50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lota Aadla
Õppematerjali autor
Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi
Alginvesteering (seadmed jt vahendid) Investeeringu allikad (laen või omafinantseerimine) Muutuvkulud (tööjõud, materjalid, ..) Püsikulud (rent, side, turundus, juhtide palgad, kulum, ...) 18. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul: Seisundi aruanne: · Bilanss seisuga 31.12.2019 · Bilanss seisuga 31.12.2018 Perioodi aruanded: · Kasumiaruanne 2019 · Rahakäibe aruanne 2019 Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: · KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD Kasumiaruanne või tegevustulemustearuanne: · TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK Rahakäibe aruanne: · RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG== RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamise põhimõtted: Majandusüksuse printsiip Jätkuvuse printsiip
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
üldkulude põhjustajatega. Kulujuhtide leidmine on keeruline, sest puuduvad kindlad reeglid ja lähtuda tuleks ettevõtte äriprotsessist ning selle loogikast 19. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants- aruannetest, kuhu on koondatud ette-võtte kogu majandusarvestuse koond-näitajad arvestusperioodi jooksul: o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 18 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne:
ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head
ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head
ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head
lisaraha ettenägematute kulude katteks palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni muud kulud, otsekulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. Finantsprognooside koostamise seisukohalt on oluline ettevõtte raamatupidamise sisekorra eeskirjades välja tuua järgmised reeglid: 1. Millisest väärtusest alates loetakse vahendid põhivaraks, st millal kantakse seadmed, mööbel jms vahendid kuludesse ja millal jäävad need bilanssi. 2. Kulumi arvestamise reeglid. 3. Varude hindamise reeglid. Finantsprognooside koostamisel on soovitav kasutada tabelarvutusprogrammi MS Excel, milles pakutavate võimaluste õige kasutamine tagab toimiva finantsmudeli, mida saab kasutada ka erinevate stsenaariumite läbimängimisel, et näha, milline on tulemus, kui müük on plaanitust suurem, väiksem, kui raha laekub plaanitust hiljem vms. NB
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid