Ajastute tabel keskaeg-klassitsism (0)

üldiseloomustus
Kirikukesksus. Inimesed elasid vaimse müüdi maailmas. Puudus imetlev hoiak – nähes ilu, kiideti Loojat. Usuti jumalikku algesse. Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus olevikule, sest tulevikku kardeti (viimne kohtupäev). Kontseptsiooni kaitsmise nimel oldi valmis tegema kõike – ususõjad
ajalugu
Germaanlaste riikide teke ja Karl Suure impeeriumi kujunemine, kõrgkeskaeg (ristisõjad, linnade teke, paavstluse ja keisrivõimu konflikt, tsentraliseeritud riikide kujunemine).
teadus
Oluline oli astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine . Kasutusele tulid vesi – ja tuuleveskid.
kirjandus
Eeposed : Beowulf, Rolandi laul, Lugu Igori sõjaretkest.
12-saj. rüütliromaanid
Rutebeuf, Dante Aligieri “ Jumalik komöödia”
kunst
Romaani stiil – tasapinnalised reljeefid, mille sisuks legendid pühakutest ja piibli-sündmused. Ruumides tinaraamides klaas- vitraažid.
Gooti stiil – suured aknaavad soodustasid vitraažmaali (roosaknad sissekäigu kohal). Tahvelmaal.
arhitektuur
Romaani stiil –
varakristlikest dünaamilisemad, kuid massiivsed basiilikad, ümarkaar. Gooti stiil –
teravkaar , kirikutornid (tihti kaks) sirutusid taevasse . Sagenes kivihoonete ehitamine.
muusika üldiseloomustus
Inimene kui vahendaja teenib jumaliku päritolu muusikat. Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega, ei olnud iseseisvat rolli ( missa ); muusikahariduse keskusteks kloostrid . Noodikirja teke. Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas
muusiku koht ühiskonnas
Kirikumuusika esitajateks vaimulikud , mungad.
Ilmalikeks muusikuteks eri soost rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse
ühe- või mitme-
häälsus
Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus ( organum ).
pillid
Kirikumuusikas 8. saj.-st orel . Ilmalikus muusikas fiidel, rebekk , harf, põikflööt, trompet, tromboon . käsitrumm, tamburiin.
žanrid, vormid
Vaimulikus muusikas gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama , motett.
Ilmalikus muusikas rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii .
heliloojad
Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autor anonüümne; esimesed nimepidi tuntud autorid Leoninus ja Perotinus (12./13. saj.).
mood
Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Mood muutus aeglaselt. Katmata ihu oli häbiväärne. Värvidel oli oma tähendus. Taskuid ei kasutatud. Jalatsid nahast pehme tallaga ja pika kitseneva ninaga. Aadlikel olid pikad kitsad püksid ja põlvini ulatuv avar kuub , mille peal kanti käisteta mantlit . Naiste rõivas koosnes avarast maaniulatuvast käisteta kleidist ja lühikeste või pikkade käistega särgist. Naise tualeti juurde kuulusid ka sallid ja loorid. Suursuguste inimeste eesõigus oli kasutada erksas toonis kangaid. Talumehe rõivastus koosnes pikkadest pükstest ja kitlitaolisest kuuest, talunaise oma särgi-laadsest avarast kleidist.
Eesti
1227- Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla