Kuidas ma näen globaliseerumist kultuuris (0)

Kuidas ma näen globaliseerumist kultuuris
Globaliseerumist mõistetakse kui majandus- ja kultuurialaste sidemete laiendamist ülemaailmsel tasandil. Lisaks majandusele ja kultuurile hõlmab see keskkonnaprobleeme ja poliitikat. Kuidas aga näha globaliseerumist kultuuri arvesse võttes?
Läänestumine ehk ameerikalike põhimõtete levimine muudesse kultuuriruumidesse, on oma teega jõudnud Eestisse. Lisaks televisioonile, muusikale , toidu- ja poekettidele, on see imbunud ka Eesti inimese alateadvusesse. Paljude noorte puhul on märgata uut segakeelt, täpsemalt öeldes slängi. Oma vestlust ilmestatakse inglisekeelsete laensõnadega, mis paraku laste vestlustes suurt osakaalu omavad. See probleem ei esine vaid noorte seas, vaid on kiiresti levimas ka teistesse vanusegruppidesse. Oma olemuselt ohustab läänestumine eesti keelt, mida niigi maailma kontekstis vähene rahvaarv räägib. Usun, et on iga eestlase kohustus oma keele jätk selle õigesti rääkimisega tagada ning tarbida teisi kultuure enda oma kõrval mõõdukates kogustes .
Samuti on muutunud probleemiks inimeste toitumine. Üha kiirenev elutempo on sundinud inimesi tarbima kiirtoitu. Krõpsud, hot-dog’id, hamburgerid ja paljud teised kaloririkkad välismaa importtoidud põhjustavad ülekaalulisust, mis on ohtlikud tervisele. Väga sageli põevad inimested just seetõttu südame- ja vereringkonna haiguseid, allergiaid ja ülekaalulisust. Eelistades välismaa valmisprodukte ei toetata ka Eesti põllumajandust ning kannatab tervise kõrval ka majandus. Eelistades eestimaist mahetoitu ning riigisisest toodangut toetaksid inimesed nii oma tervist kui ka riiki.
Positiivse külje pealt on globaliseerumine kergendanud rahvusvahelist kultuurivahetust, juurdepääsu reisimisele ja turismile. Lisaks sellele, et inimesed kergemini oma silmaringi avardada saavad, on viimasel ajal palju kampaaniaid suunitlusega välisturistidele, keda Eestit avastama kutsutakse. Oma kultuuri tutvustamine teistele rahvastele hõlbustab aga selle säilitamist ning edendamist tulevaste põlvede tarbeks.
Lõppkokkuvõttes leian, et globaliseerumisega kultuuri vallas kaasneb nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Jäädes kindlaks rahvustoitudele, toetades Eesti põllumehi ning toodangut, rääkides eesti keelt ning tutvustades seda teistele, saame kindlad olla, et elame jätkusuutlikus ühiskonnas.