............................................................................................................ 3 1.1Aktsia mõiste.......................................................................................................... 3 1.2Investeerimise mõiste............................................................................................. 3 1.3Tähtsamad investeerimismõisted............................................................................4 2.MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE?.............................................................................. 5 2.1Aktsiate liigitamine................................................................................................. 6 2.2 Aktsiate plussid ja miinused...................................................................................6 2.3 Riskid..................................................................................................................... 7 3KAUPLEMINE............................
on kuni 6000 eurot. Juhul, kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, nende 6000 euro suurused piirmäärad liidetakse, nagu see on täna ka 15% piirmäära puhul. Suuremate III samba pensionifondide võrdlus Swedbank'is on kolmandas sambas võimalik valida kolme erineva strateegia vahel: V1 (tasakaalustatud strateegia), V2 (kasvustrateegia), V3 (aktsiastrateegia). Tasakaaluka strateegia puhul investeeritakse 30% aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Kasvustrateegia puhul investeeritakse 60% aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Aktsiastrateegia puhul investeeritakse 100% fondi varast aktsiatesse. SEB's on kolmandasse sambasse investeerimiseks võimalik valida kahe erineva lahenduse vahel: Tasakaalukas Pensionifond ja Aktiivne Pensionifond. Tasakaaluka
Võlakirjadesse on turvaline investeerida, seega on fond väiksema riskiga, samas aga ka väiksema tootlusega. Vali see pensionifond siis, kui soovid, et Sinu pensionivara säiliks ega kõiguks oluliselt. See fond sobib eriti hästi siis, kui sul on jäänud pensionini seitse aastat või vähem. ERGO Pensionifond 2P2 (endine ERGO Tuleviku) Kui otsustad selle fondi kasuks, investeeritakse Sinu rahast pool võlakirjadesse, teine pool aga aktsiatesse. Aktsiatesse on raha paigutada riskantsem kui võlakirjadesse, küll võib aga aktsiatelt saada pikaajaliselt suuremat tulu. Tuleviku pensionifond sobib Sulle siis, kui tahad saada suuremat pensioni ja oled valmis oma fondiosakute väärtuse lühiajaliseks mõõdukaks kõikumiseks. See fond sobib siis, kui Sul on pensionini aega rohkem kui seitse aastat nii jõuab aktsiatest saadav tulu korralikult koguneda. Fondi valides tuleks Teil arvestada oma riskitaluvust, vanust, fondi investeerimisstrateegiat
Investeerida võib erinevatesse asjadesse näiteks väärtpaberitesse, ehetesse, kinnisvarasse . Kas aga tulevikuootuste pessimistlikumaks muutumisel avaldab mõju ka investeeringute vähenemine või on kehvad tulevikuväljavaated põhjuseks madalale investeerimistasemele? Miks inimesed ei usalda investeerimist? Arvan, et inimesed ei usalda investeerimist, kuna kardavad sellest mitte tulu teenida või hoopiski raha kaotada. Inimesed kardavad oma sääste pikaajaliselt aktsiatesse, võlakirjadesse investeerida, sest need ei ole kindlad ning sellega võib raha kaotada. Tavaliselt julgetakse raha suunata väärismetallidesse või kinnisvarasse, mis on kindlam investeering tulevikku kui aktsiad. Minu ema kogus ka minu koolifondi raha, mille sain kätte, siis kui täisealiseks sain. Pank soovitas tungivalt seda investeerida aktsiatesse, kuid ema polnud nõus. Paar aastat hiljem hävisid need vanemad, kes investeerisid sinna kuhu pank soovitas ning kaotasid palju raha
................................3 1INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE.............................................4 2INVESTEERIMINE KINNISVARASSE.................................................................................4 2.1Riskid investeerimisel kinnisvarasse..................................................................................4 2.2Ettevõtte kinnisvarasse investeerimise plussid..................................................................5 3INVESTEERIMINE AKTSIATESSE.......................................................................................5 3.1Dividendiaktsiate eelised...................................................................................................6 3.2Dividendiaktsiate riskid.....................................................................................................7 4INVESTEERIMINE KULDA JA HÕBEDASSE.....................................................................7 4.1Kulda investeerimine..............
* Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on vajalikud ettevõtte tegutsemiseks. 3. Millised on ettevõtte asutamise viisid. Loetle ja too näited. 1. ise registreerides äriregistris 2. registreerides notari juures 3. ostes valmis äriühingu 4. Nimeta säästude paigutamise võimalused. Säästude paigaldamise võimalused: säästu- või kogumishoius, tähtajaline hoius, investeerimishoiused,- fondid, pensionifondid, aktsiatesse, võlakirjad, kinnisvarasse, väärtmetalli või kunstiteostesse. 5. Kuidas kujuneb omahind ja väljamüügi hind ? Omahind kujuneb tootmise ja müügiga seotud kulude rahasse arvestamisega. Väljamüügi hind kujuneb aga tootmiskulu+tehase juurdehindlus+hulgilao juurdehindlus+transport+poe juurde hindlus.
Keskmine poeg Sander kel polnud kindlat töökohta mõtles aga ,et proovib maja ehitada SMS laenudega. Reklaamis juu näitab ,et kõik on nii lihtne piikspiiks ja raha tuleb. Kuid ka selline käitumine polnud minngi lahendus. Tal tekkisid meeletult suured raha hädad ning ta oli sunnitud põgenema Soome ,et seal mõniaeg peavarju leida. Noorim poeg Maikel, kes oma nooruse kohta oli kõikidest poegadest kõige nutikam otsustas ,et investeerib isa antud raha aktsiatesse. Sellega kaasnes ka oma risk, kuid kui teada kuhu investeerida ja pidevalt kursis olla, pole kaotada midagi. Mõne aasta pärast oli Maikelil vajalik raha koos ning veel ülegi. Isa nägi ,et tema noorim poeg on osutunud kõige nutikamaks ning pärandas oma äri Maikelile edasi. Kuna Maikel oli hea südamega, otsustas ta aidata ka oma vendasi, kes olid elus hätta jäänud. Ta aitas neid tagasi järjele ja õpetas neid teist moodi mõtlema. Kuidas on võimalik teha rahast raha.
sellest. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid Investeerimisfond paljude sama eesmärgiga investorite varade kogum, mida haldab fondivalitseja varahaldusfirma. Konkreetse fondi juhtimisega tegeleb selleks palgatud fondijuht. Kui soovite oma raha fondi paigutada, peate ostma fondiosakuid. Iga osak kujutab endast väikest mudelit kogu fondi investeerimisportfellist. Näiteks kui fond investeerib 5% varadest Baltika aktsiatesse, on sajaeurose fondiosaku omanikul 5 eurot väärtuses Baltika aktsiaid. Riskid: Iga rahapaigutusega kaasnevad riskid. Seejuures käivad riski suurus ja oodatava tulu suurus tavaliselt käsikäes mida suuremat tulu on võimalik teenida, seda suurem on risk raha kaotada. Investeerimisel ei saa keegi anda sajaprotsendilist garantiid, et sa kasumit teenid. Alati on võimalus raha kaotada. 12
Kõvasti tööd teha on tõesti parim nõuanne, mida anda tundub. Siingi aga saab targemalt tegutseda. Kõvasti töö tegemisega ei tasu ennast murda, vaid pigem peab oskama aega jaotama, õppima sellest ja võimalusel õppida ka kõrvalt ise. See toob tulevikus kasu, eriti kui tahet karjääriredelil ülespoole tõusta. Teine asi säästmine. Eks seegi ole alati kasulik. Raamat õpetab seda säästetud raha targalt enda eest tööle panna. See tähendab investeerida kuskile kinnisvarasse, aktsiatesse jne. Säästmise kohta õpetab alati seda, et kui sul on raha, siis ära investeeri seda sinna, mis võtab sult veel raha. Laenamise kohta õpetab, et kui on sul juhtub turul midagi head kasulikku olema, siis on mõttekas võtta see laen kiiresti ära ja mine sa tea maksta see veel nädala jooksul ära kogusummas (selline näide oli raamatus ka toodud, teenides ise ka kasumit). Üldiselt kõik koondub ühe asja juurde. Oma põhitöö kõrvalt õpi alati
Hakkas suurenema ettevõtete pankrotistumine. USAs oli alkoholiprobleem ning tekitati kuivseadus, ehk karskusseadus, kuid siis hakkas levima salakaubandus ning riigil jäi väga suur osa maksudest saamata. Hakati metsikult laenama, laenati tagatiseta ning pank ei kontrollinud mida inimene sellega teeb. Laenatud raha eest hakati ostma aktsiais, kuid osteti tühje paberilipakaid, ettevõtetel polnud väärtust sest need olid pankrotis ja inimesed kaotasid aktsiatesse pandud raha, saamata seda raha tagasi. Pangad hakkasid pankrotistuma. Ameerika riigi rumalus: Ülim ideaal oli liberaalne vaba turumajandus, et riik ei kontrolli majandustegevust. Et lastakse majandusel omasoodu minna. Mõju: Ameerika ühiskond kannatas, selle tulemusena nimetatakse 30 sajandi alguse suure depressiooni ajaks. Sisemigratsioon toimus, suur tööpuudus oli, suur enesetappude arv ning nälg. Massiline kuritegevus.
vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui käendatav jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud võla tasuma. Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks loodud vara kogum, mille eesmärgiks on tulu teenimine. Fondi investeerimisel on omad eelised nagu näiteks järelevalve, professionaalne juhtimine, hajutatud riskid jne. Investeerimisfondi juhtimisega tegeleb fondivalitseja, kellel peab tegutsemiseks olema Finantsinspektsiooni luba. VÄÄRTPABERID Aktsiatesse investeerimisel saad sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Aktsiatesse investeerimine on alati seotud suure riskiga. Aktsiainvesteeringu tulu või kahju seisneb kapitali kasvus või kahanemises. Mida paremini toimib ja mida väärtuslikum on ettevõte, seda kõrgemale tõuseb tõenäoliselt aktsia väärtus. Kui läheb vastupidi, siis võib aktsia hind vastavalt langeda. Ettevõtte pankroti korral võib ka juhtuda, et jääd rahast üldse ilma.
Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. - Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind.
Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind.
TARBIMINE JA SÄÄSTMINE 1.Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? Isiklik eelarve aitab tarbijana, teha selliseid valikuid mis sovivad ja meeldivad. Isiklik eelarve säästjana, aitab kokku võtta tehtud kulutused ja sisse tulnud tuludest. 2.Millised on säästude paigutamise võimalused? Säästude paigutamis võimalused on arvelduskonto või säästuhoiuse variant. Tähtajaline hoius. On võimalik sääste paigutada veel võlakirjadesse, aktsiatesse, kinnisvarasse, tuletisväärtpaberitesse. Veel saab paigutada sääste kunstiteoste, väärismetallidesse ja muudesse investeerimisfondidesse. 3.Kuidas aitab kindlustus sinul oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustus võimaldab sul vahetada oma suure kaotuse riski kindluse vastu, mida pakuvad lühikese perioodi maksed, mida nimetatakse kindlustuspreemiaks. Seda kompromissi on mõtet sageli teha, kuna ilma kindlustuseta võib riskiga kaasneda häving ka rahalises mõttes. 4
Kui mul oleks miljon krooni Kui mul oleks miljon krooni vaba raha, siis kõige tõenäolisemalt investeerimaks ma kogu raha aktsiatesse. Esiteks sellepärast, et aktsiad on mind terve elu huvitanud ja teiseks see tõttu, et see on kõige kiiremini kõige suuremat kasumit tootev tee. Kõige kavalam oleks siiski investeerida raha läbi hoiuse aga ka sel teel on omad riskid ning raha summad, mis intressidega teenida võimalik on jäävad siiski madalamaks kui seda oleks võimalik teenida aktsiatega äritsemise teel. Muidugi on siin omad riskid kuid, kes ei riski see sampaniat ei joo
SKT/M0=20:10=2. 3. Eesti maksebilansis kajastusid aasta jooksul järgmised tehingud: Soome eksporditi kaupa 200 miljardit euro eest ja Venemaale 50 miljardi euro eest, import oli Soomest 250 miljardit eurot ja Venemaalt 100 miljardit eurot, teenuste netoeksport oli 50 miljardit eurot, otsesed välisinvesteeringud Soomest Eestisse olid 60 miljardit eurot ja Eestist Lätti 20 miljardit eurot. Tallinki aktsiatesse investeerisid Soome investorid 5 miljardit eurot (nad omandasid alla 10% selle firma aktsiatest). Kirjeldage jooksva konto ja kapitali ning finantskonto bilanssi ning muutusi välisvaluutareservides. Exp=200+50=250 Imp=250+100=350 Kaubandusbilanss=-100 Teenuste netobilanss = 50 Jooksev konto = -100+50=-50 Kapitali- ja finantskonto Investeeringud riiki = 60+5=65 Investeeringud riigist = -20 KK saldo = 45
välja dividende. Pettusskeemist ei teadnud isegi investorid 14. augustil 2001, peale vaid kuute kuud oma positsioonil töötamist, teatas tegevdirektor Jeffrey Skilling, et astub tagasi. Inimesed märkasid tagantjärgi, et kuid enne firmast väljumist, müüs Skilling oma aktsiaid 33 miljoni dollari väärtuses, jättes endale vaid vajaliku miinimumi, et jääda tegevdirektoriks. Sel ajal kui juhtivtöötajad julgustasid inimesi investeerima kogu oma vara firma aktsiatesse, müüsid nad ise enda omi. Raha voolas ja äriplaan tundus töötavat, nii siis ei vaevunud keegi vastuseid nõudma hakata. Juhtivtöötajad, kes ei teadnud detaile ei huvitunudki neist, sest kõik toimis. Pindmisel tasemel tunduvad sündmuste ja otsuste motiivid, mis põhjustasid lõplikku lagunemist, piisavalt lihtsad: kollektiivne ja individuaalne (raha)ahnus, mis loodi ettevõtte ülbes õhkkonnas. Kui Enroni maine globaalses keskkonnas kasvas, halvenes vastavalt ka
d. ei kummalegi ülalnimetatuist. _c__ 6. Missugune järgnev väide ei ole tõene? a. Rahasumma, mida ettevõtted aasta jooksul kokku säästavad, on suurem üksikisikute aastasäästude summast. b. Ettevõtted säästavad siis, kui laekub nende tehaste ja seadmete amortisatsioonisumma. c. Dividendid on ettevõtete säästuvorm. d. Jaotamata kasum on raha, mida ettevõtte säästab, jättes osa raha aktsionäridele välja jagamata. _a__ 7. Inimesed, kes investeerivad oma säästud aktsiatesse a. teenivad raha, kui neil lõpuks õnnestub aktsiad müüa kallimalt kui nad alguses nende eest maksid. b. saavad palka oma raha eest ainult siis, kui firma maksab dividende. c. on teinud väga väikese riskiga investeeringu. d. ei osale riigi finantsturgudel. __b_ 8. Mikrokiip on uus, väike tehnoloogiafirma, mis pöörab põhitähelepanu kasvule ja investeeringutele. Milline järgmine väide on kõige vähem tõenäoline selle firma kohta? a. Firma emiteerib uusi aktsiaid. b
nimiväärtusega Diskontovõlakirjad kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt ning ostetakse tagasi kallimalt 6.Võrdle väärpaberite strateegiaid "osta ja hoia" ja "konstantse suhte" strateegiat. "Osta ja hoia" sõltub: aktsiaturu pikaajalisest arengusuunast, valitud aktsiatest ning dividendide reinvesteeringust. Selle strateegia puhul tuleb korraga välja käia suurem rahasumma. "Konstantse suhte strateegia" aktsiatesse investeeriutd raha hulka korrigeeriatkse vastavalt aktsiportfelli turuväärtuse muutumisele. Kindlat rahasummat hoitakse investeerinugte portfellis. Portfelli koosseisu kuuluviad aktsiad ja väärpabereid tuleb pidevalt jägida ning kui mõni neist ei õigusta luutsi tuleb see välja vahetada. 7.järelturg finantsturg, kus kaubeldakse juba käibel olevate väärtpaberitega ning kus vahetub väärtpaberi omanik
A. ABC aktsiaseltsi. B. börsimaakleritele. C. mõlemale ülalnimetatuist. D. ei kummalegi ülalnimetatuist. B 6. Pank nõuab laenu andmisel laenu võtjalt oma finantseeringut. Millest ei sõltu omafinantseeringu nõutav suurus? A. Äriprojekti riskantsusest.. B. Laenaja usaldusväärsusest panga silmis. C. Kehtestatavast intressimäärast. D. Laenutagatise väärtusest. A 7. Inimesed, kes investeerivad oma säästud aktsiatesse A. teenivad raha, kui neil lõpuks õnnestub aktsiad müüa kallimalt, kui nad alguses nende eest maksid. B. saavad tasu oma investeeringu eest ainult siis, kui firma maksab dividende. C. on teinud väga väikese riskiga investeeringu; D. ei osale riigi finantsturgudel. B 8. Mikrokiip on uus, väike tehnoloogiaettevõte, mis pöörab põhitähelepanu kasvule ja investeeringutele. Milline järgmine väide on kõige vähem
Uus seadus jõustub niipea kui võimalik ja aegub 2010. aasta lõpul, teatas Soome valitsus oma kodulehel. Seaduseelnõu esitatakse parlamendile täna, vahendas Bloomberg. Soome börsiindikaator OMX Helsinki 25 on kaotanud 45% oma väärtusest sel aastal. (Kruusmaa: 17.10.08) Varasemalt on riik toetanud aktsiaturu arengut varamaksu kaotamisega. Globaliseerunud maailmas oli see tulusid tasandava efekti minetanud ning 2006. a maks kaotati. Eesmärgiks suurendada investorite huvi Soome firmade aktsiatesse ja fondidesse investeerimise vastu ning tõstma Soome börsifirmade väärtust, aeglustama kapitali väljavoolu ning lisama turule riskikapitali. Helsingi börsil noteeritud firmade väärtusest oli 2004. aastal ca 70% välisinvestorite käes. (Rank: 20.12.2004) Ka Euroopa Liidul on olnud oluline roll Soome kapitalituru arendamisel ja seda läbi Euroopa Liidu kapitaliturgude arendamiseks ja uuendamiseks dünaamilise raamistiku rajamise. (Laumfalussy...2008) VIIDATUD ALLIKAD
saadavad intressid investeeritakse ühesuguse intressimääraga. Müügitulususe aluseks on võlakirja hetkehind ning see kujuneb võlakirja hetkehinna ning saadaolevate intresside alusel 5. INVESTEERIMISFONDI OSAK ,,Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne, Finantsinspektsioonilt vastava loa saanud fondivalitseja. Ta paigutab investoritelt saadud raha näiteks erinevatesse aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse fondidesse. Investeerimisfondi eesmärk on tulu teenimine. Investeerimisfondid on ka II ja III samba pensionifondid." (Investeerimisfond, http://minuraha.ee/investeerimisfond/) Investor ostab fondi investeerides fondiosakuid, saades nii fondiosakute omanikuks. Osakud tõendavad investori õigust osale fondi varast. ,,Fonde on väga erinevat tüüpi osad investeerivad näiteks ainult võlakirjadesse, teised nii
väärtpabereid. Ära pane kõiki mune ühte korvi! 3.Väiksemad kulud. 4.Raha saab paigutada sinna, mida ise ei tunne või ei pääse juurde. 5.Osaleda saab ka väikeste summadega. 6.Investeeringu väärtust on lihtne jälgida. 7.Osakud saab kiiresti rahaks vahetada. Fonde on erinevaid - riskid, regioonid, valdkonnad, indeksfondid. Üldjuhul paigutatakse raha fondi pikemaks ajaks. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Aktsiatesse investeerimine: - tutvuge ettevõttega, mille aktsiat plaanite osta - ostke aktsiaid, millesse ise usute - mõelge “talupojamõistusega” läbi firma edu/loogika - ostke madalalt ja müüge kõrgelt Kuidas valida fonde? - reitingud - pikaajaline tootlus – kas on suutnud lüüa indeksit - investeerimispõhimõtted - teenustasud - sektor, regioon Kokkuvõte: - säästmise + investeerimisega saab rikkaks – alustage juba täna!
alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Põhimõtteliselt võib intressifondide riskitase olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeerivatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse (s.t ilma korraliku tagatise ja pika krediidiloota emitentide võlakirjadesse) investeerivate fondideni. 3) Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid: a) Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. b) Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal
Arvutusega vaatame, kui palju on meie paigutatud raha väärt 5 aasta pärast ja kas tasub fondi investeerida. Investeeritud summa väärtus on seega 5 aasta pärast 50 000 (1+0,02) astmes 5 = 55204 eurot 3 Kasumiindeks on seega 55204/50 000 = 1,1 4 3. Projekti tugevused ja nõrkused Projekti tugevuseks on kindlasti see, et fondi investeerimine on lihtne võrreldes otse aktsiatesse või võlakirjadesse investeerimisega, mis teeb investeerimise sobivaks ka meiesugustele kogemusteta investoritele, kellel pole aega ise aktsiaturgudel toimuvat jälgida. Samas teame, et investeerimisfondi haldavad kogemustega fondijuhid. Hea on ka see, et osaku omanikul on õigus omandatud osakud fondivalitsejale tagasi müüa. Seega kui näeme, et osaku hind langeb, võime need maha müüa, et me ei kaotaks oma algset investeeringut. Investeerimisfondi puhasväärtus arvutatakse välja
Optsioon ja futuur. Mõlemad on tuletisväärtpaberid. Optsioon annab õiguse väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga tulevikus osta või müüa. Futuur aga kohustab sind tulevikus väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga ostma või müüma.(Minuraha s.v Tuletisväärtpaberid) Aktsia. See on väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aksionäri õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Aktsiad on kahte liiki: lihtaktsiad ja eelisaktsiad.Aktsiatesse soovitatakse investeerida inimesel, kes saab paigutada sinna suurema summa raha, millelt oodatakse maksimaalset tulu pikema aja jooksul. Aktsiaturule on riskantne investeerida, on võimalik teenida suuri summasid, aga on võimalik kaotada osa rahast või koguni kogu raha. Aktsiasse investeerimine sõltub suuresti nii müümise kui ka ostmise õigest ajastusest. Pead pidevalt jälgima aktsiahindade muutusi börsil, et oleks võimalik teha kiirelt õigeid otsuseid
3. Fondid Kawe Investeerimisfond on Kawe Kapitali poolt moodustatud segafond, mis pakub seni portfellihaldusena pakutud investeerimisstrateegiat ka väiksema alginvesteeringuga klientidele ja suuremat likviidsust investeeritavatele varadele. Fondi eesmärk on fondi vara väärtuse pikaajaline kasv. Fond arvestab globaalseid majandusprotsesse ning üritab kasu saada võimalikest turu ebaefektiivsustest. Fondi vara investeeritakse peamiselt aktsiatesse ja võlakirjadesse. Fondivalitseja ei ole Fondi vara investeerimisel spetsialiseerunud majandusharude, regioonide ega vara liikide lõikes. 2007. a (varad ja bilansimaht, omakapital, kasum, tootlus jne). Varad ja bilansimaht 3 781 752 krooni. Omakapital 3 641 727 krooni. Puhaskasum 2 399 krooni (2006. a oli 744 321 krooni). Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 044 308 krooni. Tänan tähelepanu eest! Väärtpaberite fondide ülevaade
pikema investeerimistähtajaga. Optimaalse Pensionifondi soovituslik kogumisperiood on vähemalt 3 aastat ning LHV M fondil 3-10 aastat. Keskmise riskitasemega fondid on Pensionifond K3, Progressiivne Pensionifond ning LHV L. Kõik need fondid on moodustatud 2002.aastal. Nimetatud fondid on mõeldud investorile, kes tahab suuremat pikaajalist kapitalikasvu ning on valmis taluma keskmist pensionivara väärtuse kõikumist. Kõik fondid investeerivad 50% aktsiatesse ja võlakirjadesse. Investor peab olema valmis võtma keskmisest kõrgemat riski ning arvestada tuleks pikema investeerimistähtajaga. Progressiivse Pensionifondi soovituslik kogumisperiood on rohkem kui 3 aastat ning LHV L fondis on mõistlik investeerimispikkus enam kui 10 aastat, Pensionifondis K3 pole ajaliselt seda välja toodud. Hetkel on LHV XL samade tingimustega, kuid tootlikum kui LHV L. Alates 2012. aastast muutub LHV XL kõrge riskiga pensionifondiks.
................................................................... 6. äratuntav;........................................................................................................................................ Selgita, mida need omadused tähendavad? Mõtle, kas mõnel ajaloolisel maksevahendil (näiteks soolal, teokarpidel või puhtast kullast müntidel) olid kõik need omadused? 10.1.4 Maksevahendid Kõige lihtsam on tehingute eest pakkuda sularaha. Summad mida oled investeerinud aktsiatesse või tähtajalistesse hoiustesse ei ole koheselt kasutatavad. Need tuleb eelnevalt rahaks vahetada. Rahaasendaja ehk näivraha - vara, mida saab kergesti rahaks vahetada. Mõõtes riigis ringlevat rahahulka, võetakse arvesse ka näivraha. Kõik mittesularahalised maksed eeldavad arvelduskonto ehk nõudehoiuse olemasolu. 1
Ameerika suureks probleemiks oli veel kuritegevuse kasv. Üks selle phjusi oli 1920.aastal kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamis, müüki ning siise- ja väljavedu keelav seadus). Suur ülemaailmne majanduskriis Ameerika majanduse kige suuremaks nrkuseks oli see, et masstootmist ei toetanud vastav nudluse kasv. Prosperity pideva ülistamisega kadus inimestel ohutunne ning paljud hakkasid paigutama raha aktsiatesse, lootes kiiresti rikastuda. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas ja ameeriklased said kige rohkem tunda selle mju. 1929.aastast kuni 1932.aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole vrra. Tööta jäi 13 miljonit inimest. Kuna riigis peaaegu puudus sotsiaalkindlustuste süsteem, tekkisid teravad ühiskondlikud prolbeemid. Riigi sekkumist hakkasid nudma mitte ainult need, keda kriis vahetult puudutas. Kujunenud olukord ehmatas ka suurettevtjaid. President E
Ameerika suureks probleemiks oli veel kuritegevuse kasv. Üks selle phjusi oli 1920.aastal kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamis, müüki ning siise- ja väljavedu keelav seadus). Suur ülemaailmne majanduskriis Ameerika majanduse kige suuremaks nrkuseks oli see, et masstootmist ei toetanud vastav nudluse kasv. Prosperity pideva ülistamisega kadus inimestel ohutunne ning paljud hakkasid paigutama raha aktsiatesse, lootes kiiresti rikastuda. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas ja ameeriklased said kige rohkem tunda selle mju. 1929.aastast kuni 1932.aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole vrra. Tööta jäi 13 miljonit inimest. Kuna riigis peaaegu puudus sotsiaalkindlustuste süsteem, tekkisid teravad ühiskondlikud prolbeemid. Riigi sekkumist hakkasid nudma mitte ainult need, keda kriis vahetult puudutas. Kujunenud olukord ehmatas ka suurettevtjaid. President E
Riskantsemates strateegiates kasutatakse võimendusega tehinguid. Võimendusega tehingud on vajalik instrument aktiivsele investorile. Võimendusega tehingute alla kuuluvad raha laenamine aktsiate tagatisel (repotehingud) ja väärtpaberite laenamine (tuntud termini lühikeseks müük all). Näiteks kui investor usub väga kindlalt turu tõusu, siis saab ta laenata oma väärtpaberite tagatisel raha ja täiendavalt selle investeerida aktsiatesse. Kui turg tõusu läheb, siis teenib investor kahekordselt, kuna aktsiate hulk on suurem. Samas, kui investor usub turu langusse, siis saab ta kasutada lühikeseks müüki ja teenida ka perioodidel kui turud on languses. Näide 1. Investeerimist õpetavate õppejõude käest on olnud kuulda, et tihti suhtuvad hiljuti börsilt head kasumit saanud tudengid skeptiliselt investeerimise teooriatesse. Selle põhjuseks on asjaolu, et pole kogetud raskemaid aegu
RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS on kasvanud kauplemine teenustega sh finantsteenustega, ligi poole äriteenustest moodustavad veondus ja turism Suurim teenuste eksportija maailmas on USA, eesotsas on ka euroopa riigid, nagu Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania jt, ning aasias Hong-Kong otseinvesteering- investeering, millega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle portfelliinvesteering- investeering ettevõtte aktsiatesse või osakapitali Välisinvesteering on ühest riigist teise tehtav investeering, mis hõlmab uue tegevuse alustamist või materiaalse vara omandamist sihtriigis. Kõige rohkem välisinvesteeringuid tehakse järgmistes valdkondades: rahandusteenused, kaubandusteenused, telekommunikatsioon, äriteenused, isikuteenused. merkantilism- rahvusvahelist kaubandust põhjendav teooria, mille põhiselt peab riik teistega kaubeldes importi piirama ja eksporti soodustama.
Pensioni II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele. Inimene valib: Pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid Fondivalitseja ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi . (Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE) Liitumine II samba kogumispensioni süsteemiga toob isikule kaasa järgmised muudatused: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust (maksude eelsest sissetulekust) suunatakse selle isiku poolt valitud pensionifondi (omandatakse vastava fondi osakuid) Riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust samuti valitud pensionifondi II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani ehk isiku 63. aastaseks saamiseni.
valmistamise kulud Amortiseerumine - vara (turu)väärtuse kahanemine käibekapitali, kuid sellega koos investeeritakse ka nähtamatut kapitali, vastavalt selle kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumisele so haridust ehk inimkapitali ning uurimis- ja arendustöö toetamist); valmistatavasse toodangusse Amortisatsiooninorm (-määr) - igal aastal rahaline investeering (raha paigutatakse väärtpaberitesse, so aktsiatesse amortisatsioonieraldistena kuludesse kantava summa ja seadme või obligatsioonidesse, deposiitidesse jms). puhasinvesteeringuks algmaksumuse suhe Kogukulud - kõigi püsivkulude ja muutuvkulude (kasutatakse tootmishoonete ja elamute ehitamiseks või masinate- summa Piirkulu (marginaal-) - kogukulu suurenemine toodangu mahu seadmete ostuks põhikapitali suurendamiseks); investeeringuks
misturgudele, võtavad juba varakult kasutusele ennetavad abinõud portfelli kindlus tamiseks, näiteks kulla varumine, ja ei oota, kuni nende investeerimisnõustaja seda neile isiklikult soovitab." (Kosares 2007, 42) Kulda peetakse oluliseks riski hajutamisel, kuna tema hind liigub üldjuhul vastupidises suunas aktsiaturgudega ning ühe portfelli osa langemisel tasakaalustab teine selle kahju. 1970ndatel oli hea näide, kus üks investor paigutas 100 000 dollarit aktsiatesse ja teine 70% aktsiatesse ning 30% kulda. 1972. aastal hakkasid aktsiad ja kuld reageerima dollari devalvatsioonile ja puhkes inflatsioonikriis. 1979. aastal, mil kriis jõudis haripunkti oli kulla abil riski hajutanud portfelli väärtus tõusnud peaaegu 425 000 dollarini, samal ajal kui kõigi aktsiatega portfelli väärtuseks jäi vaid 175 000 dollarit. (Kosares 2007, 41) "Kullasse investeeritakse kahel põhjusel. Esiteks võib kulla hind tõusta ja toota
3 1 AKTSIATE LIIGID Kui ostate mõne ettevõtte aktsiaid, saate üheks selle ettevõtte omanikuks ehk aktsionäriks. Aktsiad tähistavad teie omandit ettevõttes - s.o aktsiaselts. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, küll aga riskivõimalusega kaotada kogu raha, mis ta on aktsiatesse paigutanud. Rahuldatakse ju aktsiaseltsi pankroti korral nõuded kõige viimases järjekorras. Põhiline, miks aktsiad investoritele sellest hoolimata huvi pakuvad on ettevõtte tegevuse eesmärk - teenida kasumit. Aktsionäride võimalus ettevõtte kasumi ja väärtuse kasvust osa saada ei ole piiratud nagu võlausaldajatel, kes teenivad oma rahapaigutuselt vaid piiramatud suurusega intressi. Aktsionärid ei osale igapäevases ettevõtte juhtimises, erandiks on
Tuletisväärtpaberid hind sõltub teise instrumendi hinna liikumisest; riskantsemad · Futuur kohustab osapooli ostma/müüma · Optsioon annab omanikule õiguse osta/müüa; väljaandjal kohustus osta/müüa 5. Kinnisvara osalus kinnisvara omamise, arendamise, opereerimise rahavoogudes ja/või nende rahavoogude tulevases müügiväärtuses. 6. Investeerimisfond investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab investorite raha aktsiatesse, võlakirjadesse ja teistesse väärtpaberitesse. 7. Investeerimishoius 8. Elukindlustus 9. Väärismetallid (nt. kuld, hõbe), toorained 10. Mets 11. Eralaenud 12. Kunst 13. Haridus Finantsinstrument - leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Finantsvara põhiliikideks on: · sularaha ja pangakontode jäägid, · välisvaluuta, · väärismetallid, · väärtpaberid, sh
100 ABC aktsiat hinnaga 50. Maksimaalne kaotus on 300 USD e. preemia suurus. Maksimaalne võit on piiramatu. Näiteks kui aktsia hind on tõusnud 60 dollarini, siis olete võitnud 1000 dollarit (10*100). Kuna optsioonid on samuti kaubeldavad väärtpaberid nagu aktsiad siis enamasti kajastub aktsiahinna tõus ka optsioonipreemias, ning optsioon on võimalik kallima hinnaga maha (tagasi) müüa. Enamus optsioone siiski aktsiatesse vahetamiseni ei jõua, kuna Ameerika tüüpi optsioonidega saab kaubelda pidevalt (vaid ligikaudu 10% optsioonidest realiseeritakse iga kuu, 60% müüakse turule tagasi ja 30% muutub tähtajal väärtusetuks). Optsioonide ennetähtaegse müümise põhjuseks on ka teenustasud, mis optsiooni müümisel on väiksemad kui optsiooni realiseerimisel tähtajal. 4. Optsiooni kasutusvõimalused Portfelli kaitsmine langeva turu tingimustes
Kui aktsiate hind langeb, siis ostab investor aktsiaid juurde. Kui aktsiate hind tõuseb, siis müüd investor osa aktsiaid maha. Sunnib investorit realiseerima kasumi siis, kui aktsia hind on tõusnud ning paigutama selle väiksema riskiga väärpaberitesse "Osta ja hoia" sõltub: aktsiaturu pikaajalisest arengusuunast, valitud aktsiatest ning dividendide reinvesteeringust. Selle strateegia puhul tuleb korraga välja käia suurem rahasumma. "Konstantse suhte strateegia" aktsiatesse investeeriutd raha hulka korrigeeriatkse vastavalt aktsiportfelli turuväärtuse muutumisele. Kindlat rahasummat hoitakse investeerinugte portfellis. Portfelli koosseisu kuuluviad aktsiad ja väärpabereid tuleb pidevalt jägida ning kui mõni neist ei õigusta luutsi tuleb see välja vahetada. Rahaturg kaubeldakse lühiajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta Kapitaliturg kaubeldakse pikaajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta
liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas Maksebilanss - statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga Otseinvesteeringud - sellised investeeringud, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle Portfelliinvesteeringud - investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvit Rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja kohustuste konsolideeritud koondbilanss; iseloomustab varade ja ressursside seisu teatud kuupäeva seisuga ja kehtivates turuhindades Netoinvesteerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning kohustuste vahe
+ RESERVID + VEAD JA TÄPSUSTUSED = 0 ANDRES ARRAK 11 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Välisinvesteeringud võib jagada: Otseinvesteeringud – sellised investeeringud, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle Portfelliinvesteeringud – investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita VÄÄRTPABERID Import Eksport INVESTEERIMIS- INVESTOR PANK või MAAKLER Eksport Import KAPITAL Joonis 18.5
Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu. (aktsiatesse, investeerimisfondidesse, kinnisvarasse jne) See tähendab erinevalt säästmisest riski võtmist. Selleks peaks olema mõningaid teadmisi. Investeerides ei ole tulu saamine garanteeritud. Raha, mida investeerida, tekib säästes! Palk ja maksud Tööle minnes lepite te tööandjaga muude tingimuste seas kokku ka palga suuruse. Brutopalk tähendab seda, et sellelt summalt peab tööandja kinni kohustuslikud
säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberi- tesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid Fondivalitseja – ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimis- otsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondi- valitsemise litsentsi Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Tabel 12.1. Hansapanga kogumispensioni (II samba) pensionifondid Fondi nimetus Hansa pen- Hansa pen- Hansa pen- sionifond K1 sionifond K2 sionifond K3
inimesed liikusid rohkem ja muutusid vabameelsemateks 6. usas kehtestati nn kuiv seadus st keelati alkoholi tarbimine ja tootmine tekkis organiseeritud kuritegevus levis eluolu kiire paranemine tekitas mulje et usa areng on eriline ning tagab oma elanikele parima elu maailmas ameerika elustiili levitasid hollywoodi filmid ajalehe poisist miljonäriks ameeriklased uskusid et majanduse areng on lõputu muretu elu igavene inimesi õhutati raha aktsiatesse paigutama börsil väärtpaberitega spekuleerima tarbe kaupu järelmaksuga ostma ka usa president hoover teatas et usas kaotatakse vaesus veelgi suurenes börsil spekuleerimine ja aktsiate müük kasvas liiga kõrged aktsia hinnad suur depressioon 1929- 1933 liiga kõrged aktsia hinnad ja muud ebasoodsad tegurid viisid majanduse tasakaalust välja 1928 ja 1929 olid head põllumajandusaastad toodeti palju vilja ja selle hind langes usa
paratamatult aluseks võtta ettevõtte antud hetke ja minevikulised näitajad, mis võivad anda infot firma tulevasest käitumisest. Mõju võivad avaldada ettevõtte varasem dividendipoliitika, tehnoloogia või toodangu uuendamine, tegevuse laiendamine (suurendab tegevust, liidab kedagi endaga) jne. Rahva rahaline sissetulek. Kui suurenevad inimeste tulud, siis soovitakse seda kas hoiustada või investeerida. Ning see loob eelduse, et osa vabast rahast paigutatakse aktsiatesse, eriti tingimuses , kus inflatsioonitase ületab deposiitide intressidemäärasid. Maksud. Ettevõtetelt võetavad maksud vähendavad nende kasumit ning maksumaksjate puhast tulu. Reeglina toob maksude tõus kaasa aktsiaturu languse ning vastupidi maksusoodustused 3 elavdavad turgu. Siin on selline psüholoogiline koht- isikute käitumist võib mõjutada ka see kuidas
odavam. Raamatupidaja ülesandeks jäävad kõik raamatupidamisega seotud kanded, suhted audiitorite ja maksuametiga. Siimax OÜ-l pole vähamelt esimesel kolmel aastal plaanis tegeleda investeeringutega mitte mingisuguses mahus. Jutt käib aktsiainvesteeringutest. Sellest võib rääkida alles mitme aasta möödudes, kui firma on kasvanud piisavalt suureks ja tõsiseltvõetavaks, ning teenitud on arvestatav kogus raha, mis panna kasvama teatud fondidesse või aktsiatesse. Ainukesed investeerinud, mis plaanis on, on need, et eelmisest objekti müügist saadud tulu kasutatakse ära järgmise objekti ostuks ja renoveerimiseks. Selle investeeringu suurus oleneb eelmise korteri müügihinnast. Laenuga on Siimax OÜ-l plaanis tegeleda siiski ilma panga osalusete. Jällegi kasutades isiklikke kontakte ja investeerijaid, plaanime võtta vekslivõlga iga aasta suurusjärgus 1 miljon krooni. Selle laenu saame läbirääkimiste tulemusena
informatiivsust ja loetavust. Bilansi aktiva pool jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara on raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõttes tavapärase äritegevuse käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. Käibevara hulka kuuluvad: raha; lühiajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse lühemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida kasumit väärtpaberite müügist; lühiajalised nõuded, näiteks nõue ostjate vastu või ettemaksed tarnijatele kauba eest; varud, näiteks laos hoiustatud materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang. Põhivara on kõik ülejäänud vara. Põhivarade hulka kuuluvad: pikaajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse pikemaks
vajalikud. Samuti pole meil veel otse elust kogemusi selles osas, et lihtsal inimesel on võimalik raha kõrvale pannes oma elujärge vanemas eas oluliselt parandada võrreldes olukorraga, kus midagi säästetud ei ole. Ega siin muu ei aita, kui rohkem sel teemal rääkida ning loota, et aastate jooksul hakkab suhtumine vaikselt muutuma. Nii väitis Andres Saarniit Eesti Pangast. Säästetud raha tuleks investeerida investeerimisfondidesse, pensionifondi, aktsiatesse. Mustadeks päevadeks kogutavat raha võib hoida ka nt hoiusel. Säästugurude nipid ja nõuanded, kuidas paremini hakkama saada, kui kõik läheb järjest kallimaks: · Väljas söömine on luksus. Kui keskmine lõunasöök maksab väljas 70 krooni, siis kulub igal tööpäeval lõunat süües kuu jooksul 2100 krooni. Kui seda kulutust ei anna kuidagi kõrvale lükata, siis mõtle läbi, mida sa sööd. Prae asemel söö suppi. Ja salatit ostes võiks mõelda, kas
võlakirjadesse. Raha saab kiiresti fondist kätte. 2) Indeksi- ja intressifondid paigutavad börsiindeksi koosseisu kuuluvatesse väärtpaberitesse. Pikemaajalised investeeringud. 3) Spetsialiseerunud fondid, panus tehakse ühele majandusharule või majanduspiirkonnale. 4) Universaalsed, klassikalised muudavad pidevalt oma positsioone. STRATEEGIA JÄRGI: 1) Kasvustrateegia- aktsiafondid 2) Tasakaalustatud strateegiad- segafondid 50:50 võlakirjadesse, aktsiatesse 3) Konservatiivne- võlakirjafondid Alaliigid- pensionifondid nii vabatahtlikud kui kohustuslikud. Plaanimajanduslik pangandus Turumajanduslik pangandus Klient seotud kindla pangaga Kliendil võimalus panka vabalt valida, olla mitme panga klient. Pangal võimalik klienti valida.
annaabi.ee 
