10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
92 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ingrid Lettermo
Õppematerjali autor
KORDAMINE 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus). 2.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Tehnoloogilised muudatused, juhtimine, investeeringud uutesse põhivaradesse ja inimressursside kvaliteet. 3.Miks sõltub elatustase tootlikkusest? Elatustaseme riigis määrab majanduse tootlikkus, mida mõõdetakse inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Tootlikkus sõltub riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtusest, mida mõõdetakse nende vabaturu-hinnas, ja efektiivsusest, millega neid toota suudetakse.Ainult piisav tootlikkus võimaldab riigil säiliada tugevat valuutat ja koos sellega ka
2. tulude hindamine 3. kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu info hindade ja uute toodete kohta suureneb müüjate vaheline konkurents alandab hindu tarbijate jaoks maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad ohud reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste meedia sõltub reklaamist Säästmine sõltub: tulude suurusest ootustest pankade intressimääradest maksuseadustest Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev
Finantsplaan e eelarve on finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. tarbija on teenuseid ja kaupe tarbiv subjekt rahakrediit on raha laenamine, et tasuda ostu eest. palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. kapitalhooned,tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud. tööinimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks. võlakiriväärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandija on võlakirja ostjalt laenu saanud. liitintressintress mida arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelnevad perioodide intressid. rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata. ülejääkolukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debentuur pikaajaline kind
Finantskoormus ehk krediidimaks kogu summa, mis makstakse krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid(teenustasud, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Turundus on tegevus,mille eesmärgiks on kokkuviia ostjad ja müüjad Põhiaspektiks on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidea suhte kinnistamine ja laiendamine. Turundustegeuvse hulka kuuluvad: Turu-uuringud,toodete väljapaneku korraldamine, hinnakujundus, reklaam. Tarbimine siia hulka ei kuulu. Riigi elatustase= reaalne SKP: rahvaarv Vältimaks infaltsioonist tulenevaid moonutusi arvestavad majandusteadlased SKP jooksvates hindades ümber reaalseks SKP-ks(SKP, millest on infaltsiooni % maha arvestatud) Riigi elatustaseme tõusu võib oodata siis, kui SKP taseme tõus on kiirem kui rahvaarvu tõus. Dumping on kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinna, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu. Maksuline tulu:
4) Kulutused: Tarbimiskulud, consumption tarbe-, investeerimiskaupade ja teenuste ostmine Siirdekulutused, transfer costs kohustuslikud maksud ja 5) maksed 5) Säästmine, saving raha akkumuleerimne arvestusega seda kasutada 6) , tulevikus. Säästud, savings on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kasutata 6.1) . 6) Eelarve, budget finantsplaan, milles kajastuvad tulud ja kulud . . 6
Kui nad konkureerivad ja ostavad rohkem, siis lükkavad nad hinda kõrgemale. Kõrgema hinnaga toodet ei taha enam nii paljud osta, kui madalama hinnaga. Suureneb pakutav kogus ja langeb nõutav kogus. Tekib ülejääk. · Defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise · Ülejääk olukord turul, kus pakkumine ületab nõudmise. · Turuhind tasakaalustaja, suunaja stiimul inimesele toote või teenuse ostmiseks. VI PEATÜKK: TARBIMINE JA SÄÄSTMINE · tarbija ostab tooteid või teenuseid isiklikuks tarbimiseks · Säästud osa sissetulekutest, mida kohe ei kulutada. · Eelarve plaan rahale, kus on kirjas tulude ja kulude plaan · Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tuluda ja ülejääk siis, kui tulud ületavad kulud. · Kaks tuluallikat on tulu tööst ja tulu oma rikkusest.
Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja kordineerimise vahendit Tooted Materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag Teenused Immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majan
- rahvastiku muutused - kahjulikud kaubad ja teenused - turuvälised tooted - mõõtmisvead Elatustase Reaalne SKT jagatud riigi rahvastiku koguarvuga ehk kui palju rahvuslikku rikkus jagub iga elaniku kohta. 1996.a. oli Eesti SKT ühe inimese kohta $4431 ehk 66435 kr. Tarbimine: eratarbimine 60,7% SKT-st = $1821,2 ehk 27315 kr. ühe inimese kohta, valitsuse tarbimiskulutused 24,1% = 722 ehk 10830 kr. ühe inimese kohta. Inflatsioon Inflatsioon on hindade tõusu periood, mille ajal raha ostujõud langeb. Tööviljakus ehk Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad tootlikkus on teatud ajaühiku jooksul võimelised tegema.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid