50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tonight
Õppematerjali autor
Hüpnoos Karolin Roosipuu, Elizabeth Heinsar KK12-PE1 Mis on hüpnoos? kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse Hüpnoos, kui täiesti loomulik olek Enamik inimesi on hüpnoosiolekus kaks-kolm korda päevas ja nad ei pruugi seda isegi hüpnoosiseisundiks lugeda. Näideteks on: 1. unistamine 2. millegagi nii hõivatud olemine, et te ei märka isegi enda ümber aset leidvaid sündmusi 3. millegagi hõivatud olemine ja ajataju kaotamine 4. jõudmine teekonna lõppu mäletamata teekonnal asetleidnut Milleks kasutatakse? Erinevate haiguste(peamiselt psüühiliste) ravimiseks
.............................................................................8 1.5. Hüpnoosi kasutusalad..........................................................................................9 1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral...........................9 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis.............................10 1.5.3. Meditsiinilised rakendused........................................................10 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas............................................................11 1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused...............................................................12 1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist..........12 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle.....12 1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega...............................................13 1.6.4
4 2. Hüpnoosi ajalugu 2.1 Üldine hüpnoosi ajalugu Hüpnoosil on olnud palju erinevaid nimetusi. Franz Anton Mesmer kasutas väljendit ,,animaalne magnetism" ja tema nimest tuleneb ka ,,mesmerism". 1843. aastal nimetas James Braid sellisele nähtusele oma nimetuse ,,hüpnoos" kreeka unejumala Hypnose järgi. Kuid siis Braid hakkas ise nime õiguses kahtlema, sest märkas et hüpnoos ei ole samaväärne unega. Ning seejärel eelistas ta kasutada terminit ,,monoideism", kuid oli juba hilja sest ,,hüpnoos" oli kinnistunud. Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust. Näiteks Egiptuses olevat tervendamise viis olnud selline, kus preestrid kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid olevat sel ajal ,,maganud", kuna nad hoidsid silmi kinni. Samuti ka Antiik- Hiinas ja Indias olevat läbi viidud taolisi tervendamisi, kus patsiente aitasid ravida
.........................7 Terry Stokes............................................................................................................... 7 Kokkuvõte .....................................................................................................................8 3 Sissejuhatus Kreeka keelene sõna hypnos tähendab und. Sellest tulnud ka sõna hüpnoos. Hüpnoos on kuntslikult esile kutsutud osalise une seisund. Seda kasutatakse ka meelelahutuses, nimelt lavahüpnoosis. 4 Hüpnoos kui meelelahtus Lavahüptotiseerijad võivad olla ainukeseks kokku puuteks inimesele hüpnoosiga. Meelelahutajateks olid lavahüptnotiseerijad juba 18.sajandil Mesmeri aegadel. Nad on omale üha enam kuulsust kogunud. Tänapäeval võib neid näha
Arvatakse, et iga hüpnoos on enesehüpnoos, kuna hüpnotiseeritav kirjeldab ise, millal ta transi seisundisse langeb. Ükskõik missuguse sisenduse omaksvõtmist peetakse enesehüpnoosiks. See juhtub, salvestiste ette mängimisel, televiisori või raadio kuulamisel, telefoniga rääkimisel või ajakirjanduse lugemisel (Bastarache, 2010). Bruce Goldberg on aastal 2001 kirjeldanud hüpnoosi järgimise valemi abil: Kõrvalejuhitud tähelepanu + usk + lootus = hüpnoos Hüpnoosi ajalugu Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust. Egiptuses tervendasid preestrid nii, et kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid hoidsid samal ajal silmi kinni. Hiinas ja Indias olevat samuti läbi viidud sarnaseid tervendamisi, kus patsiente ravisid üksnes sõnad. Kreekas olid aga nii nimetatud unetemplid, kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada. Väidetavalt ilmus magades patsiendi unenäos ravi võimalus veavavale haigusele.
teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes
Unistada on mõnus Koostas: Kivirand Käty Õppegrupp: MY08 Juhendaja: Aunin Ellen Unistada on mõnus, sest unistusi ei saa keegi kellegilt ära võtta. Ning kui sa ei taha siis keegi neid ei näe ega ka ei kuule. Kõik unistused pole reaalsed. See tähendab seda, et inimesed ei pea unistama normaalseid ja igapäeva elus unistusi. Vahest võib ka teisipidi unistada. Väikeste tüdrukute jaoks on unistused kui ilusad pärlikeed. Unistavad väga palju ja ilusatest asjadest. Unistamine on tasuta. Unustada võib oma mõttemaailmas ,,maksuvabalt", et peaks selle eest midagi maksma. Nagu näiteks poes sokolaadi ostes pead selle eest maksma. Kuid kui unistad hetkel sokolaadist, siis sa ei pea selle eest maksma unistustes. Kui mingist unistusest loobud, enne ku
Theta - mõtteloome 53. Stressihormoonid ööpäeva jooksul. Kortisool. Kortisool on steroidhormoon või glükokortikoid, mis toodetakse neerupealistes. See vabaneb kui tekib stress ja madala glükokortikoidide tasemega veres. Peamine eesmärk on tõsta veresuhkrut glükogeneesi kaudu, immuunsüsteemi pärssimine ja aidata rasva, valgu ja süsivesikute ainevahetust. Erinevaid kortisooli sünteetilisi vorme kasutatakse erinevate haiguste raviks 54. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). Erksate kujutluste kogemine; reaalsuse taju vähenemine. Sisendatakse kujutlusi. Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus. Franz Mesmer. Animaalne magnetism. Komisjon leidis, et usk, valmidus alluda sisendusele tekitab hüpnootilise seisundi, mitte magnetism. 55. Hüpnoosi teooriad. James Braid: ratsionaalne, ei ole üleloomulikku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid