vaja enam vanainmestele istet anda, siis varsti ei loovutagi nooremad inimesed endast vanematelele istumiskohta, kuna nad usuvad, et nii on õige ja nii peabki käituma.
Tänu ajakirjandusele saab ka valitsus oma rahvaga suhelda. Rahvas saab teada anda, kuidas neile valitsuse tehtud otsused meeldivad ning mida võiks hoopis muuta. Demokraatlikes riikides võetakse ka rahva arvamust kuulda. Kõige parem näide ajakirjanduse mõjust Eesti ühiskonnas on 2012. aasta mais puhkenud Silvergate skandaal. Kui ajakirjandus poleks sellest kirjutanud, siis poleks ka rahvas sellest teada saanud ning midagi poleks juhtunud. Kuid ajakirjandus kirjutas sellest ning sügisel räägiti isegi demokraatlikust kriisist Eestis.
Eestis ongi meedia mõju tohutu suur, sest Eesti on väike riik ja enamikel on kätte saadav internetiühendus. Kuna Eesti on väike, on kõik uudised kiiremi ka tervele rahvale teada.
Ajakirjandus on internetiajastul mõjutanud inimesi väga palju ning kuigi on positiivsete mõjude hulgas ka negatiivsust, siis usun, et inimesed ei oleks nõus elama infopuuduses nagu elati sajandeid tagasi.
Marie Lisette Luha