Kunstiajalugu renessanss Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist Itaalia renessanssi ajastu jagatakse kahte perioodi: 15.saj Vararenessanss; ning 16.saj Hilis- ehk Kõrgrenessanss. Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze, hilisperioodil aga Rooma. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). 15
Masaccio(1401-1428) Andis maalidele ruumilisuse ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Püha kolmainsus" (fresko) · Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik. Rikaste erakunstnik. ,,Kevad" ,,Venuse sünd" Kokkuvõte Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis. Arhitektuuri koha pealt võeti renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). Hakati tegema monumentaalskulptuuri. 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks. Kirikute ja kabelite seintele maaliti enamasti freskotehnikas. 15
Michelangelo kavandi järgi sai domineerivaks elemendiks väljaku keskel seisev keiser Marcus Aureliuse ratsamonument, mis toodi Kapitooliumile 1538. aastal. Ta kavandas olemasolevate ehitiste järgi moodustuvale trapetsi kujulisele alale ovaalse astmevõru, paigutades ovaali sisemusse tähekujulise ornamendi, mille keskpunktis on ausamba pjedestaal. Olemasolevat arhitektuuri muudeti: Michelangelo plaanis renoveerida kahe juba olemasoleva palee fassaade ning ehitada kolmanda, Plazzo Nuovo vastukaaluks Palazzo dei Conservatorile. Et need kaks ehitist ei külgne otseselt Palazzo Senatorio pika fassaadiga, siis jääb nende vahele tühi ruum, kuhu Michelangelo lõi lääne avaneva väljaku vaatega Peetri kirikule, Kapitooliumi kristlikule vastele. Väljakule juurdepääsuks on lai kaldtee, Cordonata, mille balustraade kaunistavad antiikskulptuurid, nende seas massiivsed kujud Dioskuuridest (müütilistest kaksikutest Vastorist ja Polluxist)
(tihti kaks) sirutusid oma loojale inimesele. kiriku ja absolutismi Püstitati ka praktilise taevasse. Sagenes Ilmalikest ehitistest oli vägevust. Rajati suuri funktsioonita ehitisi kivihoonete ehitamine. tüüpiline siseõuedega paleeansambleid, mis triumfikaari, ausambaid. plazzo mitme korruse pidid rõhutama valitse- kõrgused sambad ja jate võimu ja vägevust. avarad aknad. Koostati Liigendatud fassaadid, korrastatud tänavate ja ümarad ovaalsed väljakutega linnaplaane. vormid, sambad.
saj Hilis- ehk Kõrgrenessanss. Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze, hilisperioodil aga Rooma. Linna (Firenze) avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Kuplid olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid,